Eesti: Viieteistkümnes folkloristide (talve)konverents „Loodus-keskkond-kultuur“ (24.-25. märts 2021, MS Teams keskkonnas)

By

-

märts 23, 2021

NordenBladet — Eesmärk on analüüsida ja kriitiliselt hinnata inimeste ja looduse vaheliste igapäevaste kokkupuutepunktide mitmetisust. „Looduse ja keskkonnaga seotud teemad on hetkel ühiskonnas aktuaalsed ning teravaid vastasseise tekitavad. Need debatid rõhutavad inimesi ümbritseva (loodus)keskkonna muutumist ning peegeldavad seda, kuivõrd tugevalt on kujutelmad loodusest ja keskkonnast seotud (rahvus)kultuuri ja nii rühma kui üksikisiku identiteediga,“ selgitab Kikas.

Konverentsi kavas on 16 ettekannet, mis käsitlevad looduse ja keskkonna teemasid võrdlemisi pikas ajaraamis. Kahe ajalise keskmena võib Kikase sõnul konverentsi kavast välja tuua 19. sajandi ja kaasaja. „Esimese päeva ettekanded keskenduvad pigem minevikule ning terminoloogilistele täpsustustele, samuti ka mineviku pärandi üle lugemisele ja taas mõtestamisele. Muuhulgas küsivad ettekandjad selle järele, miks on looduse teema folkloori käsitlustes nii oluline ning kui adekvaatne on üldse küsida mineviku inimeste loodusetaju järele; analüüsitakse ka kliimamälu, religiooni ja looduse suhteid ning looduse kajastumist erinevates verbaalsetes tekstides.“

Teise päeva ettekannete fookuses on tänapäevased kultuurinähtused – on nii praktilise looduskaitsega seotud arutlusi kui ka hobirühmade looduskäsitluste iseärasusi, vaatluse alla tuleb nii looduse ja keskkonnaga seotud meeme, nalju kui ka muusikat.

Teise päeva lõpetab ümarlaud, mis võtab vaatluse alla keskkonna muutuste terminoloogilise mõtestamise ning küsib postkolonialismi ja postsotsialismi võimalike kokkupuute kohtade järele. Ümarlauda veab Aimar Ventsel ja selles osalevad Elo-Hanna Seljamaa Tartu Ülikoolist, Keiu Telve Vabamust ja Mare Kõiva ning Andreas Kalkun Eesti Kirjandusmuuseumist.

Folkloristide viieteistkümnenda talvekonverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti-uuringute Tippkeskus ja Akadeemiline Rahvaluule Selts.

Konverentsi läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, teadusprojekt EKM 8-2/20/3 ja Eesti-uuringute Tippkeskus (TK-145)

Konverentsi liitumislink ja ettekannete teesid on leitavad konverentsi kodulehelt https://www.kirmus.ee/loodus-keskkond-kultuur

Soome: Valitsus arutas liikumispiiranguid ja otsustas, et söögikohad jäävad suletuks. SULGEMINE ei puuduta kõiki maakondi!

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 23, 2021

NordenBladet — Soome valitsus arutas eile, 22. märtsil liikumispiirangute võimalikku kehtestamist. Selles vallas ettevalmistused jätkuvad. Valitsus jätkab piirangute arutamist homme kell 18. Valitsus teavitab piirangutest parlamendierakondi kell 16.

Valitsus otsustas söögikohtade sulgemist pikendada veel kolme nädala võrra kuni 18. aprillini. Sulgemise jätkamist peetakse vajalikuks haiguse olukorra tõttu. Valitsus esitab vastava eelnõu parlamendile täna, 23. märtsil toimuval valitsuse erakorralisel istungil.

Söögikohtade sulgemine on samasugune nagu praegune sulgemine. Restoranid ja muud toitlustusasutused tohivad toitu vaid kaasa müüa maakondades, kus epideemia on kõige tõsisem.

