NordenBladet —Kohtus oli arutusel kinnistu ostja hagi selle müüja pärijate vastu. Ostja soetas Harjumaal asuva kinnistu 2017. aastal 210 000 euro eest ning avastas enda sõnul alles aasta hiljem, et seal asuva vana talumaja seinad on suures osas mädanenud ja puudub korralik vundament. Seetõttu nõudis ta kohtu kaudu hinna alandamist või kahju hüvitamist.
Maakohus jättis ostja hagi rahuldamata, kuid ringkonnakohus tühistas otsuse ja mõistis tema kasuks välja ligi 32 000 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium nõustus teise kohtuastme otsusega, aga täiendas selle põhjendusi.
Kolleegium leidis, et juhul kui ostja ja müüja pole teisiti kokku leppinud, siis tuleb vana maja lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda sarnase kasutusotstarbe ja vanusega hoonete tavapärasest ehk keskmisest seisundist.
See tähendab, et aastakümneid tagasi ehitatud hoonete puhul ei saa eeldada tänapäevastele ehitusnõuetele või projektdokumentatsioonile vastamist. Samuti võib vana talumaja olla kasutusel väga erineval otstarbel. See võib sobida elamuna kasutamiseks aastaringselt, aga ka ainult hooajaliselt või olla mõeldud kõigest asjade hoiustamiseks. Kohus peab iga kord tegema kindlaks mõistlikud ootused, arvestades hoone vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust.
Praeguses asjas tuvastas ringkonnakohus eksperdi arvamuse põhjal, et talumaja puudused ei vasta saja-aastase palkmaja tavapärasele seisundile. Niivõrd lagunenud konstruktsioonid on umbes samal ajal ehitatud, aga vähemalt hooajaliselt endiselt elamuna kasutava hoone puhul haruldased. Samuti ei tõendanud kostjad, et ostja teadis või pidi teadma maja kehvast seisukorrast. Seetõttu oli hagi rahuldamine Riigikohtu hinnangul põhjendatud.
Lisaks selgitas kolleegium, et varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda ostja – mitte vastava valdkonna asjatundja – mõistlikest ja põhjendatud järeldustest. Ostja ei pea enne lepingu sõlmimist maja üle vaatama, aga kui ta seda teeb ja puudused on ilmsed või juhib müüja neile tema tähelepanu, siis ei saa ta nende põhjal hiljem pretensioone esitada. Selles asjas kohtud ei tuvastanud, et ilma eriteadmisteta ostja oleks pidanud hoonet üle vaadates puudusi märkama.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu otsusega saab tutvuda siin.
NordenBladet — Northern Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (fond) 2022. aasta auditeeritud majandustulemused.
Finantstulemused jäid samaks, võrreldes esialgse avalikustamisega 15. veebruaril 2023.Tulem ja puhas rendituluKontserni 2022. aasta puhaskasum oli 3,9 miljonit eurot (2021: 1,4 miljonit eurot). Tulemile avaldas suurt mõju Galerija Centrsi majandustulemuste taastumine, mis saavutati tänu sellele, et rentnikele tehti 2022. aastal vähem pandeemiast tingitud rendisoodustusi ja rendi indekseerimine kasvas. 2021. aasta tulemit mõjutas märkimisväärselt ühekordne kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum summas 7,1 miljonit eurot. 2022. aastal oli ümberhindluse tulemuseks kahjum summas 2,9 miljonit eurot (-1,8% portfelli väärtusest). Puhta renditulu kasvu positiivset mõju vähendasid osaliselt kinnisvarainvesteeringutega seotud kulud, mida pole võimalik rentnikele edastada. 2022. aasta kasum osaku kohta oli 0,03 eurot (2021: 0,07 eurot).
2022. aastal teenis kontsern 17,4 miljonit eurot puhast renditulu (2021: 17,0 miljonit eurot). 2021. aasta tulemustes kajastus 2021. aasta IV kvartalis müüdud G4S-i peahoone puhas renditulu summas 1,0 miljonit eurot. 2022. aasta tulemusi G4S enam ei mõjutanud. 2022. aasta tulemust mõjutas Meraki hoone negatiivne puhas renditulu (0,1 miljonit eurot). Fond lõpetas Meraki hoone esimese torni arenduse 2022. aasta septembris. Üüritulu on laekunud alates 2022. aasta oktoobrist. Esialgsed üürikulud kajastati 2022. aasta septembris. Üüriindeksid ja tulude taastumine parandasid sama puhast üüritulu portfelli segu.
