Laupäev, november 22, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7534 POSTS 1 COMMENTS

Triin Luhats: Koduse koroonahaige “Life Hackid” – Mis olid ja on siis need reaalsed asjad, mis meid kodus aitasid?

NordenBladet – Loomulikult on neid inimesi, kes põevad koroonat ilma igasuguste nähtudeta. Õnneks neile. Kahjuks ja paraku on teine hulk inimesi, kes põevad seda väga raskelt ja satuvad haiglasse. Mõnele saab koroonasse nakatumine saatuslikuks. Elu. Triin Luhatsit ajendas oma Facebooki lehel järgnevat kirjutama kolm möödunud nädalat tema ja ta pere elust.

Mis olid ja on siis need reaalsed asjad, mis meid kodus aitasid?
1) Kui Sa jääd koroonasse, siis esimene asi, ära häbene sellest rääkida ja teada anda (lisaks oma perearstile) oma lähedastele. Anna teada oma pereringile, räägi töökaaslastele, sõpradele, teavita oma lapse õpetajat, naabrit, kedagigi kindlasti. Ka siis, kui Sa ei ela päris üksi. Miks? Võib olla on varsti olukord, kus Sa ja Su kaaslane ei jaksa isegi sõnumitele vastata. Hea on, kui keegi teab ja aeg-ajalt tsekkab: “Kas Sinuga on okei? Saad Sa / saate te ka tegellikult hakkama?”

2) Sinu üheks parimaks sõbraks sel perioodil saab inhalaator. Isegi, kui Sul ei ole väga tugevat köha, tasub inhalaatorit kasutada. Aitab ka kinnise ja nohuse nina puhul, kindlasti leevendab olemist köha puhul. Inhaleerid tavalise NaCl lahusega ja palju. Hommikul, päeval, õhtul, öösel. Millal iganes vaja.

3) Vedelikupuudus on väga kiire tekkima. Näed seda ise nii oma nahast (näpista oma käenahka ja kui see jääb krimpsu ja ei tõmba tagasi siledaks, on asi juba üsna halb) kui ka uriinist (vähene ja tumekollane uriin on juba suur ohumärk!). Seega, oluline on palju juua, paremal juhul sooja jooki. Ja see pidevalt endal käepärast hoida, sest võib tekkida hetki, mil pudeli avamine või tassi tõstmine on võrdne maratoni jooksmisega. Piltlikult öeldes mõtle, et uhud selle viiruse endast läbi. Meil toimisid hästi sidruni-ingveri kuum jook meega või ka kuum tee meega, kuum mustsõstrajook. See teeb olemise pisut kergemaks. Lusikatäis mett keele alla on hea turgutaja ka neil hetkil kui söögiisu on täielikult kadunud, aga veresuhkrut oleks vaja veidike tõsta. Ära ei tasuks unustada ka soolasid ja mineraale. Suure vedelikukao korral (palavik 40C ja üle ja/või oksendamine) aitab näiteks ReHydroni lahus, aga ka Himaalaja soolaga tehtud kergelt soolakas veelahus. Soolakurk või hapukurk meega olid ka head väikesed turgutajad neil hetkil kui süüa päevade kaupa lihtsalt ei suuutnud.

4) Üks asi, mida arstid veel soovitavad ja mis tõesti ka aitab, on kõhuli magamine. Seda just siis kui Sul on köha või raske hingata. Kui üles rindkere alla asetada ka väiksem padi ja käed peaaegu üle pea tõsta, avad oma hingamisteed paremini ja õhk pääseb kergemini kopsudesse nin kopsupõletiku korral on pisut ka vähem valus hingata. Ja uskuge, igasugune veidikegi parem asend, olemine, pisut vabam hingamine on sõna otseses mõttes kui “sõõm värsket õhku”. Üldse, kõige ebamugavam ja halvem asend on hingamise seisukohast tasasel pinnal täiesti pikali olek. Kui kõhuli olla on ebamugav, siis võib proovida poolistukil tukkumist. Kui hingata on raske, võid proovida ka lihtsalt parema või vasaku käe üle pea kergelt painutamist. Vahel aitab see kopsudesse sügavamalt õhku tõmmata.

