NordenBladet — Soomes tuvastati täna teisipäeval, 23. märtsil viimase ööpäevaga 640 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 72 713 koroonaga nakatumist.
Kõige enam nakatumisi tuvastati terviseameti andmetel Helsingis (182), Tamperes (68), Vantaal (55), Espoos (50), Turus (31), Lahtis (20) ja Ylöjärvis (20).
NordenBladet — Norras leiti kolm kuud peale õnnetust maalihke tagajärjel hukkunud leedu naise surnukeha. Leedu naine Rasa Lasinskienė hukkus eelmisel, 2020. aasta 30. detsembril toimunud maalihkes, mis nõudis kokku 10 inimelu.
Naise abikaasa Ramūnas Lasinskas teatas Leedu meediale, et temaga võeti Norras ühendust. Naine leiti eile esmaspäeval kella 7.30 ajal hommikul. Mees rääkis, et nägi ise õnnetust pealt ja juhtis päästjad õigesse kohta. Enne otsiti naist teisest kohast, aga edutult, vahendab lrt.lt.
Kuigi naise surnukeha pole veel ametlikult tuvastatud, on mees kindel, et see on tema naine Rasa. Mees rääkis varem, et Norra riik pakkus talle psühholoogilist abi ja välismaal elavad leedukad on teda rahaliselt toetanud. Mees elab praegu koos vanema pojaga.
NordenBladet — Intelligentsed inimesed on kõrvalekalle normist. Rahvusvaheline uurimus toob välja, et mida rohkem intelligentsed inimesed oma sõpradega suhtlevad, seda õnnetumad nad on. Avastus lükkab ümber varasema arusaama, et sotsiaalne läbikäimine muudab inimesed õnnelikumaks.
Teadlaste väitel võib olla nii, et intelligentsetel inimestel ei lisa teistega suhtlemine rahulolu oma eluga. Seda võib juhtuda ka paljude teistega.
Laiaulatuslikus uuringus osales ligi 15 000 inimest vanuses 18-28 eluaastat. Samal ajal jälgiti elanikkonna tihedust ja inimeste rahulolu oma eluga.
Tulemused näitavad, et hõredemalt elavad inimesed on võrreldes teistega oma eluga rohkem rahul. Maapiirkondades ja väikelinnades elavad inimesed on õnnelikumad kui äärelinnades elavad inimesed. Kõige õnnetumad on suurlinnade elanikud.
Uurimus näitas ka seda, et mida tihedamad sotsiaalsed võrgustikud inimesel on, seda õnnelikum ta on. Erandiks on intelligentsed inimesed. Teadlased seletavad seda asjaoluga, et intelligentsetel inimestel on rohkem pika perspektiiviga projekte ja eesmärke. Teistega läbikäimine takistab nende eesmärkide saavutamist.
Uurimus leidis ka evolutsiooniga põhjendatava seletuse. Intelligentsus võimaldab paremat kohanemist keskkonnaga. Tihe läbikäimine oli vajalik siis, kui inimene elas savannis ning tegeles küttimise ja korilusega. Kui inimene oli teistega karjas koos, siis tundis ta end turvaliselt ja õnnelikult. Praegusajal ei pea inimene kuuluma mingi kindla grupi juurde.
Uuring avaldati väljaandes British Journal of Psychology.
Avafoto: NordenBladet
NordenBladet — Valminud on aruanne Eesti Teadusagentuuri tellitud uuringule, mis käsitleb rändesõltuvust ja lõimumise väljakutseid Eestile riiklikul, kogukondlikul, tööhõive ja hariduslikul tasandil.
Uuring otsis lahendusi Eesti tööjõu ja -rändega seotud probleemidele: põhjalikumalt olid analüüsimata tööjõupuuduse leevendamise võimalused rände abil, puudus rände tulude ja kulude hindamise mudel ning nappis tõenduspõhiseid meetodeid ja töövahendeid ühiskonna mitmekultuurilisusega toimetulekuks.
„Uuringu taustaks on rändepööre: Eesti ei ole enam väljaränderiik, kust soovitakse lahkuda, vaid sisseränderiik, kuhu soovitakse elama, tööle ja õppima tulla,” kommenteeris uuringu täitja, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru. „Rändepööre näitab, et Eesti areng on olnud kiire, meie atraktiivsus on suurenenud ning me võime selle üle riigina uhkust tunda.” Ta rõhutas: „Kasvanud sisseränne toob aga kaasa ka muresid, sest korraga vajavad tähelepanu nii varasema kui tänase sisserändega seotud lõimumise probleemid.”