2022. aasta puhas renditulu jagunes segmentide vahel järgmiselt: büroo 56,2% (2021: 63,0%), kaubandus 38,8% (2021: 32,4%) ja vaba aeg 5,0% (2021: 4,6%).
Fondi 2022. aasta puhas renditulu jagunes riikide vahel järgmiselt: Läti 39,5% (2021: 38,1%), Leedu 38,6% (2021: 31,6%) ja Eesti 21,9% (2021: 25,9%).
Varade brutoväärtus (GAV)Fondi varade brutoväärtus kahanes aruandeperioodil 0,7%, langedes 2022. aasta lõpuks 344,0 miljoni euroni (31. detsember 2021: 346,3 miljonit eurot). Languse peamine põhjus oli kinnisvarainvesteeringute ümberhindamise kahjum summas 2,9 miljonit eurot. Kontsern tegi 2022. aasta jooksul kapitaliinvesteeringuid (5,7 miljonit eurot) Meraki büroohoone arendusprojekti. Lisaks investeeris Fond 4,6 miljonit eurot Europa rekonstrueerimisprojekti ja 1,3 miljonit eurot teistesse (ümber)arendusprojektidesse.
Varade puhasväärtus (NAV)Fondi varade puhasväärtus pisut suurenes ja oli 2022. aasta lõpu seisuga 133,7 miljonit eurot (31. detsember 2021: 132,6 miljonit eurot). Fondi varade puhasväärtus suurenes eelmise aasta lõpuga võrreldes 0,8%. Perioodi positiivseid tegevustulemusi ja positiivset rahavoo riskimaandamise reservi muutust summas 2,5 miljonit eurot tasakaalustas osaliselt osakuomanikele tehtud väljamakse summas 5,4 miljonit eurot. Seisuga 31. detsember 2022 oli osaku IFRS puhasväärtus 1,1172 eurot (31. detsember 2021: 1,1082 eurot) ning EPRA puhas materiaalne põhivara ja EPRA puhas taastamisväärtus olid 1,1865 eurot (31. detsember 2021: 1,1884 eurot) osaku kohta. EPRA puhas võõrandamisväärtus oli 1,1143 eurot (31. detsember 2021: 1,1086 eurot) osaku kohta.
Kinnisvarainvesteeringud
Seisuga 31. detsember 2022 kuulub Baltic Horizoni portfelli 15 Balti riikide pealinnades asuvat rahavooga kinnisvarainvesteeringut. Fondi portfelli õiglane väärtus oli 333,1 miljonit eurot (31. detsember 2021: 327,4 miljonit eurot) ja renditavat netopinda oli kokku 151 870 m2. Fondi portfelli kuuluvat pinda on suurendanud Meraki büroohoone esimene torn, mis võeti kasutusele 2022. aasta septembris.
Intressikandvad laenud ja võlakirjadIntressikandvad laenud ja võlakirjad (ei sisalda rendikohustisi) moodustasid 194,6 miljonit eurot, jäädes 2021. aasta lõpuga sarnasele tasemele (31. detsember 2021: 198,6 miljonit eurot). Pangalaenude jääk vähenes veidi Europa ostukeskuse laenu osalise tagasimaksmise, Meraki võlakirja lunastamise ja graafikujärgse laenuamortisatsiooni tõttu. Aastane laenuamortisatsioon moodustab 0,7% kogu tasumata laenujäägist.