5) Mis veel? Oma kopse tuleb treenida. Kui Sa aktiivses haigusfaasis seda harjutust teha ei jaksa, siis peale haigust taastumiseks ja suuremate tüsistuste vältimiseks on see väga hea harjutus. See käib nii: võta liitrine purk, pane vett täis ja sinna sisse purgi põhja puhu läbi kõrre nii pikalt kui jaksad. Seda harjutust tee mitu korda iga päev.

6) Koroona puhul on teadmatust ja kõikvõimalikku (des)informatsiooni igal pool nii palju, et on väga tõenäoline, et mingisuguses haiguse faasis võib Sind tabada kergem või raskem paanikahoog (südamekloppimine, kohin kõrvus, nõrkus, peapööritus, minestamistunne, värinad, kuumahood, külmavärinad, vapped, hirm…) Selle eest ei ole kaitstud mitte keegi (ka mitte suured, tugevad mehed) ja see võib Sind tabada väga -väga järsku. Koroona puhul on täheldatud selliste hoogude sagedamat esinemist öösiti. Ärkad järsku ja Sa ei kotrolli justkui enam oma keha. Lihtsalt nii-nii halb on. Ahmid õhku ja mõtled, et nüüd siis illmselt sured. Siinkohal on abi nö 4 sekundi hingamisest – hingad nina kaudu sisse (Hingad sügavalt “kõhuga” ehk Su kõht peab hingamise kaasa tegema. Mitte ei hinga pinnapealselt ja ainult rinnakuga.), loed mõttes neljani. Siis hoiad hinge kinni kui suudad ka neli sekundit. Siis hingad suu pahinal välja ka neli sekundit. Ja jällegi, kui suudad, hoiad 4 sekundit hinge kinni. Ja siis kordada seda kõike järjest u 10x. Võid teha seda seda ka koos inhalaatoriga.

7) Palaviku alandamine on soovituslik alles alates 38,5st. Valude korral aga (mida võib olla hästi erinevaid – nahavalu, luuvalu, peavalu, hingamisel tekkiv valu, kõhuvalu, lihasvalu…) ei ole mõtet valu kannatada. Võta parem kohe Paracetamoli. (Minul näiteks valutasid kõik luud kehas kaks nädalat järjest.) NB! Kui valu ei leebu ja tahaksid väga võtta uut annust või suuremat annust, pea palun nõu arstiga!
😎 Kui Sul on juhuslikult kodus olemas oksümeeter (osadel nutikelladel on ka sarnane äpp olemas, mis annab üsna täpse indikatsiooni), siis aeg-ajalt tasub sellega oma vere hapnikusisaldust mõõta. COVIDi puhul on üks ohtlikemaid ja kardetavamaid sümptomeid selle võime kahjustada sügavaimate hingamisteede talitust. Hapniku küllastatuse tavapärane tase peaks olema 95%-100%. Alla selle tasuks juba arstiga konsulteerida.

9) Paljudel haigestunutel kaovad ära maitse ja lõhnataju. Ja mitte lihtsalt niisama vaid täielikult. See mõjub omakorda vaimselt päris laastavalt. Kui ikka nädalate kaupa mitte midagi ei tunne, ajab lõpuks üsna meeleheitele. Toitumise “lõbusamaks” ja mitmekesisemaks muutmiseks tasub proovida erineda struktuuri ja temperatuuriga toiduaineid. Lõhnataju taastamise osas soovitatakse hakata aju uuesti tugevate, tuttavate lõhnadega lihtsalt harjutama. Hommikul testid kohviga, kas on ehk lõhn või maitse taastunud. Lisaks on väga head erinevad, tugevate tuttavate lõhnadega naturaalsed aroomiõlid – näiteks piparmünt, eukalüpt, sidrunhein, apelsin, kaneel, must pipar ja lavendel. Nuusutad iga päev ja treenid oma lõhnameelt. Ikka et see on apelsin, see kaneel, see eukalüpt jne. Maitsemeele taastamiseks tasub proovida tugevamaid (naturaalseid) maitseid – näiteks jõhvikas, sidrun, tume shokolaad, soolakurk, mädarõigas jne…

10) Lastest ka. Lapsed võivad põdeda küll kergelt, kuid ka nende tüsistused võivad olla tõsisemad kui haiguse põdemine ise oli. Eriti väikelaste ja noorema kooliea puhul. Soovituseks jällegi – jälgige oma lapsi kuni 6 nädala jooksul pärast haiguse põdemist. Ja kui neil peaks tekkima mingisugused lööbed (eriti kätel-jalgadel), palavik 38+ C, luu- või lihasvalud, silmapõletik, kõhuvalud, oksendamine), siis kohe kindlasti informeerige ja pidage nõu oma perearstiga ja vajadusel laske teha vastavad analüüsid.

