Soome: Tingimused tarbimislaenu saamiseks Soomes

By

-

märts 22, 2021

NordenBladet — Tarbimislaen Soomes on lahendus kõigile, kes vajavad lisarahastust. Pole tähtis, kas unistate köögi renoveerimisest, uue auto ostmisest või kui teil pole pulmade korraldamiseks piisavalt vahendeid. Tarbimislaen on krediit mis tahes eesmärgil, mida te ei pea pangale selgitama. Kui palju ja kui kauaks saate laenata? Milliseid tingimusi peate täitma? Nendele ja teistele küsimustele leiate vastused sellest artiklist.

KÕIK, MIDA PEAKSID TEADMA TARBIMISLAENUST
Tarbimislaen on lihtsalt krediit, mida saate Soomes võtta mis tahes eesmärgil. Pangad üldiselt ei küsi milleks te laenatud raha kasutate. Maksimaalne tagasimakseperiood Soomes on 15 aastat. Summa, mille saate ilma tagatiseta, jääb vahemikku 1000 – 50 000 EURi. Laenu suurus sõltub teie vajadustest, aga ka sellest kui kaua olete tööl samas firmas, palgast ja sellest, kui kaua olete Soomes viibinud. Kogemustest teame, et pangad eelistavad stabiilset tööhõivet ja laenu võtmise võimalus suureneb, kui olete juba pikka aega Soomes elanud.

KES SAAVAD SOOMES TARBIMISLAENU?
Tarbimislaenu saamiseks peate täitma mõned nõuded. Kui need ei ole täidetud lükatakse teie taotlus automaatselt tagasi. Tingimused on:

püsiv sissekirjutus
Soome isikukood
minimaalne vanus 20 aastat
aastane sissetulek vähemalt 12 000 EURi
teil on olemas esmane maksu tagastus Soomes (Veroilmoitus)

Laenu saate taotleda ka siis, kui saate töötutoetust või rehabilitatsioonihüvitist. Palju sõltub teie enda krediidivõimekusest, seega tasub alati küsida, kas teil on võimaik saada positiivne otsus.

Pidage meeles, et kui teil on ajutine sissekirjutus (tilapäine) lükatakse teie taotlus laenu saamiseks Soomes automaatselt tagasi. Püsiva sissekirjutuse omamine on tarbimislaenu saamise üks tingimusi.

VAJALIKUD DOKUMENDID
Tarbimislaenu taotlemisel on vajalike dokumentide hulgas juba ülalnimetatud maksutagastus, teisisõnu veroilmoitus (maksudeklaratsioon). See sisaldab teavet eelmisel maksuaastal teenitud tulude ja taotleja muude kohustuste kohta. Tänu sellele näeb pank, kas kliendil on piisav finantssuutlikkus laenu võtmiseks.

Lisaks veroilmoitusele vajate ka palgalehte mille olete kõige viimasena saanud, see tõendab teie teenitud brutotulu suurust.

KAS TARBIMISLAENU TAGASIMAKSEPERIOODI SAAB PIKENDADA?
Tuletame meelde, et tarbimislaen antakse maksimaalselt 15 aastaks. Varasemate rahaliste kohustuste refinantseerimisega saate proovida intressimäära alandada aga tagasimakse aega pole võimalik pikendada. Refinantseerimine pole midagi muud kui konsolideerimislaen, mis võetakse võlgade tasumiseks soodsamatel tingimustel. Esiteks tasute oma kohustuste refinantseerimisel ühe laenu mitme asemel, nii et teie maksed muutuvad lihtsamaks ja taastate kontrolli oma kulude üle. Lisaks on refinantseerimine tavaliselt seotud madalama intressimääraga.

TARBIMISLAENU EELISED
Seda tüüpi laenude suur eelis on asjaolu, et nende intressimäär on atraktiivsem kui krediitkaartide puhul. Kui vajate kiiresti lisaraha, on teie rahakotile kindlasti soodsam kasutada tarbimislaenu pakkumist kui võtta krediitkaart.

KAKS TAOTLEJAT ON PAREM KUI ÜKS
Soomes tarbimislaenust huvitatud inimestele on alati parim võimalus taotleda nt. abikaasa või sugulasega. Sellisel juhul tuleb laenu taotlemisel esitada iga taotleja sissetulek. Tarbimislaenu saamise tingimused jäävad samaks – mõlemal inimesel peab olema Soome isikukood, nad peavad olema Soomes püsivalt registreeritud ja neil peab olema vähemalt 12 000 euro suurune aastasissetulek.