2022. aasta IV kvartalis õnnestus Grupil pikendada Lincona ja Duetto pangalaene, jõudes kokkuleppele samade pankadega. Panga krediidikomitee kiitis heaks Lincona laenu (laenusumma 7,2 miljonit eurot) pikendamise kuni 2027. aasta detsembrini. Duetto laenu suurendati summas 4,0 miljonit eurot. 2022. aasta IV kvartali lõpus sai Fond siduvad pakkumised CC Plaza ja Postimaja, Duetto ja Sky ostukeskuse pangalaenude pikendamiseks. Seepärast liigitati need ümber pikaajalisteks laenudeks. Fond on käivitanud ka protsessi 2023. aasta mais aeguvate 5-aastaste tagamata võlakirjade refinantseerimiseks. Fond kaalub erinevaid rahastusvõimalusi, et tingimused oleksid Baltic Horizoni investorite jaoks kõige soodsamad. Osa võlakirjadest on kavas lunastada varade müügist laekuvate tulude ning kontserni tütarettevõtete poolt võetavate täiendavate pangalaenude abil. Ülejäänud võlakirjade lunastamiseks kaalutakse uut võlakirjaemissiooni ja laenu erainvestoritelt.
Seisuga 31. detsember 2022 oli 80,3% laenukohustistest intressimäärariskide suhtes maandatud ning 19,7% laenukohustistest olid ujuvad intressimäärad. Fond soetab osade laenukohustiste intressimäärariskide maandamiseks intressimäära vahetuslepinguid või piirab tõusvate intressimäärade mõju intressi ülemmäära (CAP) instrumentidega.
EPRA puhas taastamisväärtus (EPRA NRV)
141 943
142 176
-0,2%
Ringluses olevate osakute arv
119 635 429
119 635 429
–
Osaku puhasväärtus – IFRS NAV osaku kohta (eurodes)
11,172
11,082
0,8%
EPRA puhas taastamisväärtus (NRV) osaku kohta (eurodes)
11,865
11,884
-0,2%
Laenu ja väärtuse suhe (%)
58,4%
60,7%
–
Keskmine sisemine intressimäär (%)
3,0%
2,7%
–
Fondi kinnisvaraportfelli keskmine tegelik täitumus oli 2022. aastal 92,1% (2021: 93,4%). Seisuga 31. detsember 2022 oli täitumus 90,5% (31. detsember 2021: 92,1%). Portfelli üldist täitumust mõjutas Meraki esimese torni valmimine. Esimesed rentnikud kolisid sisse 2022. aasta septembris. Detsembris suurenes portfelli täitumus ilma Meraki mõjuta 93,3%-ni. Täitumuse kasvu toetasid uued rendilepingud Europa SC, North Stari ja Vainodes I ärikeskustes. 2022. aasta IV kvartalis renditi Vainodes I ja North Stari hoonetes olemasolevatele rentnikele lisapinda vastavalt peaaegu 500 m2 ja 200 m2.
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum
2 746
898
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks
-236
-66
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum kokku
2 510
832
Perioodi tulumaksujärgne koondkasum kokku
6 454
2 245
Tava- ja lahustatud kasum osaku kohta (eurodes)
0,03
0,01
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Tuhandetes eurodes
31.12.2022
31.12.2021
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud
333 123
315 959
Lõpetamata kinnisvarainvesteeringud
–
11 400
Immateriaalsed põhivarad
6
9
Materiaalsed põhivarad
1
2
Tuletisinstrumendid
2 228
–
Muud põhivarad
–
23
Põhivarad kokku
335 358
327 393
Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
2 693
2 708
Ettemaksed
273
137
Tuletisinstrumendid
292
–
Raha ja raha ekvivalendid
5 347
16 100
Käibevarad kokku
8 605
18 945
Varad kokku
343 963
346 338
Omakapital
Sissemakstud kapital
145 200
145 200
Rahavoogude riskimaandamise reserv
1 681
-829
Jaotamata kahjum
-13 226
-11 787
Omakapital kokku
133 655
132 584
Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised
124 017
157 471
Edasilükkunud tulumaksukohustised
7 490
6 297
Tuletisinstrumendid
–
756
Muud pikaajalised kohustised
1 240
1 103
Pikaajalised kohustised kokku
132 747
165 627
Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised
71 094
41 676
Võlad tarnijatele ja muud võlad
5 644
5 223
Tulumaksukohustis
10
5
Tuletisinstrumendid
–
109
Muud lühiajalised kohustised
813
1 114
Lühiajalised kohustised kokku
77 561
48 127
Kohustised kokku
210 308
213 754
Omakapital ja kohustised kokku
343 963
346 338
Lisainformatsiooni saamiseks palume kontakteeruda:
Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fond, fondijuht
E-mail tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com
Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS. Nii fondi kui ka fondivalitseja üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.