11) Taastumisest ja tüsistustest. See haigus on salakaval ja “tikib justkui käsitööna” iga inimese jaoks oma. Seega, valmis tuleb olla väga erinevateks olukordadeks. Võib. juhtuda, et ärkad öösel läbimärjana, nii, et võid sõna otseses mõttes väänata riietest vett välja. Võib juhtuda, et Sa ei saa üldse lamada, sest Su kehas kõik luud-kondid valutavad (Mingil põhjusel aitas meid näiteks villaste sokkide kandmine.).
Selle haiguse üks ebameeldivaid kaasuvaid nähtusi on kõikehõlmav meeletu väsimus ja jõuetus. Kui Sul on uni, siis maga. Puhka. Vahet pole, kas on päev või öö. Mingitel hetkedel kui Sul on juba parem ja isolatsiooniperiood on möödas, siis tuleb lihtsalt jõuga alustada väikeste, kasvõi 5-minutiliste jalutuskäikudega ja neid siis järjest pikemaks venitada.

See haigus võib Sinu organisimis paraku tekitada erinevaid ebameeldivaid tüsistusi. Kõige rohkem on räägitud kopsukahjustustest. Lisaks aga võib see aga kahjustada neerusid, südant, aju jne. Seega saime soovituse peale koroonat kindlasti teha oma perearsti juures põhjalik tervisekontroll. Kui Sul just ei ole olulisi tugevaid kaebusi (ning ka palavikku/valusid enam pole), siis põhjalikku kontrolli tasub minna alles u kuu aega pärast isolatsiooni (või kui mingi kaebus peaks tekkima). Aega tuleb anda nii paranemiseks kui taastumiseks. Jah, kõik ajab ühel hetkel närvi. Mõtled, kas Sa ei saagi enam kunagi päris terveks, kuhu see viirus järgmiseks sisse lööb jne… aga tuleb anda aega. Vaimne tervis saab siinkohal ka põntsu. Jaa, see on täiesti normaalne et Sul on kodus ühel hetkel üle pea kasvav pesemata nõude ja pesemata riiete hunnik, miljon vastamata meili, lapsi toidab “keegi Wolt” või söövad nad juba teist nädalat hommikuks-lõunaks-õhtuks võileibu ja krõbuskeid, pea on pesemata juba ei-tea-mitmendat-nädalat jne. Sellega jõuab tegeleda hijem ja Sa ei ole sellepärast halb. Kõik tuleb tagasi, tibusammude kaupa. Alguses on saavutus juba see, kui jõuad magamistoast tualetti ja tagasi ilma, et pööraselt hingeldama hakkaksid. Nende tibusammude puhul, mil Sul läheb paremaks, tasub ennast tunnustada ja kiita. Aa, ja noh, lollid naljad aitavad. 🙂 Tegelikult ka. Ehk kõik maailma tobedaima huumorimeelega sõbrad-kaaslased on väga hinnas. 🙂

Need soovitused on meie kogemuslikud soovitused. Kindlasti tasub aga haigestumise korral pidada nõu meedikutega (täname siinkohal väga infonumbrit 1220!) ja oma perearstiga, kes Sinu konkreetset tervist tunneb.

Kui kellelgi on sellest pikast jutust siin pisutki abi, on juba ka hästi. Keskmiselgi kujul seda haigust põdedes on võimalik sellest paari-kolme nädalaga peaaegu läbi tulla ja natukene nalja aitab ka alati; aga nalja saab kasvõi enda kulul teha. Mina näiteks olen nüüdsest täiesti maitselage. Ja Tommil on lihtsalt elulollid naljad.

Püsige terved ja kui te juhtumisi olete haiged, siis uskuge, te saate sellest koroonast lõpuks jagu!

Avafoto on illustreeriv (Pexels)

 

Soomes lisandus (21.03.2021) 520 koroonaga nakatumist, neist 188 Helsingis

NordenBladet — Soomes tuvastati täna pühapäeval, 21. märtsil viimase ööpäevaga 520 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 71 643 koroonaga nakatumist.

