Pühapäev, november 23, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7534 POSTS 1 COMMENTS

Eesti annab soolise võrdõiguslikkuse foorumil lubaduse võrdõiguslikkuse edendamiseks tehnoloogia ja innovatsiooni alal

NordenBladet — Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo osaleb 30. juunist 2. juulini toimuval Pariisi kõrgetasemelisel soolise võrdõiguslikkuse üritusel Generation Equality Forum, kus Eesti annab lubaduse veelgi jõulisemalt tegutseda selle nimel, et suureneks naiste osakaal loodusteaduste, tehnoloogia, sealhulgas IKT, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnas, seda nii hariduses kui tööturul.   

Pariisi foorumil käivitatakse üleilmne plaan soolise võrdsuse saavutamise kiirendamiseks, mis tugineb kuuel temaatilisel tegevuskoalitsioonil. Ürituse raames annavad riigid ja lai ring erinevaid teisi osalisi, sealhulgas erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, lubadusi konkreetsete sammude astumiseks järgmise viie aasta jooksul, et maailm liiguks senisest jõudsamalt edasi soolise võrdsuse suunas.

Eesti liitus tegevuskoalitsiooniga „Tehnoloogia ja innovatsioon soolise võrdsuse heaks“, mille eesmärkide saavutamiseks anname lubaduse aidata vähendada soopõhist digilõhet ja suurendada naiste ja tüdrukute digikaasatust, tugevdada naised, rahu ja julgeolek valdkonnas tegutsedes küberturvalisuse ja soolisuse seoseid ning jõustada arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuste kaudu naisi ja tüdrukuid IKT abil. Eesti lubab tegutseda ka selle nimel, et pöörataks tähelepanu vajadusele vältida seksismi ja soostereotüüpide põlistamist tehisintellekti süsteemide kaudu ja suurendada soolist tasakaalu tehisintellekti puudutavas poliitikakujundamises, otsuste langetamisel, samuti teadus- ja arendustegevuses.

Riigisiseselt lubab Eesti veelgi jõulisemalt tegutseda selle nimel, et suureneks naiste osakaal loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika (nn STEM) erialadel, sealhulgas IKT valdkonnas, seda nii hariduses kui tööturul, sealhulgas juhtimistasandil.

„Soostereotüüpidest mõjutatud haridus- ja karjäärivalikute hind võib olla inimese jaoks üsna kõrge. See mõjutab töö leidmise võimalusi, palka, rahulolu töö ja eluga laiemalt, samuti töö- ja pereelu ühitamise võimalusi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Peame rohkem naisi julgustama ja toetama, et nad  otsustaksid valikuid tehes näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna erialade kasuks, kus nii praegu kui tulevikus on töökäsi hädasti juurde vaja“ märkis Riisalo. Ministri sõnul näitavad aeglane areng ja kohatised tagasilöögid soolise võrdsuse edendamisel ja saavutamisel üle kogu maailma selget vajadust astuda ühiselt samme senisest jõudsamaks edasiliikumiseks.

Eesti kuulub ka eelmisel aastal ellu kutsutud Euroopa Liidu digiteemalise algatuse Digital for Development Hub (D4D Hub) asutajaliikmete hulka, mis samuti on andnud sama tegevuskoalitsiooni raames lubaduse vähendada soolist digilõhet.

Lisaks on Eesti Generation Equality algatuse raames liitunud rakkerühmaga, mis keskendub ÜRO Julgeoleku Nõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ eesmärkide ning naiste ja tüdrukute õiguste kaitset ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist toetava humanitaarkoostöö edendamisele. Vastavad tegutsemislubadused annab foorumi raames Eesti nimel välisminister Eva-Maria Liimets.

Teised temaatilised tegevuskoalitsioonid keskenduvad teemadele nagu soopõhine vägivald, majanduslik õiglus ja õigused, kehaline autonoomia ning seksuaal- ja reproduktiivtervis ja -õigused, feministlik lähenemine kliimaõiglusele ning feministlikud liikumised ja eestvedamine.

