NordenBladet — Soomes registreeriti täna esmaspäeval, 21. juunil viimase ööpäevaga 45 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 94 379 koroonaga nakatumist.
Kõige enam uusi nakatumisi lisandus Helsingis (11), Vantaal (6) ja Espoos (5).
NordenBladet — Rootsis tagandati võimult seal pikalt püsinud sotsiaaldemokraatlik valitsus, kui peaminister Stefan Löfvenile avaldati parlamendis umbusaldust.
Rootsis oli seni võimul vähemusvalitsus, mis tähendab, et opositsioonierakondadel oli võimalus valitsus kukutada.
Kui valitsus kukub, ootab ees kas uue valitsuse kokkupanek või erakorralised valimised. Rootsis pole varem kunagi nõnda peaministrit tagandatud. Kui tulevad uued valimised, jätkab senine valitsus kuni uute valimisteni asjaajamisvalitsusena.
NordenBladet – Mis ühendab Arvo Pärti, Ita Everit, Ain Hanschmidti, Sven Mikserit ja Jaak Salumetsa? Kõik need tuntud inimesed on pärit Paidest. Tallinnast Tartu või Viljandisse sõites soovitame külastada ka maanteele lähedal asuvaid vahvaid turismiatraktsioone. Üks huvitav peatuspaik on kindlasti Mäo ristist vaid viie kilomeetri kaugusel keset Eestimaad asuv Paide.
Paide huvitavaimad vaatamisväärsusused on Paide Keskväljak, mis varasemalt kandis nimetust Turuplats ning ajalooline Paide Vallitorn ning Paide Vallimägi kus asub Ajakeskus Wittenstein (loe sellest lähemalt minu blogist: Helena-Reet: Ajakeskuse Wittenstein külastus Paide vallitornis ning pidu kohvikus Tainas Catering), kus ajamasinaga on võimalik minna rännakule läbi 8 korruse ning 8 ajalooperioodi. Keskuses on avatud ka restoran Ajastute Toidud, mille üks põnevamaid toite on karuliha praad.
Paide on atraktiivne ka oma paeskulptuuride poolest. Paide külastatuimad paeskulptuurid on Laur Tiidemanni “Hääletaja skulptuur”, mis asub Olerexi ringi ääres Paide linna sissesõidul ning Riho Kulla skulptuurid “Paesümfoonia” ja klaverikujuline “Loomingu läte” Arvo Pärdi muusikaaias. Muusikaaed avati Paides 2016. aasta septembris ning see tähistab kohta, kus asus helilooja Arvo Pärdi sünnikodu. Aia avamisest võttis osa ka Arvo Pärt ise. Vaatamisväärsused on ka aastatel 2017-2018 Paide kunstnike poolt majaseintele joonistatud ja maalitud seinamaalingud, mida on kokku 9.
Kultuurihuvilised saavad külstada ka Järvamaa muuseumi, mis on üks Eesti vanim maakonnamuuseum. Järvamaa Muuseumi püsiekspositsiooni ilmestavad teematoad: muinasajast varajase rauaajani läbi arheoloogiliste leidude koos loodusosaga, 18. sajandi vana apteek, kultuuri- ja hariduselu, mõisatuba, eelmise sajandi alguse majanduselu, sajanditagune käsitöölise tuba, 60-ndate haritlase tuba, fotograafinurk 70-ndate fotodega. Ajutiste näituste ruumis vahetuvad näitused 2-3 kuu tagant.
Suvel külasta kindlasti ka kahe supluskoha ja paadisillaga 1981.-82. aastatel rajatud Paide tehisjärve. Ümber järve saab jalutada, suvel joosta, talvel suusatada. Järve ääres on piknikukoht lõkkeplatsiga, laste mänguväljak ja võrkpalliväljakud.