NordenBladet — Telekomioperaator Elisa hakkab oma Soome klientidelt e-posti arvete eest raha küsima. Edaspidi on e-posti teel saadetava arve hind 0,99 eurot ühiku kohta. Elisa pressiteate kohaselt saab edaspidi tasuta arve OmaElisa teenuse kaudu.
Elisa teenindusdirektori Jukka Lehto sõnul soovib ettevõte suunata oma kliente paremate arveldusmeetodite juurde, vahendab Iltalehti.
E-posti arved põhjustavad võrreldes teiste arveldusmeetoditega kuus korda rohkem arvete kaotsiminekut, viivitusi ja unustamist.
Teenindusdirektori sõnul on kliendid muudatusse suhtunud nii positiivselt kui ka negatiivselt.
Näiteks Elisa klienditeenindus ei ole saanud tavapärasest rohkem kontakte. Täielikult ei loobuta ka e-posti arvetest.
Need kliendid, kes soovivad tasuta arveldusele üle minna, saavad seda teha paari klõpsuga OmaElisa teenuses. Need, kes soovivad siiski e-kirjaga arvet, ei pea muudatusi tegema.
Kõik muud arveldusviisid jäävad Lehto sõnul muutumatuks. Ta näeb muudatuses ka võimalike pettuste kõrvaldamist.
Samal ajal viidi OmaElisa teenusesse mitmekülgsemad arvete vaated. Seal saab klient olla kindel, et arve tuleb õigest allikast ning potentsiaalseid pettusekatseid ei teki.
NordenBladet — Lõuna-Pohjanmaa mees Tuomas imestab temaga toimunud juhtumi üle, kus lennufirma Finnair müüs teenust, mida polnud olemas. Tuomas broneeris veebruarist märtsini sinna- ja tagasilennu Taisse. Ta kulutas 136 eurot lisateenusele, kus istekohad olid reserveeritud avariiväljapääsu kõrvale, sest jalaruumi on seal rohkem. Mehele üllatuseks olid tema broneeritud kohad mõlemal lennul teiste klientide poolt hõivatud, vahendab Iltalehti.
Mees räägib, et asjal on pettuse maik juures.
Pärast reisi uuris ta võimalust saada hüvitist lisateenuse eest, mida ta ei saanud. Hüvitise puhul tehti otsus, et midagi ei tagastata, kuna istekoha tasu ei ole tagastatav teenus.
Pärast otsust võttis Tuomas ühendust Finnairi chat-teenusega, kus talle anti täita teistsugune hüvitise vorm. Klienditeeninduse info kohaselt oli algne hüvitise vorm selles asjas vale. Tuomas peab uut otsust ootama järgmised 3–4 nädalat.
Tuomas räägib, et on sotsiaalmeediast uurinud, et ka paljudel teistel on Finnairi istumiskohtadega probleeme olnud, nii et ta pole sellega üksi.
Mees rõhutab, et juhul, kui teenust ei osutata, peaks hüvitamisega tegelema teenusepakkuja. Ta ei ole rahul sellega, kui raske on olnud kliendil hüvitise taotlemine.
Finnairi kodulehel on kirjas, et reserveeritud istekohti garanteerida ei saa, kuna muudatusi võidakse teha muu hulgas turvalisuse kaalutlustel. Istekoha broneerimistasu ei tagastata, kui klient loobub lennust, istekoht viiakse kõrgemasse reisiklassi või ei ole täidetud broneeritud istekohale nõutavad tingimused. Tagastamise juhtudel suunatakse täitma tagasimakse vormi.
Tuomas imestab ka Finnairi chat-teenuse üle, kus välismaise klienditeeninduse vastused tekitasid segadust.
Algul rääkis mees chat-teenuses vestlusrobotiga, kuid peale pooletunnist ootamist tuli liinile päris inimene, kes ütles, et kasutab automaattõlke rakendust, et saaks pakkuda soomekeelset klienditeenindust.
Klienditeenindaja vastused olid ebaviisakad ja tekitasid arusaamatusi.
Tuomas räägib, et tal paluti mingi karp avada. Ta ei saanud aru, mis karbist räägiti.