Kõige enam uusi nakatumisi tuvastati terviseameti andmetel Helsingis (188), Turus (56), Vantaal (53), Espoos (49) ja Tamperes (14).

 

 

Soome: Veebipetised on tänavu saanud kätte üle miljoni euro soomlaste raha – uus trikk on maksuametina esinemine

NordenBladet — Veebipetised üritavad inimeste raha kätte saada muu hulgas Microsofti, Posti ja maksuameti töötajatena esinedes. Soome küberturvakeskus on saanud viimastel päevadel mitmeid teateid maksuametnikena esinenud petiste kohta. Petiste eest hoiatab oma küljel ka maksuamet.

Petukiri annab teada, et kirja saajale on tehtud maksutagastus ja kirjas on link, millele klikkides on võimalik maksutagastus kätte saada. Link juhatab inimese veebiküljele, mille kaudu saadakse kätte inimese isiku- ja pangakaardi andmed, vahendab Yle.

Petukirjas on toodud maksuameti logo ja värvid. Soomekeelne kiri tundub aga veidi kohmakas. Võib aru saada, et selle tekst on tõlgitud interneti masintõlke abil.

Lisaks on petised inimestele helistanud ja esitlenud end kui Microsofti IT-töötajad. Ainuüksi Helsingi politsei on saanud käesoleva aasta jooksul ligi 50 teadet selliste Microsofti-pettuste kohta.

Niininimetatud Microsofti-pettuste puhul helistab inglise keelt rääkiv isik ja ütleb, et on IT-töötaja. Kõigepealt soovib petis saada kontrolli kannatanu arvuti üle. Edasi minnakse veebipanka.

Kui petis on kannatanu arvuti üle kontrolli saanud, siis muudab ta ekraani mustaks ja sel ajal tühjendab pangakonto. Tavaliselt võetakse kõik, mis võimalik: säästud, kontod ja krediitkaardi limiidid. Üks kannatanu jäi aasta algul sedasi ilma 85 000 eurost. See summa aga õnnestus tagasi saada.

Teisel kannatanul müüsid petised maha väärtpaberid. Inimestele valitakse telefoni numbreid roboti abil. See tähendab, et inimesele võidakse helistada isegi siis, kui number on salastatud.

Möödunud aastal teatati politseile ligi tuhande sellise Microsofti-pettuse juhtumi kohta. Kokku said petised endale 2,8 miljonit eurot soomlaste raha. Käesoleval aastal on politseile teatatud ligi 200 Microsofti-pettuse kohta. Vähem kui kahe kuuga on jäänud soomlased ilma enam kui miljonist eurost.
Politsei andmetel pole tegemist mingi juhusliku asjaga, vaid selle taga on organiseeritud kuritegevus. Petiste jälile on raske jõuda, kuna tegemist on rahvusvahelise tegevusega.

Juba mitu kuud on õiguskaitseorganitele peavalu valmistanud postifirma Posti nime all tehtud pettused. Posti pettuse puhul tuleb telefoni sõnum saabunud postisaadetise kohta. Sõnumis olev link juhatab aga inimese liba-veebiküljele, mille kaudu kalastatakse telefoninumbreid ja Apple iCloud’i koode. Pärast seda üritatakse saada nõusolek mobiilimakseks, mille tagajärjed on näha järgmisel mobiiliarvel. Mõnel juhul on Androidi telefoni alla laaditud pahavara. Pärast seda hakkab kannatanu telefon saatma üle maailma sarnaseid petukirju.

Kuidas aga selliseid petukirju vältida? Igasuguste linkidele klikkimiste, allalaadimiste ja oma andmete kuhugi edastamisega tuleb olla väga ettevaatlik. Nii näiteks ei saada maksuamet kunagi mingit linki, mille kaudu saab maksutagastuse. Maksuamet annaks teada, et OmaVero andmetele tuleks tähelepanu pöörata.

Ametiasutustel pole üldse tavaks e-posti kaudu saata mingeid andmeid või linke. Maksuamet näiteks annab veebis teada, et ei küsi kunagi inimeste pangakaardi andmeid ega pangakoode.