Piirkondade osas reguleerib sulgu valitsuse määrus. Toitlustusasutused on klientidele suletud neis maakondades, mis on koroona ulatusliku leviku ja kiire nakatumiste arvu kasvu faasis. Kui välja arvata Lõuna-Pohjanmaa maakond, on piirkonnad samad mis praeguse sulu ajal. Olukord Lõuna-Pohjanmaa maakonnas vaadatakse uuesti üle täna, 23. märtsil.

Sulgemine puudutab järgmisi maakondi:

Uusimaa
Edela-Soome (Varsinais-Suomi)
Satakunta
Kanta-Häme
Pirkanmaa
Päijät-Häme
Kymenlaakso
Lõuna-Karjala
Lõuna-Savo
Kesk-Soome
Pohjanmaa
Põhja-Pohjanmaa
Lapimaa
Ahvenamaa

Sulgemine ei puuduta järgmisi maakondi: Põhja-Karjala, Kesk-Pohjanmaa, Kainuu ja Põhja-Savo. Nendes piirkondades peavad toitlustusasutused järgima nakkushaiguste seadust ja selle alusel välja antud sätteid.

Üldsusele avatud kohvikud, restoranid, baarid ja ööklubid on endiselt ajutiselt suletud. Piirang kehtib ka terrasside kohta. Sulgemine ei kehti näiteks vanadekodude ja asutuse sööklate kohta, mis pole teistele klientidele avatud.

Sulgemise ajal võivad restoranid ja kohvikud müüa toitu kaasa otse kliendile või tarnida neid ise või teiste teenusepakkujate kaudu kliendile.
Töö- ja majandusministeerium on koostanud tugimudeli mõistliku hüvitise maksmiseks ettevõtetele, kelle suhtes kehtivad sulgemismeetmed. Tugimudelit rakendatakse kulutoetuse osana. Eelnõud arutab praegu parlament.

Veebimäng “Kas sinus on põhjamaalast” paneb su teadmised Põhjamaade kohta proovile

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 23, 2021

NordenBladet — Sel aastal tähistavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) Baltikumi esindused oma 30. aastapäeva. Selle sündmuse tarbeks koostas PMNi Eesti esindus kaasahaarava ja hariva veebimängu „Kas sinus on põhjamaalast“, mille abil saavad kõik huvilised panna oma teadmised Põhjamaade kohta proovile.

„Kui tavaliselt tuuakse sünnipäevalapsele kingitusi, siis meie otsustasime ise enda sünnipäeva puhul kõigile kingituse teha,“ sõnas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund. „Koostasime ühes Läti ja Leedu kontoritega vahva digitaalse mängu, mille abil saab sõpradega toredalt ja võistluslikult aega veeta ning samas end ka Põhjamaade vallas harida,“ lisas Haglund.

„Praegu, kui peame tihti leppima üksnes virtuaalse suhtlusega, on igasugune vaheldus ju teretulnud. Näiteks saavad õpetajad seda mängu kasutada, et oma veebitundidesse särtsu lisada, ning sõpruskondadel on võimalus mõnusa hasardi saatel toredaid virtuaalseid koosviibimisi korraldada. Miks mitte mängida seda mängu ka üksi, et koosolekute vahepeal aju tuulutada ning mõtteid mujale viia. Boonusena saad juurde huvitavaid fakte Põhjamaade kohta,“ julgustas Haglund kõiki mängima.

Christer Haglundi sõnul on 23. märts veebimängu avapauguks täpselt õige aeg, sest siis tähistatakse ka Põhjala päeva: „See on suurepärane võimalus järele uurida, kas sinust on põhjamaalast!“

Veebimäng toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu visiooni aastaks 2030, tõstes teadlikkust uute digitaalsete õppemeetodite ja -tööriistade kohta, ning suurendab keelelist ja kultuurilist mõistmist, mis on oluline, et Põhja- ja Baltimaade regiooni elanikud tunneksid end ühtse kogukonnana.