__________
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus. Linna on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud seoses 1265. aastaga, mil alustati Paide ordulinnuse rajamist. Asula sai linnaõigused 1291. aastal. 2019. aasta alguse seisuga elas linnas 7905 inimest.
Fotod: NordenBladet/Helena-Reet Ennet
NordenBladet — Harrastuskalapüügi kõrghooaeg on täies hoos. Keskkonnaministeeriumile on viimasel ajal teatatud juhtumitest, kus hoolimata kalastuskaardi püügiandmete täitmisest ei ole olnud kalastajatel võimalik uut kaarti osta. Oleme jõudnud järeldusele, et põhjuseks on täitmata või osaliselt täidetud kasutajaprofiil pilet.ee lehel.
„Eesti ligi 160 000 kalastajast on paljud juba sel aastal kalavetel käinud,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. Kuna puhkuste lähenedes on kalavetele oodata veelgi rohkem kalamehi ja tihti ostetakse püügiõigus nutiseadmega kohapeal, siis selleks et õng või võrk pihus kalastuskaarti ostes halbu üllatusi ei tuleks, paneb Tuus hobikalastajatele südamele eelnevalt kontrollida oma isikuandmed www.pilet.ee keskkonnas.
Vajalikeks isikuandmeteks on e-posti aadress ja mobiiltelefoni number ja vajame neid andmeid selleks, et saaksime kalastajatele anda infot kalastuskaardi kehtivusest, samuti vajadusel kontakteerumiseks.
Keskkonnaministeerium kutsub üles kõiki kalastajaid enda isikuandmeid pilet.ee leheküljel üle vaatama ja uuendama. Kasutajaprofiilis tehtud uuendused on vaja kindlasti salvestada.
Harrastuskalapüügiks on tänavu soetatud juba üle 65 000 harrastuskalapüügiõiguse. Siin ei kajastu lapsed, pensionärid ja puuetega isikud, kellele harrastuspüügiõigus on tasuta.
Ehkki lube on soetatud usinasti, on endiselt ka neid kalastajaid, kes lähevad püügile ilma vajaliku loata. Keskkonnaameti järelevalve statistika järgi kalastab umbes iga kümnes kalamees ilma püügiloata. „Eestis on harrastuskalapüügi lubade soetamine tehtud väga lihtsaks, seda saab teha nii mobiiliga kui ka internetist ning hinnad on võrreldes muu maailmaga Eestis suhteliselt soodsad. Loata püüdjate suhtes alustab Keskkonnaamet reeglina väärteomenetluse,“ ütles Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Aare Pai.
NordenBladet — Keskkonnaministeeriumi ettepanekul otsustas valitsus muuta Võhma kivikülvi maastikukaitsealaks. Uus kord aitab senisest tõhusamalt kaitsta ja tutvustada Võhma kivikülvi ja pärandmaastikku ning niidukooslusi ja sellele iseloomulikku elustiku mitmekesisust.
Saare maakonnas Saaremaa vallas Võhma külas asuv Võhma kivikülv on olnud kaitse all juba 1959. aastast ja nüüd seoses maastikukaitseala moodustamisega korrigeeritakse kaitseala piiri ja koostatakse uus kaitse-eeskiri. Võhma maastikukaitsealal on nüüdsest kaitse all ka II kaitsekategooria liik – jumalakäpp ja selle kasvukohad.
Maastikukaitseala ajaloolis kultuuriliseks väärtuseks on Võhma kivikülv koos sealsete kiviaedade ja arheoloogiamälestistega.
Kaitseala pindala 109,2 ha, millest 83,7 ha on eramaa. Võhma maastikukaitsealal kehtis ennegi piiranguvööndi režiim, siis olulisi muudatusi kaitsekorras ei ole. Lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, samuti uuendusraie välja arvatud puiskarjamaa elupaigatüübile vastavates puistutes. Reguleeritakse rahvaürituste korraldamist, telkimist ja lõkke tegemist. Vajaliku tegevusena nähakse ette poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine.