Kui Microsofti-petis on pangakontole ligi saanud, tuleks kõigepealt teavitada asjast panka ja alles siis politseid. Pank näeb, kuhu raha on läinud ja kui kiiresti tegutseda, võib selle tagasi saada. Raha on tagasi saadud laias laastus poolte juhtumite puhul. Kõige parem on aga üldse kõne lõpetada, kui helistab mõni Microsofti-petis.

Politsei annab nõu, et pettuste ohvriks langemise vältimiseks tuleks hoiduda võõrastele linkidele klikkimisest, võõra tarkvara alla laadimisest ja oma andmete kuhugi edastamisest. Ettevõtted saaks samuti pettuste vältimisele kaasa aidata, kui ei lisata linke klientidele saadetavatele e-kirjadele. Siis suudaks inimesed paremini õige ja vale vahel vahet teha.

Kui inimesele saabub kiri kas pangalt või Postilt, siis ei tohiks nendes sisalduvatele linkidele üldse klikkida. Tuleks minna ettevõtte enda veebiküljele. Nõnda on võimalik vältida ka veebipangapettusi. Pettusi on sooritatud paljude eri firmade nimel.

Uus leiutis on petiste poolt võltsitud koroonatestide pakkumine inimestele. Jaanuaris on petised inimestele pakkunud veel Tokmanni, Prisma, Elisa, Finnairi ja HBO Nordicu kinkekaarte. See näitab, et petised on leidlikud.

 

 

Eesti: Neuroturunduse abil saab võidelda reklaamireostusega

NordenBladet — Eelmise aasta aprillis algas projekt, mille käigus uurivad Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadlased, kuidas siduda kliendi liikumisteekond ja asukoht kaupluses, ostukäitumine ning varasem ostuajalugu reaalajas toimivaks soovitussüsteemiks.

Turunduse dotsent Andres Kuusik rääkis, et projektiga soovivad nad uuendada jaekaubandust. „Kui inimesed tulevad kauplusesse ja võtavad puldi, millega oma oste skaneerida, siis see pult võiks tulevikus hakata nendega suhtlema. Näiteks võiks see anda soovitusi selle järgi, kus ostja parasjagu asub ja milliseid oste ta on varem teinud,“ selgitas Kuusik.

Et see tulevikus nõnda läheks, tegi Kuusiku meeskond kauplustes pilgujälgimisuuringuid, et hinnata klientide ostukäitumist. Samuti katsetati ostjate käiguteede kaardistamiseks poesisest positsioneerimissüsteemi ja analüüsiti klientide ostuajalugu.

Tavaliselt analüüsitakse kliente kliendikaardi alusel. Kuusiku sõnul on selle andmed aga piiratud. Näiteks ei tule kaardilt välja, kui kaua inimene tooteid valib või millises järjekorras ta kaupu poes vaatab.

Kaua aega Coopi turundusdirektorina töötanud Andres Lember tõdes, et oleme iga päev ümbritsetud sadade reklaamisõnumitega, aga 99% neist pole meie jaoks olulised. „Seetõttu on tulemuseks üleküllastumine, müra ja saaste. Nii nagu saab rääkida valgusreostusest, saab rääkida ka reklaamireostusest. Reklaam peab olema asjakohane ja õiges kohas. See on kõige suurem kunst,“ sõnas ta.

Projekt kestab selle aasta aprilli lõpuni.

Vaata lähemalt videost:

https://youtu.be/T9D65UQ2O6o

 

Mis on neuroturundus?
Neuroturundus on turunduse viis, mille kavandamisel kasutatakse kognitiivne neuroteaduse teooriaid ja mõõtmistehnikaid turunduseesmärkide täitmiseks.

Kognitiivse teaduse alla kuulub palju erinevaid alavaldkondi, näiteks psühholoogia ja neuroteadus, ka lingvistika ja programmeerimine, ning kõikidest nendest valdkondadest on võimalik teadmisi ammutada, et tarbijat paremini mõista ning tema reaktsioone (nii positiivseid kui ka negatiivseid) paremini mõõta.

Neurouuringud suudavad tarbijate käitumist ennustada kuni 85%.

Traditsioonilistes turu-uuringutes on tarbija käest küsitud, mida ta mõtleb ja soovib, kuid neurouuringutega on võimalik jõuda tarbija alateadvuseni. Alateadvus aga mõjutab meie ostuotsuseid tunduvalt rohkem kui teadlik kaalutlemine.