Tegevuskoalitsioonide käivitamine on osa 3-päevasest soolise võrdõiguslikkuse foorumist Generation Equality Forum, millele on registreerunud üle 40 000 osaleja ja mille raames jõuab osalejateni enam kui 110 väiksemat üritust. Foorumi eilsel avaüritusel osalesid teiste seas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Mehhiko president Andrés Manuel López Obrador, ÜRO peasekretär António Guterres,  Ameerika Ühendriikide asepresident Kamala Harris ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, samuti Nobeli preemia laureaat Nadia Murad.

Generation Equality algatuse eestvedajad on ÜRO soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamise agentuur UN Women, Prantsusmaa ja Mehhiko.

Muuhulgas tähistatakse üritusega eelmisel aastal aset leidnud veerandsajandi möödumist neljandast üleilmsest naiste maailmakonverentsist Pekingis, kus kiideti heaks seni jätkuvalt ambitsioonikaim ja endiselt päevakajaline deklaratsioon ning tegevuskava naiste õiguste parandamiseks ja soolise võrdsuse saavutamiseks maailmas.

 

Balti riikide õhuruumis algas NATO õhuväe õppus Ramstein Alloy

NordenBladet — Täna algas Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis kahepäevane NATO ja partnerriikide õhuväe õppus Ramstein Alloy, mille peamine eesmärk on harjutada Baltikumi õhuruumi turvamist. Sel korral on õppuse kandev roll Eesti õhuväel ja Ämari lennubaasil ning õppusega tähistatakse ka NATO õhuturbe 60. aastapäeva.

Kolm korda aastas peetaval õppusel harjutatakse side- ja juhtimisprotseduure ning erinevaid õhuturbe protseduure. Õppusel mängitakse muuhulgas läbi sideühenduse katkemine ja lennuki eskortimine, aeglase õhuvahendi tuvastamine ning otsingu- ja päästetööd.

Lisaks Ämaris ja Šiauliais paiknevatele Itaalia ja Hispaania õhuturbe hävitajatele osalevad õppusel ka Soome, Saksamaa, Poola, Hispaania ja Türgi õhuväelased ning kokku üle 20 lennuvahendi. Balti õhuruumis viibib õppuse ajal ka NATO eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise lennuk AWACS E-3, mis teeb plaanide kohaselt täna ajavahemikus 15:00 kuni 16:00 ülelennu Tallinnast.

„Ühendatud õhuoperatsioonide keskuse Uedem meeskond, võõrustav riik Eesti ning teised õppusel osalevad riigid on järjekordselt kokku pannud ühe nõudliku treeningprogrammi integreerides meie õhuseire personali liitlaste ja partneritega keerukas keskkonnas,“ ütles NATO ühendatud õhuoperatsioonide keskuse ülem kindralleitnant Klaus Habersetzer. „Regulaarne treening ja koostöö meie regionaalsete liitlaste ja partneritega on hädavajalik kindlustamaks Balti regiooni efektiivne kaitse.“

Ramstein Alloy õppuste sari sai alguse 2008. aastal ning fookuses on alati Balti riikide õhukaitse protseduuride harjutamine ning liitlaste ja partnerriikide vaheline koostöö. Õhuturbe missioonid kestavad tavaliselt neljakuuliste rotatsiooniga ning sellel osalevad liitlaste lennukid paikevad nii Ämari lennubaasis kui Leedus Šiauliai lennubaasis.

 

 

Soomes vahetusid ministrid: Andersson tuli lapsepuhkuselt tagasi, Pekonen asendus Sarkkineniga

NordenBladet — Vabariigi president nimetas täna teisipäeval, 29. juunil valitsuse liikmeks ja haridusministriks riigiteaduste magistri Li Anderssoni ning sotsiaal- ja terviseministriks magistrikraadiga Hanna Sarkkineni.