MIS ON TEISED VÕIMALUSED PEALE TARBIMISLAENU?
Teie valitud laen sõltub peamiselt eesmärgist, milleks vajate lisaraha. Soome pangad pakuvad laia valikut finantstooteid, sealhulgas:

autolaen
renoveerimislaen
krediitkaart
kodulaen
refinantseerimise laen

Soome: Valmis esimene riiklik lastestrateegia – Eesmärgiks on kõigi laste Soome

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 22, 2021

NordenBladet — Soomes on valminud esimene riiklik lastestrateegia. 2020. aastal jõudis parlament ühise valitsuste-ülese visioonini lapse- ja peresõbralikust Soomest. Strateegia põhineb kolmel põhiideel, mis austavad kõigi laste õigusi, kaasavad lapsed tugevalt ühiskonda ja toetavad nende heaolu.

Eesmärgiks on kõigi laste Soome
Strateegia loob tõeliselt laste- ja peresõbraliku Soome, mis austab laste õigusi. Lisaks tugevdatakse laste õigusi ja staatust, nii et lapsi arvestataks järjepidevalt kõigis tegevustes koos teiste ühiskonnaliikmetega. Lapsi teavitatakse nende õigustest. Haavatavas olukorras laste olukord on kaitstud ja nende vajadused on paremini määratletud.

Lastestrateegia tagab laste õiguste kaitse
Riiklik lastestrateegia annab suuna valitsuste koostatavale rakenduskavale. Strateegia rakendamine tagab kõigi laste õiguste täieliku kaitse. Lisaks toetatakse kõigi laste kaasamist ja nende õigust tulevikule. Strateegia rakendamine peab olema valitsusülene ja kaasama paljusid ühiskonnagruppe, kodanikuühiskonna ning eri vanuses ja elanikkonnagruppidesse kuuluvaid lapsi ja täiskasvanuid.

Lastestrateegia hõlmab kõiki alla 18-aastaseid lapsi ja noori
Riiklik lastestrateegia kehtib kõigi alla 18-aastaste laste kohta. Lisaks võetakse strateegias ja selle rakendamisel laialdaselt arvesse peresid, kus lapsed elavad, ning lapsepõlve ja täiskasvanuea piiril olevaid noori täiskasvanuid.

Lastestrateegia üks eesmärke on suurendada laste ja noorte kaasatust. Lastestrateegiale suunatud üritus lastele ja noortele toimub kolmapäeval, 17. märtsil 2021.

Ühine arusaam sündis parlamendis
Parlament lähtus oma töös ÜRO laste õiguste konventsioonist ja varasematest uuringutest ning koostas ühiselt lastestrateegia. Strateegia põhineb ÜRO laste õiguste konventsiooni neljal üldpõhimõttel: diskrimineerimise vältimine, laste huvide eelistamine, laste õigus elule, ellujäämisele ja arengule ning laste kaasamine.

Norra ravimiameti juht Steinar Madsen: Uurime kahte uut tromboosi juhtumit seoses AstraZeneca vaktsiiniga, mõlemad patsiendid surid

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 22, 2021

NordenBladet — Norra ravimiamet teatas eile pühapäeval, 21. märtsil kahest uuest tromboosi juhtumist pärast AstraZeneca koroonavaktsiiniga vaktsineerimist. Oslo ülikooli haiglas ravil olnud patsiendid surid. See on väga kurb, need on traagilised juhumid, kommenteeris Norra ravimiameti juht Steinar Madsen väljaandele NRK.

Norra ravimiamet ei välista, et juhtumid olid seotud AstraZeneca koroonavaktsiiniga. Juhtumid on üldiselt selged, aga vaja on veel lisauuringuid.

Praegu veel otsest seost juhtumite ja vaktsiini vahel pole suudetud tuvastada. Enne seda on Oslo haiglas ravil olnud kokku viis alla 55-aastast patsienti, kel peale vaktsineerimist esinesid vere hüübimise häired, verejooksud ja vereliistakute vähesus. Neist kolm on praeguseks surnud.

NRK andmetel pole Norras olnud sarnaseid probleeme teiste vaktsiinidega. Lisaks AstraZeneca vaktsiinile on Norras inimesi vaktsineeritud Pfizeri ja Moderna vaktsiinidega.

Oslo haigla teeb kõik, mis võimalik, et välja selgitada probleemi põhjus. Sarnaseid teateid on tulnud ka mujalt Euroopast.

Norra terviseameti juht Camilla Stoltenberg soovitas jälgida oma tervist kõigil neil, keda on vaktsineeritud AstraZeneca vaktsiiniga. Murettekitavad vaevused on pikaajaline haiglane enesetunne, tugev valu, ebatavalised tumedad plekid ning nahal olevad verejooksu jäljed.