Projektis keskenduti kooli ja hariduse rollile lõimumise probleemide lahendamisel, ütles Tammaru.
Tööjõupuudust pikemas perspektiivis ette ei nähta
Uuring leiab, et Eestis puudub vajadus ulatuslikuks tööjõu sisserändeks. Uuringu tegijate soovitus on, et tänane töörännet reguleeriv kvoodisüsteem võiks säilida alalist elamis- ja tööluba taotlevatele inimestele. Kvoodi suurus võiks olla paindlik, sõltudes riigi majanduslikust olukorrast ning lõimumisvõimekusest. Selle eelduseks on aga teaduspõhise monitooringusüsteemi rakendamine, mis näitaks jätkuvalt saabujate kohanemist.
Tööränne toob rohkem tulu kui kulu
Aruanne näitab, et Eesti riigieelarvesse toob tööränne rohkem tulu kui kulu, mida kõrgema haridusega on töörändaja, seda rohkem. Keerukus seisneb aga selles, et töörändega kaasneb pereränne, mille mõjud on komplekssemad.
Ränne kujundab ümber püsielanikkonda ning kultuuri- ja keeleruumi ja sellega võivad seonduda sotsiaalsed ning kultuurilised pinged. Seda aitab maandada läbi mõeldud sisserändepoliitika, hõivega tegelemine vähendamaks vajadust ulatusliku sisserände järele ja lõimumine.
Lõimumine on koostöö, mis vajab tuge
Lõimumine on ühisosa kasvatamine ühiskonnas, mille eeltingimus on sisserändajate eesti keele omandamine, et kultuuris orienteerudes tekiks mitmikidentiteet. Eestlased peaks omalt poolt olema avatud vähemustega suhtlusele ja koostööle, valmis neid omaks võtma ning austama õigust oma keele ja kultuuri hoidmisele.
Ühiskonnas edukaks toimetulekuks on oluline, et Eesti püsielanikud valdaks eesti keelt. Tööturule sisenemiseks peab võimaldama täiskasvanud uussisserändajatele riiklikult rahastatud õpet, mis aitab õppija edukalt üle suhtlusläve. Selleks tuleb töötada välja sihtrühmade vajadusi arvestava keeleõppe ja seda toetavate tegevuste terviklahendus.
„Rändega seotud väljakutsed on keerulised ja lahendused võivad olla vastuolulised. RITA-ränne projekt pakub teadus- ja tõenduspõhiseid poliitikasoovitusi, mis arvestavad teiste riikide kogemusi sarnaste probleemide lahendamisel ning meie kohalikku kultuuri konteksti,” selgitab üks uuringu tellijatest Tatjana Kiilo Haridus- ja Teadusministeeriumist. „Koostöös teadlastega on loodud ühtsed alused rändega seotud poliitikaküsimuste lahtimõtestamiseks ja süstematiseerimiseks. Tänu projektile oleme ühisele arusaamale mitu sammu lähemal.“
Keeleõppe abiline REDEL
Sisserändajate keeleõppe korraldamiseks töötati välja õpiteede mudel REDEL, mis on kohanemis- ja keeleõppeteenuseid pakkuvaid institutsioone koondav ja ühendav võrgustikmudel. Mudel eristab keeleõppes kolme õppevormi: kontakt-, kogukondlik ja iseseisev õpe, mis on igal keeleoskustasemel seotud õpinguväliste tegevustega.
Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Andero Adamson täiendas: „Mudel on heaks toetuseks nii uussisserändajate kui ka kogu täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe valdkonna kvaliteedi, kättesaadavuse ja infovahetuse kitsaskohtade lahendamisel.” Antud soovitused haakuvad hästi tööga, mida tehakse HTM-i juhtimisel koos teiste eesti keele õppe korraldajatega.
Lõppkokkuvõttes leidis uuring, et meetmed, poliitikasoovitused ja programmid eeldavad pikaajalisi ühiskondlikke kokkuleppeid ja selgeid prioriteete rände-, aga eriti hariduspoliitikas. Eesmärkide saavutamiseks on vaja märkimisväärseid täiendavaid rahalisi vahendeid. Muudatuste juhtimine ja läbiviimine hariduses on oluliselt ajakulukam kui tavaline valimistsükkel.