Tuomas on kogenud lennureisija ja tal on ka varem Finnairiga probleeme olnud, kuid need on lahenenud lihtsamalt. Ta kahetseb, et Soome tipplennufirma tegevus on allamäge läinud.
NordenBladet — Lugupeetud aktsionärid
Kolmandat aastat järjest alustame möödunud aasta ülevaadet tõdemusega, et sellist aastat pole ettevõtte ajaloos varem olnud. Kui 2021. aastal oli põhjuseks pandeemia oma mõjudega, siis 2022. aasta tõi kaasa hoopis teist laadi õudused ja katsumused: Euroopas puhkes sõda, mida Tallink ei ole oma 33-aastase ajaloo jooksul nii lähedal tunda saanud.
Enne 24. veebruari 2022. aastal hakati pandeemiast põhjustatud piiranguid pärast kahte aastat lõpuks kaotama, piirid avanesid täielikult, reisijad pöördusid meie laevadele ja hotellidesse tagasi ning eesoleva aasta suhtes olid ootused kõrged – lootsime näha äritegevuse kiiret taastumist. Taastumist me tõepoolest nägimegi, kuid sõda ning selle tagajärjel kogu maailma vallanud geopoliitiline ja majanduslik ärevus hoidis seda siiski mõnevõrra tagasi, eriti esimesel poolaastal.
Kõike seda silmas pidades tuleb kontserni ja kõigi meie töötajate pingutusi lugeda märkimisväärseks. Asjaolu, et vaatamata kõigele suutsime ikkagi kogu aasta jooksul taastumist jätkata ning oma finantstulemustega aasta lõpuks tagasi kasumisse jõuda, räägib nii mõndagi Tallinki töötajate sihikindlusest, Tallinkiga reisivate klientide lojaalsusest ja nende inimeste usaldusest, kes on jätkanud Tallinkisse investeerimist. Selle eest suur tänu teile kõigile!
On selge, et maailma ajaloos jäädakse 2022. aastat meenutama ennekõike Ukraina sõja alguse tõttu. Peaaegu juba terve aasta on Tallink andnud oma panuse miljonite Ukraina sõjapõgenike toetamisse, pakkudes sõjapõgenikele oma laevadel tasuta transporti ja vedanud tasuta hädavajalikku humanitaarabi, kuid andes tuhandetele neist ka peavarju oma kahel laeval – Isabellel Tallinnas ja Victoria I-l Edinburghis. Alates Ukraina sõja algusest on üle 5000 Ukraina sõjapõgeniku leidnud ajutise eluaseme laeval Isabelle. Tallink pakub valitsustele sõjapõgenike ajutise majutuse korraldamisega abi nii kaua, kui vaja. Need lepingud on kahtlemata aidanud ja toetanud ka Tallink Gruppi ajal, mil reisijanumbrid alles taastuvad ja vajame oma laevadele, mis liine ei teeninda, alternatiivset rakendust.
Ent muidugi ei möödunud see aasta üksnes süngetes värvides ja ühegi päikesekiireta. Võrreldes 2021. aastaga reisijanumbrid peaaegu kahekordistusid, jõudes 2022. aasta lõpuks 5,5 miljonini, pardal tehtud kulutused reisija kohta eelmiste aastatega võrreldes kasvasid, tunti suurt huvi meie rendilaevade vastu, mis viis uute prahilepingute sõlmimiseni ja olemasolevate pikendamiseni ning kirsiks tordil oli muidugi meie laevastiku uusima liikme ja Läänemere moodsaima laeva MyStar saabumine detsembris. Kõik see on loonud tugeva aluse 2023. aastaks.
Eesoleval aastal keskendume jätkuvalt oma põhiliinide taastamisele Eesti, Soome ja Rootsi vahel ning nende optimaalse kasvu tagamisele tulevikus. Pöörame suurt tähelepanu regulaarliinide reisijanumbritele ja laevade täitumusele ega karda teha oma tegevuses muudatusi, kui selleks on selge vajadus. Samuti jälgime ka edaspidi lühi- ja pikaajalise prahtimise vajadust ning kui ajastus ja võimalused on meie jaoks sobivad, jätkame ka nende edukate prahtimisprojektidega, mis on aidanud meil pandeemia-aastatel ja ka hiljem vee peal püsida.