Oslo haiglas juhtumite uurimisega tegelev arst Pål Andre Holme ütles, et ilmselt on tegemist teatud immuunreaktsiooniga vaktsiinile. See põhjustab vere hüübimist soodustavate antikehade tekkimist. Holme ütles, et on viiteid sellele, et juhtumid on seotud vaktsineerimisega. Patsiente on vaktsineeritud 3-10 päeva enne probleemide algust.

Norra ravimiamet teeb asja uurimisel koostööd Euroopa ravimiametiga EMA. Praegu on AstraZeneca vaktsiini kasutamine Norras peatatud. Otsus selle edasise kasutamise kohta tehakse käesoleval nädalal.

EMA teatas eelmisel nädalal, et AstraZeneca koroonavaktsiin on tõhus ja täiesti ohutu ning selle kasu ületab võimaliku kahju.

Soomes lisandus (22.03.2021) 430 koroonaga nakatumist

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 22, 2021

NordenBladet — Soomes tuvastati täna esmaspäeval, 22. märtsil viimase ööpäevaga 430 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 72 073 koroonaga nakatumist.

Kõige enam tuvastati uusi nakatumisi terviseameti andmetel Helsingis (151), Espoos (56), Vantaal (43), Turus (31) ja Lahtis (26).

Eesti: Ligi 30% üle 70-aastastest on COVID-19 vastu vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 22, 2021

NordenBladet — Eestis on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga end COVID-19 vastu kaitsnud 166 163 inimest, mõlemad vaktsiinidoosid on saanud 57 003 inimest. Kokku on vaktsineerimisi tehtud 223 166 korral. Üle 80-aastastest on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 36%, kõigist üle 70-aastastest 29%.

„Sel nädalal jätkus peamiselt riskirühma kuuluvate inimeste ning väiksemas mahus ka eesliinitöötajate vaktsineerimine. Kuigi Eestisse jõudnud vaktsiinikogused olid oodatust väiksemad tehti nädala jooksul enam kui 30 000 kaitsesüsti. Viimase nädalaga kasvas oluliselt vaktsineerimisega hõlmatus üle 70-aastaste inimeste seas,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Selleks, et hoida ära koroonaviirusest tingitud rasket haigestumist ja suremust ning leevendada koormust tervishoiule on esmatähtis kaitsta võimalikult kiiresti kõrge ea või tervise tõttu COVID-19 haiguse suhtes kõige haavatavamaid. See on meie prioriteet ka eelolevatel nädalatel.“

Lõppeval nädalal on praeguseks tehtud kokku 31 982 vaktsineerimist, neist eilse päeva jooksul 2 285. Eeloleval nädalal jätkub riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine perearstide juures, käimas on haridustöötajate, sotsiaaltöötajate ja strateegilise eesliini vaktsineerimine. Eilsest kuni teisipäevani vaktsineeritakse täiendavalt üle 70-aastaseid inimesi Maardus, Loksal ja Lasnamäel, mis on hetkel kõige kõrgema koroonaviiruse nakatumismääraga piirkonnad Eestis.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel on Euroopa Liidus keskmiselt praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 10,3% täiskasvanud elanikkonnast, Eestis 14,1%. Eesti on tõusnud COVID-19 vaktsineerimisega hõlmatuselt Euroopa Liidus neljandale kohale.

Vanusegruppide lõikes on vaktsineerimisega hõlmatus kõige kõrgem 80-aastaste ja vanemate seas, kellest on üle Eesti vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud enam kui kolmandik (36%). Viies maakonnas – Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal, Raplamaal ja Järvamaal on vaktsineeritud enam kui pooled üle 80-aastased. Viimase nädala jooksul on veidi kasvanud vaktsineerimisega hõlmatus ka Ida-Virumaal, kus üle 80-aastastest on praeguseks vaktsineeritud iga seitsmes. Kõigist üle 70-aastastest on vähemalt ühe doosiga kaitstud 29%, mida on 8% rohkem kui nädal tagasi.

Kokku on praeguseks vaktsineerimisi tehtud 492 tervishoiuasutuse poolt, sh 403 perearstikeskuses. Enam kui pool kõigist vaktsineerimistest (53%) on tehtud perearstikeskustes. Haiglates on tehtud 33% vaktsineerimistest, eriarstiabi osutajad on teinud 6% ja õendusabi osutajad samuti 6%.

Eeloleval nädalal on Eestisse oodata 19 890 doosi Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiini, 10 800 doosi Moderna vaktsiini ja 4 800 doosi AstraZeneca vaktsiini. Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab kasutada lähinädalatel AstraZeneca COVID-19 vaktsiini ennekõike üle 60-aastaste inimeste vaktsineerimiseks.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.