Uuringu viisid läbi Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, OÜ Positium LBS ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Tellijateks olid aga Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
RITA-RÄNNE projekt aitas välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis, eesmärgiga aidata kaasa majanduse arengule ja ühiskonna sidususe suurenemisele. Uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Eesti riigi eelarvest.
Loe uuringu lõpparuannet SIIT
NordenBladet — Tartu Ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgub, et Eestis on nakkusohtlik iga 40. täiskasvanu. Viirusevastased antikehad on aga tekkinud ligi viiendikul täiskasvanud elanikkonnast. Olukorra teeb keerulisemaks haigustunnusteta nakatunute suur osakaal ja nakatunuga kokkupuute alahindamine.
11.–22. märtsini testiti juhuvalimi alusel 2386 täiskasvanud inimest, kellest 2252 puhul analüüsiti ka koroonaviirusevastaste antikehade hulka. Tulemustest selgus, et positiivse PCR-testi andis 102 inimest ehk 4,1%. Neist 41 (40%) olid haiguse läbi põdenud ja polnud enam nakkusohtlikud. 61 positiivse proovi andnud inimest (60%) olid aga jätkuvalt nakkusohtlikud. Hinnanguliselt tähendab see, et täiskasvanud elanikkonnast võib viirust kanda ja levitada keskmiselt 26 500 inimest ehk 2,5%.
Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul teeb viiruse niivõrd laia levimuse puhul kõige enam muret tõsiasi, et ligi pooled positiivse proovi andnud nakkusohtlikest inimestest on ilma haigustunnusteta. „See tähendab, et nad ei ole oma nakatumisest teadlikud ega tea seepärast ka isolatsiooni jääda. Kuna nakatunuid on rohkem kui kunagi varem, siis võib nakkust saada kõikjalt. Viiruse levikut aitab kõige paremini vältida lähikontaktidest hoidumine,“ selgitas Kalda.
Seireuuringu käigus tehtud koroonaviirusevastaste antikehade uuringust selgus, et antikehad on tekkinud hinnanguliselt keskmiselt 229 000 täisealisel inimesel ehk 21%-l täiskasvanutest. Neist pooled on saanud antikehad haigust läbi põdedes, pooled aga vaktsineerides. Viimase kuu jooksul on antikehadega inimeste arv kasvanud kõige enam just esimese vaktsiinidoosi saanute arvelt.
Kuigi suur hulk inimestest, kel on koroonaviirusevastased antikehad tekkinud, on saanud need kas teadlikult või enesele märkamata haigust põdedes, pole Kalda sõnul siiski kindel, kui kaua seeläbi tekkinud kaitsekehad püsivad. „Püsivama viirusekaitse teket ja kogu ühiskonna turvalisust silmas pidades annab elanikkonna laialdane vaktsineerimine kõige kindlama tulemuse. Seepärast antakse kehtivates juhendites ka soovitus vaktsineerida koroona läbipõdenuid ühe doosiga nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist,“ selgitas Kalda.
Ettevaatus kasvab, kuid lähikontakt ei sunni sageli käitumist muutma
Käitumisuuring kinnitab, et viiruse laialdane levik ja rangemad liikumispiirangud on inimestele mõju avaldanud. Suurenenud on nende osakaal, kes väldivad füüsilisi kohtumisi ja väikestes rühmades koosviibimisi, järgivad turvalise vahemaa reeglit ning hoiduvad maakonna piiridest kaugemale reisimast. Seda on näha ühtviisi nii nooremate kui ka vanemate täiskasvanute seas.
Nakatunuga on arvatavalt lähikontaktis olnud iga kümnes täiskasvanu. Võrreldes kuu aja eest toimunud seireetapiga on veidi vähenenud nende hulk, kes jätkab lähikontakti järel oma igapäevategevust, kuid ikkagi on neid umbes viiendik. „Arvates juurde need, kes on lähikontaktsena muutnud oma igapäevatoimingutes väga vähe, näeme, et umbes pooled inimestest ei lase ennast arvatavast lähikontaktist eriti häirida. See loob väga soodsa võimaluse viiruse jätkuvaks levikuks,“ rääkis Kalda.
Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga. Rohkem infot uuringu kohta leiab Tartu Ülikooli veebilehelt.
Lisateave: Ruth Kalda, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, peremeditsiini professor, 5698 5599, ruth.kalda@ut.ee