Samal ajal vabastas president parlamendi liikme Jussi Saramo valitsuse liikme ja haridusministri ametikohalt ning parlamendi liikme Aino-Kaisa Pekoneni valitsuse liikme ning sotsiaal- ja terviseministri ametikohalt.

Ametiaja alguses otsustas Vasakpartei volikogu ja parlamendirühm jagada sotsiaal- ja terviseministri portfelli kaheks kaheaastaseks perioodiks. Li Andersson naaseb haridusministrina lapsehoolduspuhkuselt.

Pärast presidendi juures kinnitamist otsustas valitsus teha muudatused ministrite tööjaotuses ja asetäitjates ning ministrite komisjonide ja töörühmade koosseisus. Lisaks andis minister Sarkkinen ametivande.

 

 

Rootsi: Peaminister Stefan Löfven lahkub ametist, uusi valimisi ei tule, ees on uued valitsuskõnelused

NordenBladet — Rootsi peaminister Stefan Löfven andis täna esmaspäeval, 28. juunil toimunud pressikonverentsil teada, et lahkub koos olemasoleva valitsusega ametist, mistõttu uusi valimisi ei tule ja ees ootavad uued valitsuskõnelused. Löfven ütles, et tegi otsuse nädalavahetuse jooksul. Löfven lisas, et see on üks raskeimatest otsustest, mis ta on pidanud oma poliitilise karjääri jooksul tegema.

Rootsis algavad nüüd uued valitsuskõnelused, mida juhib parlamendi esimees.

Löfven põhjendas oma otsust sellega, et koroonakriis on veel käimas ja uued valimised toimuvad juba järgmisel aastal. Seetõttu pole erakorralised valimised need, mida Rootsi nüüd vajab, ütles Löfven.

Rootsi valitsus kukkus nädal aega tagasi seoses umbusaldushääletusega parlamendis. Rootsis oli seni võimul sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus, mida toetasid liberaalid ja vasakpoolsed. Nüüd aga tõmbasid liberaalid ja vasakpoolsed oma toetuse tagant ära.

 

Eesti: Riigikogu liikmed moodustasid põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimise toetusrühma

NordenBladet — Riigikogus moodustatud toetusrühma eesmärk on igakülgselt toetada Eesti põlevkivi ja teiste maavarade edasist uurimist ning tehnoloogiate arendamist nende ümbertöötlemiseks, mis tagaksid maavarade võimalikult efektiivse kasutuse.

Põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimise toetusrühma esimehe Dmitri Dmitrijevi sõnul toimuvad energeetikas ja rohemajanduses kiired muutused. Ta ütles, et paradigma muutuse keskel on oluline roll kriitilistel maavaradel, sh haruldastel muldmetallidel ning erinevatel keemilistel ühenditel, mis võivad põlevkivi kõrval suurendada Eesti rahvuslikku rikkust.

„Põlevkivi on Eesti üks peamisi maavarasid ning vajame selget arusaama, kuidas selle edasine kasutus oleks võimalikult otstarbekas. Riigikogu toetusrühma eesmärk on kaasa aidata, et Eesti tugevdaks oma positsiooni põlevkivi kompetentsikeskusena rahvusvahelisel tasemel,“ selgitas Dmitrijev.

Ta lisas, et põlevkivi väärindamise kõrval ei tohi ära unustada, et Eestil on märkimisväärseid haruldaste muldmetallide varusid, mida peetakse nii Euroopa Liidus kui ka USAs kriitilisteks maavaradeks. „Põhiküsimuseks on, kas ja kuidas on võimalik hoida nende kaevandamisel ning tootmisel ära ulatuslikud keskkonnamõjud,“ ütles Dmitrijev.

Toetusrühma liikmed

Põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimise toetusrühma kuuluvad ka Erki Savisaar, Mihhail Stalnuhhin, Peeter Rahnel, Oudekki Loone, Tarmo Tamm, Marek Jürgenson, Marko Šorin, Igor Kravtšenko, Mihhail Korb, Eduard Odinets ja Riho Breivel.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 67 parlamendirühma ja 88 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri