NordenBladet —Valitsus kiitis heaks riigi lisaeelarve eelnõu, millega toetatakse Maaeluministeeriumi ettepanekul ettevõtteid, kes tegelevad mageveekalade töötlemisega. Toetuse eelarve on kokku 1,8 miljonit eurot.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on toetuse eesmärk tagada mageveekalade töötlejate jätkusuutlikus. „Viiruse leviku tõttu on tekkinud raskusi ahvenast valmistatud toodangu turustamisel Lääne-Euroopas, mis on ahvenatoodete peamine müügiturg,” ütles Kruuse.
„Arvestades käibe langust ja ka kodumaise turu ostujõudu, kompenseerib riik osa kala omahinnast juhul, kui turustatakse sellest odavamalt,” lisas minister. Täpsemad toetuse jagamise tingimused on selgumisel, neist teavitatakse esimesel võimalusel.
Lisaeelarvega eraldatakse raha ka piirangutest puudutatud ettevõtetele – sh maapiirkonna ettevõtetele – töötasu hüvitise maksmiseks märtsi- ja aprillikuu eest. Kui aasta algul sõltus palgatoetus sellest, mis sektoris ettevõte tegutses, siis nüüd on toetuse kriteeriumiks järsk käibelangus.
Riigi lisaeelarve aitab tervishoiusektorit võitluses koroonaviirusega ning toetab taastumist, et piirangute leevenemise järel saaksid majandus ja inimeste normaalne elu kiiresti taastuda.
NordenBladet — Soome valitsus kavandab eraldi seadust selleks, et kehtestada väljas liikumise keeld ja maskikandmise kohustus. Valitsuse liikmed on arvamusel, et pandeemiat ei suudeta piirata ilma täiendavate piiranguteta. Seetõttu esitab valitsus käesoleva nädala algul eraldi seaduseelnõu, millega oleks võimalik kehtestada liikumiskeeld ja maskikohustus, vahendab Helsingin Sanomat.
Eraldi seaduses lepiti kokku pärast seda, kui valitsuserakondade juhid reedel kohtusid. Eelnõu valmistamisel osalevad lisaks riigikantseleile veel sotsiaal- ja terviseministeeriumi ning justiitsministeeriumi ametnikud. Uus seadus toetub põhiseaduse 23. paragrahvile, mis puudutab eriolukorda.
Valitsuserakondade juhid jõudsid reedel arusaamisele, et olemasolevate piirangute ja väikeste lisapiirangutega pole võimalik nakatumiste arvu piisavalt alla saada. Terviseamet on soovitanud liikumispiiranguid ja maskikohustust.
Soomes kasvab nakatumiste arv piirangutele vaatamata kiiresti Helsingi piirkonnas ja Turus. Söögikohad on olnud juba kaks nädalat suletud, aga ee on vaid veidi piiranud nakkuse levikut.
Valitsuserakonnad pole uue seaduse kõigis punktides veel üksmeelel, näiteks osas, mis puudutab noori ja lapsi. Vasakpartei pooldab koolide lahti hoidmist.
Valitsus soovib, et parlament kinnitab uue seaduse nädala aja jooksul. Seadus jõustub esialgu Helsingi piirkonnas ja Turus, kus olukord on kõige hullem. Kui seadus jõustub, on järelvalveks tõenäoliselt vaja ametivõimude, kaasa arvatud kaitseväe abi, sest politsei üksi ei suuda suurenenud koormusega toime tulla.
Seaduse ettevalmistamisega on tegelenud väike grupp inimesi ja isegi kõik valitsuse liikmed pole veel asjaga kursis. Asja ei ole tahetud avalikustada, kuna see võib põhjustada erimeelsusi valitsuserakondade sees.
Valitsus tahab seaduseeelnõu kinnitada juba esmaspäeval või teisipäeval, et see saata edasi parlamenti. Enne kutsustakse tõenäoliselt kokku parlamendierakondade esindajad.
Seadusega kiirustamist põhjendatakse muu hulgas ajagraafikuga, kuna kehtiva graafiku kohaselt saab söögikohad avada juba 29. märtsil. Valitsus tahab seda ära hoida.
Üks uue seaduse peamisi põhjuseid on ka see, et eriolukorra seaduses pole sätestatud maskikandmise kohustust. Eriolukorra seaduse alusel saab liikumispiiranguid kehtestada korraga 3 kuuks. Valitsuserakondadest on vasakpartei, rohelised ja rootsi erakond olnud liikumispiirangute kehtestamise vastu.
NordenBladet —Täna on ülemaailmne veepäev, mille puhul on paslik üle vaadata, mida on projekti LIFE IP CleanEST raames seni tehtud, et Ida- ja Lääne-Virumaa veekogude seisundit parandada.
Ühe olulise saavutusena likvideeriti eelmisel aastal jääkreostus Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumil. Ühtekokku eemaldati vana rehvitehase territooriumilt ligi 14 000 kuupmeetrit tugevalt reostunud pinnast ja 100 kuupmeetrit õlijääke.
Jõeliste elupaikade taastamiseks hinnati 2019. aastal kõik piirkonda jäävad paisud ning valiti välja 14 prioriteetset paisu kaheksal veekogumil, millega tegeletakse edasi. Eelmisel aastal taasasustati Purtse jõkke 27 000 lõhe noorkala ning eemaldati vabatahtlike kaasabil Unukse pais Pada jõel ja vana pais Altja ojal.
Projekti uuringutest on tänaseks valminud:
• Veeuuringute aruanne „Põllumajandusliku hajukoormuse mõju uuring pinna- ja põhjaveele“
• Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
• Hüdrogeoloogiline uuring Gdov põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas
• Soolikaoja tervendamise alusanalüüs
• Aidu ja Narva karjääri Nikli uuring
Projektijuht Mari Sepa sõnul saab juba senistest tegevustest välja tuua otsest kasu: „Kohtla-Nõmme endise rehvitehase reostuskolde likvideerimisega sai peatatud reostuse edasine levik Kohtla jõkke“. Samuti näeb Sepp tehtud uuringutes positiivset tulevikku. „Soolikaoja alusanalüüs on oluline samm sellel teel, et linnajõgi saaks perspektiivis terviklikult taastatud ja linnarahvale avatud,“ ütles projektijuht.
Praktiline lahenduskäik ootab ees ka Püssi paisu Purtse jõel. „Valminud on eskiislahendused, mille seast oleme välja valinud kärestik-kalapääsu, mille realiseerimine lähiaastate jooksul võimaldab kalade liikumise nii üles- kui allavoolu ning tagab veevõtu ka Repo vabrikule“, tõi Sepp välja kasu loodusele ja inimestele, mis keskkonda ei riku.
„Hea koostöö projekti uuringu- ja seirepartnerite kui ka Virumaa omavalitsustega on olnud seni, ja kindlasti ka tulevikus, tagatis tegevuste õnnestumiseks Virumaa veekogumite seisundi parandamisel,“ tunnustas projektijuht Sepp koostööpartnereid.
Lisaks uuringutele valmis küsimustik reoveepuhastussüsteemide hindamiseks, millega uuritakse reoveepuhastussüsteemide seisukorda, toimimist ja investeeringute vajadusi. Küsitlust viiakse praegu läbi Ida- ja Lääne-Virumaa elanike seas, kes elavad kuni 50 inimesega külades.
Keskkonnateadlikkuse kasvatamiseks suheldi eelmistel aastatel avalikkusega erinevate meediakanalite kaudu ja korraldati projekti teemadega seonduvaid üritusi. Näiteks toimusid 2020. aastal Virumaa lastele ja noortele suunatud joonistusvõistlus ja fotokonkurss ning esimene kalalaager Käsmus. ERRi veebis on järelevaadatavad kolm „Osooni“ saadet „Virumaa veed puhtaks“.
Eelmise aasta lõpus avati Soolikaoja avastusrada ning AHHAA teaduskeskuses valmisid vee ja keskkonna teemaline püsinäitus, ränd-eksponaadid ja teadusteatri etendus. Projekti esimesel aastal algatatud teaduskohvikud, loodusõhtud, looduslaagrid ja muud keskkonnateadlikust tõstvad üritused ja tegevused toimuvad järjepidevalt ka järgnevatel aastatel.
NordenBladet — 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mis kutsub inimesi üles varasemast veelgi enam vett väärtustama. Paljudes riikides on veepuudus igapäevane probleem, mis kliimamuutustega veelgi süveneb.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul tuleb ka Eestis järjest enam mõelda ja tegutseda sellel nimel, et vett kui väärtuslikku loodusressurssi hoida ja säästlikumalt kasutada. „Praegu ei ole Eestis veel levinud sademevee ja heitvee taaskasutamine, kuigi mõlemad aitaksid looduses olevat veeressurssi säästa,“ lausus Kroon.
Näiteks võiks sademeveest kujundada kodukoha ümbrust kaunistava sademeveetiigi. Praktilist abi saaks aga sademeveest siis, kui seda kasutada haljastuse niisutamiseks või tuletõrje veevõtutiikides. Nii säästame joogivett ning väärtustame puhta joogivee ressurssi. Keskkonnaministeerium on koostanud kombineeritud sademevee strateegia*, mis annab soovitusi, kuidas nutikate sademeveelahenduste kavandamisega juba planeeringute koostamisel arvestada.
Heitvee kasutamine on selles sisalduvate saasteainete tõttu piiratum. Samas võimaldaks heitvee taaskasutus nt niisutusveena meil suunata ka heitvees sisalduvad toitaineid uuesti ringlusse. „Alustame peatselt uuringuga, et välja selgitada heitvee taaskasutamise võimalused Eesti tingimustes,“ lubas Kroon.
Pandeemia valguses on reoveelgi hoopis teine väärtus, kuna selle abi on hinnatud viiruse levikut piirkonniti. „Reovesi ei ole lihtsalt reovesi, vaid see räägib reovee tekitajate kohta väga palju – milliseid ravimeid kasutatakse, kuidas viirus levib, kas ja milliseid narkootikume kasutatakse,“ selgitas Kroon.
Veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel alates 1993. aastast. Eesti on ÜRO piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni liige. Lühema nimega veekonventsioon on oluline abinõu säästva arengu eesmärkide saavutamiseks, eriti piiriülest veekoostööd silmas pidades. Eesti kui aktiivne konventsiooni osaline korraldab veekonventsiooni üheksanda osapoolte kohtumise.
NordenBladet – Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4799 koroonaviiruse proovi, neist esmaseid positiivseid oli 993 ehk 20,7 protsenti analüüside koguarvust. Suri 10 inimest.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1521.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 653 inimesel. 520 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi Covid-19 haigusjuhtumeid kokku 69, haiglaravi vajab 699 patsienti.