Kindlasti suuname pilgu ka kaugemasse tulevikku pärast 2023. aastat, mis toob kahtlemata uusi võimalusi ja väljakutseid. Tulevikustrateegiates keskendume rohkem kui kunagi varem kestlikkusele. Kuna uued keskkonnaalased eeskirjad ja direktiivid, nagu äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv ja heitkogustega kauplemise süsteemi muudatused, jõustuvad peagi, hindame juba praegu ümber nii mõju, mida meie avaldame ümbritsevale maailmale, kui ka mõju, mida maailm avaldab meie äritegevusele, ning astume samme kontserni tegevuse negatiivse mõju vähendamiseks. Seisame mitmeski mõttes uue homse lävel ja pikemas plaanis on meie jaoks väga tähtis tagada, et oleme selleks valmis.
Head investorid, kliendid ja töötajad – tänan teid veel kord usalduse, lojaalsuse ja pühendumuse eest, mida olete näidanud üles Tallink Grupi suhtes ja kõige selle suhtes, mida me teeme ja mille eest seisame. Luban juhatuse ja kogu kontserni nimel, et ka 2023. aastal ja hiljemgi pingutame tublisti, et teie usaldus, lojaalsus ja pühendumus saaksid tulevikus mitmekordselt tasutud.
Heade soovidega
Paavo Nõgene
Juhatuse esimees
AS-i Tallink Grupp auditeeritud 2022 majandusaasta aruanne
AS Tallink Grupp koos tütarettevõtetega (kontsern) vedas 2022. aastal (1. jaanuar – 31. detsember) kokku 5,5 miljonit reisijat ehk 84,4% rohkem kui 2021. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes 2021. aastaga võrreldes 11,0%.
Kontserni auditeeritud konsolideeritud müügitulu oli 771,4 miljonit eurot (2021: 476,9 miljonit eurot), kasvades 61,7%. Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) suurenes 236,4 miljoni euro võrra 629,0 miljoni euroni.
Auditeeritud EBITDA oli 135,8 miljonit eurot (2021: 58,3 miljonit eurot) ja auditeeritud puhaskasum 13,9 miljonit eurot (2021: puhaskahjum 56,6 miljonit eurot).
2022. aastal mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevustulemusi järgmised tegurid:
Majandusaasta algul mõjutas kontserni tegevust ja tegevustulemusi kõigil koduturgudel endiselt COVID-19. Nõudlus reisimise järele suurenes pärast reisipiirangute kaotamist Soomes ja Rootsis veebruaris ja Eestis märtsi keskel.
Nõudlust mõjutasid negatiivselt Aasia riikides COVID-19 tõttu kehtestatud ranged väljasõidupiirangud ja Venemaa poolt 24. veebruaril 2022 alustatud sõda Ukrainas.
Kontsern opereeris 15 laeva, sh 3 kiirlaeva, 2 kaubalaeva ja 4 kruiisilaeva, samuti 6 välja prahitud laeva (2 pikaajalise ja 4 lühiajalise prahilepingu alusel). 2022. aasta aprillis müüs kontsern kaubalaeva Sea Wind ja tõi detsembri keskel Tallinna-Helsingi liinile uue kiirlaeva MyStar.
Kontsern opereeris Tallinnas 3 hotelli. Alates 2020. aasta oktoobrist suletud olnud hotell Riias avatakse uuesti 2023. aasta aprillis.
Laevade plaanilised remonditöödeks kulus kokku 138 päeva.
Kogu aasta vältel mõjutasid kontserni kulutaset kõrged kütusehinnad maailmaturul.
Kontsern keskendub jätkuvalt kulude kokkuhoiule varem rakendatud meetmete abil ja tegevuse kasumlikkuse taastamisele oma põhiliinidel.
Kontsern jälgib pidevalt oma põhiliinide arengut, sh teenuse pakkumise suutlikkust ning otsib jätkuvalt prahtimisvõimalusi laevadele, mis ei ole põhiliinidel kasutuses.
¹ ESMA suunistel põhinevad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on avalikustatud peatükis „Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad“.2 Ei sisalda kasutusõiguse varade lisandumisi.