Mängu idee algatas Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja see töötati välja Adacti tarkvaraga. Mäng on saadaval eesti, läti, leedu ja inglise keeles. Selles on üle 300 erineva küsimuse ning ühe mängu jooksul esitatakse 10 küsimust, seega on see huvitav ja arendav ka viiendal või isegi kümnendal korral. Veebimängu saab mängida nii mobiiltelefonis, arvutis kui ka tahvlis ja kas üksi või pere ja sõpradega üle kogu maailma. Mängi siin.

Eesti: Meediapädevuse nädalal jagatakse näpunäiteid nutimaailmas tasakaalukalt tegutsemiseks

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 22, 2021

NordenBladet — Täna algab meediapädevuse nädal, mille raames juhitakse tähelepanu nii inforuumis valitsevatele ohtude kui ka nutimaailmas ja väljaspool seda toimuva vahel tervisliku tasakaalu otsimisele. Koroonaviiruse laialdase leviku tõttu toimuvad üritused eelkõige veebi vahendusel. Tegevust leiavad nii õppijad ja õpetajad kui kõik teised huvilised.

„Viimane aasta on ilmselt paljudele meist näidanud kui keeruline on tulla toime ärevust tekitavate uudistega ja kui tähtis on eristada olulist ebaolulisest. Lisaks oleme viibinud varasemast oluliselt enam nutimaalimas ja küllap tajunud ka sellega seotud väsimust,“ sõnas haridus- ja teadusminister Liina Kersna. „Meediapädevuse nädal on ellu kutsutud just selleks, et aidata neis olukordades paremini toime tulla ning teadvustada inforuumis targalt toimetamise olulisust,” lisas ta.

Sel aastal käsitlevate teemade hulka kuuluvad muuhulgas tehisintellekt ja andmekirjaoskus; netikett nii veebipõhistes koolitundides kui muude suhtlusolukordade puhul; meedia- ja infokirjaoskus; digitaalne jalajälg ja kuvand internetis; sotsiaalmeedia negatiivsed mõjud. Olulisel kohal on vanemaealiste teavitamine nutimaailma ohtudest. Statistikaamet tegeleb meediapädevuse nädalal noorte andmekirjaoskuse arendamisega.

Kõik huvilised saavad täita Eesti Digiuuringute Keskuse, Riigikantselei ja mõjutustegevusest kirjutava blogi Propastop koostöös valminud desinfo testi, mis koosneb elulistele näidetele tuginevatest küsimustest. Nende hulgast leiab juhtumeid libakontode, demagoogiavõtete, personaalse info ärakasutamise, salakavalate turundusnippide, aga ka sotsiaalmeedias levivate pettuste kohta.

Seekord on meediapädevuse nädala tegevustesse kaasatud ka mitmed ettevõtted, kes jagavad oma sisekanalites meediapädevust tõstvaid materjale. Algatusega on liitunud Eesti Energia, SEB Pank, Omniva, Telia, VKG, Luminor ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum.

Kolmandat korda toimuv meediapädevuse nädal leiab aset Haridus- ja Noorteameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Riigikantselei ning meediapädevuse võrgustiku koosloomes.

Soome: Helsingis asuv eesti-soome kool ootab esimesse klassi astujate avaldusi

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 22, 2021

NordenBladet — Helsingis asuv kakskeelne Latokartano põhikool ootab sügisel esimesse klassi astuvate õpilaste avaldusi.

„Kuigi Eestikeelse Hariduse Selts ja teised ettevõtlikud eestlased Helsingis on teinud palju tööd levitamaks sõna kakskeelse hariduse võimalikkusest Helsingis Latokartano põhikoolis, siis ootame veel avaldusi, et augustis saaksid lapsed alustada esimeses klassis kooliteed eesti-soome klassis,” ütles eestikeelset haridust toetava töögrupi liige Alice Hakk Delfile.

Eelmisel õppeaastal eesti-soome klassi ei avatudki, kuna soovijaid oli vähe, kuid praeguseks on juba minimaalsed 12 avaldust koos.