Neutroturunduse plussid:

Neuroturundus toob lisaks välisele mõjurile välja ka sisemise mõjutaja (expressions vs. impressions).

Näiteks KitKati šokolaadi reklaamis, kus humoorikad noormehed söövad šokolaadi, saab tarbija end nendega samastada. Väline mõjuavaldaja (impression) on seega samastumine. Samal ajal mõjutab tarbijat (expression) hoopis enam see, et reklaamitegelased rääkisid suu täis ning tarbijal oli võimalik kuulda šokolaadi krõmpsumist.

Neuroturundus ei kritiseeri tavaturundust, vaid täiendab seda.

Kui seni on olnud arvamus, et lapsed ning loomad muudavad reklaami efektiivseks, siis neuroturunduse USA-s tehtud uuringud on näidanud, et laps võib jääda hoopis tähelepanuta, kui reklaami/ajakirja esikaanel on noor ema koos lapsega ning tuntud lauljanna galakleidis. Naiste võrdlusmoment on tarbija jaoks informatiivsem ning mõjukam kui laps samal reklaamil.

Neuroturundus paljastab ka poliitiliselt ebakorrektsed reaktsioonid.

Kui tarbijate fookusgrupiuuringutes väidetakse üht, siis neurouuringud tõestavad teist: näiteks naised usaldavad reklaamis rohkem meeste häält ning mehed enamasti naise häält.

Avafoto: Pexels

Eesti: Värske edetabel kinnitab Tartu Ülikooli haridusteaduse jätkuvat maailmataset

NordenBladet — Hiljuti avalikustatud maailma ühes mainekamas ülikoolide erialade pingereas „QS World University Rankings by Subject 2021“ on Tartu Ülikool esindatud 17 erialaga. Üle-eelmisel aastal esmakordselt edetabelisse jõudnud haridusteaduse eriala on pingereas taas tõusnud ja paikneb nüüd 151.–200. kohal.

Tartu Ülikooli erialadest on lisaks haridusteadusele edetabelis kõrgeimal kohal (vahemikus 151–200) filosoofia, geograafia ning politoloogia ja rahvusvahelised uuringud. Võrreldes eelmise aastaga on oma kohta parandanud haridusteadus, bioloogia, meditsiin, füüsika ja astronoomia ning keemia. Esimest korda jõudsid sel aastal edetabelisse majandus ja ökonomeetria (kohad 451–500) ning ärindus ja juhtimine (501–550).

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijeni sõnul on haridusteadlased tänase uudise üle väga rõõmsad. „Oleme selle nimel pikalt tööd teinud ja teadustegevuse tõhustamine on olnud üks meie prioriteete juba viimased seitse aastat. Mitmed meie kolleegid on rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide ja ajakirjade toimetuskolleegiumide aktiivsed liikmed ning räägivad valdkonna arengus kaasa ka rahvusvahelisel tasemel. Ka ülikoolis tervikuna peetakse haridusteaduse edendamist tähtsaks. Lisaks oleme Euroopa Liidu struktuurifondide toel tugevdanud oma uurimisrühmi, kaasanud välisteadlasi ja tõhustanud doktoriõpet,“ rääkis ta.

Maailma üht tuntumat ülikoolide edetabelit „QS World University Rankings“ koostav konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) on alates 2011. aastast seadnud ülikoole pingeritta ka üksikute erialade kaupa kokku 51 alal. Neil erialadel reastatavate ülikoolide arv kõigub 50-st (nt stomatoloogia, raamatukogundus ja veterinaaria) 600-ni (nt keemia, füüsika ja arvutiteadus).

Pingeridade koostamisel võtab QS arvesse ülikooli mainet eriala teadlaste ja tööandjate seas ning andmebaasist Scopus pärit bibliomeetrilisi näitajaid. Näitajate osakaalud varieeruvad erialade kaupa – mõnel erialal, näiteks kunstis ja disainis, arvestatakse vaid maineuuringu tulemusi, suurema publitseerimismahuga reaalaladel on aga kaalukama mõjuga bibliomeetria.

Lisateave:

Äli Leijen, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja, 5390 4516, ali.leijen@ut.ee (intervjuu- ja kommentaarisoovid)

Lauri Randveer, Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 512 9996, lauri.randveer@ut.ee (sisulised küsimused pingerea näitajate kohta)