Müük ja segmendid2022. aastal suurenes kontserni kogu müügitulu 294,5 miljoni euro võrra 771,4 miljoni euroni. 2021. aasta kogu müügitulu oli 476,9 miljonit eurot.
Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) suurenes 2021. aastaga võrreldes 236,4 miljoni euro võrra 629,0 miljoni euroni.
2022. aastal vedasid kontserni laevad Eesti-Soome liinil kokku 3,1 miljonit reisijat ehk 2021. aastaga võrreldes 76,9% rohkem. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes 19,0%. Eesti-Soome liini müügitulu suurenes 93,3 miljoni euro võrra 277,8 miljoni euroni. Segmendi tulemus kasvas 39,7 miljoni euro võrra 51,7 miljoni euroni. Selles segmendis kajastub kahe kiirlaeva, ühe kruiisilaeva ja ühe kaubalaeva tegevus. 2022. aasta detsembri keskel lisandus Eesti-Soome liinile kiirlaev MyStar. Kruiisilaev Silja Europa lõpetas prahilepingu tõttu 2022. aasta augustis Tallinna-Helsingi liini teenindamise. Kaubalaev Sea Wind müüdi 2022. aasta aprilli lõpus. 2022. aasta neljandas kvartalis teenindasid liini kaks kiirlaeva.
Soome-Rootsi liinidel reisijate arv 2022. aastal peaaegu kahekordistus, ulatudes 1,9 miljonini. Veetud kaubaveoühikute arv vähenes 9,9%. Liinide müügitulu suurenes 115,6 miljoni euro võrra, ulatudes 274,3 miljoni euroni, ja segmendi tulemus paranes 14,6 miljoni euro võrra, nii et kahjum oli 1,0 miljonit eurot. Segmendis kajastub Turu-Stockholmi liini kahe kruiisilaeva ja Helsingi-Stockholmi liini kahe kruiisilaeva tegevus. Alates 2022. aasta neljandast kvartalist teenindas Turu-Kapellskäri liini ainult üks kruiisilaev, kuna kruiisilaev Galaxy lõpetas liinil opereerimise prahilepingu tõttu 2022. aasta septembris.
Eesti-Rootsi liinidel reisijate arv 2021. aastaga võrreldes peaaegu kahekordistus, ulatudes 0,5 miljonini. Veetud kaubaveoühikute arv jäi samale tasemele kui aasta varem. Eesti-Rootsi liinide müügitulu suurenes 27,8 miljoni euro võrra, ulatudes 76,8 miljoni euroni, ja segmendi puhaskahjum suurenes 4,0 miljoni euro võrra 11,0 miljoni euroni. Eesti-Rootsi liinide segmendis kajastub kahe kaubalaeva ja ühe kruiisilaeva tegevus ning kulud, mis olid seotud peatatud tegevusega kruiisilaevaga Victoria I kuni selle prahtimiseni.
Muu segmendi müügitulu suurenes kokku 61,9 miljoni euro võrra, ulatudes 147,4 miljoni euroni. Kasvu taga oli peamiselt laevade prahtimine, majutuse müük, Burger Kingi restoranide avamine ja vähemal määral mitmesugused jaemüügitegevused. Peale selle sisaldab muu segment ka tulusid ja kulusid, mida varem kajastas Läti-Rootsi liinide geograafiline segment, kuna Läti-Rootsi liini 2022. aastal ei teenindatud ja need summad ei ületa olulisuse künnist.
378,2 miljonit eurot (2021: 233,4 miljonit eurot) ehk peaaegu pool kogutulust teeniti müügist laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes. Piletimüügitulu moodustas 191,9 miljonit eurot (2021: 99,1 miljonit eurot) ja kaubaveo müügitulu 103,2 miljonit eurot (2021: 94,8 miljonit eurot).
KasumVõrreldes 2021. aastaga kontserni brutokasum 2022. aastal enam kui neljakordistus, ulatudes 113,5 miljoni euroni. EBITDA suurenes 77,5 miljoni euro võrra, ulatudes 135,8 miljoni euroni.
Kontserni kasumlikkust mõjutasid peamiselt järgmised tegurid:
nõudlus reisiteenuste järele kasvas pärast seda, kui põhiturgudel kaotati kevadel COVID-19 pandeemiaga seotud piirangud
jätkuvalt tugev fookus kulude kontrolli all hoidmisel varem rakendatud meetmete abil
6 laeva prahtimine (2 pikaajalise ja 4 lühiajalise prahilepingu alusel)
kütusehindade tõus maailmaturul, mistõttu kütusekulud kasvasid 2021. aastaga võrreldes 71,9 miljoni euro võrra
Kontserni 2022. aasta auditeeritud puhaskasum oli 13,9 miljonit eurot, st 0,019 eurot aktsia kohta; 2021. aasta puhaskahjum oli 56,6 miljonit eurot, st 0,081 eurot aktsia kohta.
Kauplustes ja restoranides müüdud kauba kulud, mis on suurim tegevuskulude kirje, ulatusid 160,6 miljoni euroni (2021: 110,5 miljonit eurot).
2022. aasta kütusekulud olid 144,1 miljonit eurot (2021: 72,2 miljonit eurot). Kütusekulusid mõjutas maailmaturu hindade tõus. Seetõttu suurenesid aasta kütusekulud 99,5% võrra. Kontsern jätkab oma igapäevaste tegevuste tõhustamist ja optimeerimist ning laevade kütusekulude langetamist.
Kontserni personalikulud kokku olid 162,9 miljonit eurot (2021: 124,0 miljonit eurot). Haldustöötajate ning müügi- ja turundustöötajatega seotud personalikulud olid vastavalt 23,3 miljonit eurot ja 19,6 miljonit eurot (2021: vastavalt 21,2 miljonit eurot ja 16,8 miljonit eurot). Teenindus- ja tehniliste töötajatega seotud personalikulud ulatusid 120,0 miljoni euroni (2021: 86,1 miljonit eurot). 2022. aasta keskmine töötajate arv oli 5 023 (2021: 4 360).
Perioodi turundus- ja halduskulud olid 74,3 miljonit eurot (2021: 62,1 miljonit eurot). Ilma personalikuludeta ulatusid perioodi halduskulud 14,1 miljoni euroni (2021: 13,5 miljonit eurot) ning müügi- ja turunduskulud olid 17,3 miljonit eurot (2021: 10,5 miljonit eurot).
Amortisatsioonikulu suurenes aasta varasemaga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra 98,1 miljoni euroni. Materiaalse või immateriaalse põhivara väärtuse langusest tulenevat kahjumit kontsernil ei tekkinud.
Intressikandvate kohustuste suurenemise tõttu kasvasid netofinantskulud 2021. aastaga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra 24,7 miljoni euroni.
Likviidsus ja rahavood
Kontserni 2022. aasta äritegevuse netorahavoog oli positiivne summas 144,3 miljonit eurot (2021: 59,4 miljonit eurot).
Kontserni investeerimistegevuses kasutatud netorahavoog oli 200,3 miljonit eurot (2021: 19,4 miljonit eurot).
2022. aastal maksis kontsern tagasi laene kogusummas 110,1 miljonit eurot (2021: 14,7 miljonit eurot). Intressimaksetele kulus 23,5 miljonit eurot (2021: 19,3 miljonit eurot). 2022. aasta teises kvartalis hakati taas maksma olemasolevate laenulepingute ajutiselt peatatud põhiosamakseid.
Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 114,9 miljonit eurot (31. detsember 2021: 127,6 miljonit eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 135,0 miljonit eurot (2021: 134,8 miljonit eurot). Likviidsuspuhver kokku (raha, raha ekvivalendid ja kasutamata laenuvõimalused) ulatus 249,9 miljoni euroni seisuga 31. detsember 2022 (31. detsember 2021: 262,4 miljonit eurot).
2022. aasta detsembris võttis kontsern 196,3 miljoni euro suuruse laenu pangalt KfW IPEX-Bank GmbH Ltd, et rahastada 252 miljonit eurot maksnud kiirlaeva MyStar ostu. Pikaajaline laen võeti kiirlaeva üleandmisel; fikseeritud intressimääraga laenu tähtaeg on 12 aastat. Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid.
Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne
31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes
2022
2021
Müügitulu
771 387
476 937
Müüdud kaupade ja teenuste kulud
-657 917
-455 282
