NordenBladet —Möödunud nädalavahetusel, 1. aprillil tähistas Kaitseväe Akadeemia Tartus Kammivabrikus eestikeelse ohvitseride hariduse 104. aastapäeva traditsioonilise kadetiballiga.
„Ohvitseri haridus on oluline ennekõike sellepärast, et me õpetame haritlasi ja juhte,“ ütles Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus. „See on kõige ohtlikum kombinatsioon, mis saab olla ühe vaenlase vastu. Need on inimesed, kes tunnevad kultuuri, on sportlikud ning teavad, kuidas kiiresti koondada erinevaid inimesi ning panna nad toimetama ühtse eesmärgi nimel.“
Lisaks akadeemia ülemale, pidas kadetiballil kõne ka kadettveebel Tiit Schilf. “104 aastat on pikk aeg ning selle aja jooksul on palju muutunud,“ ütles kadettveebel Tiit Schilf ballil peetud kõnes. „Tänast aastapäeva tähistades võime olla uhked selle üle, kui kaugele me oleme jõudnud. Meie väljaõpe on laiahaardelisem, meie varustus on arenenud ning me oleme järjest efektiivsemad. Lisaks on kõige tähtsam see, et Kaitseväe Akadeemia lõpetajad on alati valmis teenima ning kaitsma Eesti riiki.”
Külalistele pakkusid muusikalist meeleolu Eesti sõjaväeorkestri jazzkoosseis ning üllatusesinejatena Kaitseväe Akadeemia kadetid kadett Rene Mõttus ja kadett Eero Reila. Pidulikule õhtule pani punkti rokkbänd Terminaator.
Kaitseväe Akadeemia traditsiooniline kadetiball on kõige pidulikum sündmus õppeaasta vältel, millest võtavad osa nii kadetid, õppejõud, kaitseväe kõrgem juhtkond kui ka külalised naaberriikide sõjakoolidest. Kadetiballiks valmistumisel läbivad kadetid lisaks akadeemilistele õpingutele ka etiketikoolituse ning tantsukursuse.
3. aprillil möödub 104. aastat Eesti Vabariigi sõjakooli loomisest, mille puhul tähistab Kaitseväe Akadeemia iga-aastaselt eestikeelse ohvitseride hariduse aastapäeva.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.
NordenBladet —2023. aastal toimusid üheksandad Riigikogu valimised pärast Eesti taasiseseisvumist (valiti Riigikogu XV koosseisu). Valimispäev oli 5. märts. Sellele eelnes eelhääletamise periood, mille jooksul oli võimalik hääletada mh elektrooniliselt, mis osutus nendel valimistel kõige populaarsemaks hääletamisviisiks.
Valimistega seoses esitati Riigikohtule 17 kaebust, millest läbi vaadati 12 ning läbi vaatamata jäi viis. Riigikohtule saab esitada valimiste korraldaja toimingu peale kaebuse pärast seda, kui vaidluse on kohtueelses menetluses lahendanud Vabariigi Valimiskomisjon. Otse Riigikohtule saab kaebuse esitada Vabariigi Valimiskomisjoni enda otsuse või toimingu peale.
Esimene valimisi puudutanud vaidlus oli ajendatud jaoskonnakomisjonide moodustamisest Paides. Kuivõrd jaoskonnakomisjoni moodustab omavalitsusüksuse volikogu, saab seda vaidlusta halduskohtus. Kaebaja soovis aga valimiskaebusega vaidlustada linnasekretäri ettepanekut, mille viimane oli volikogule jaoskonnakomisjonide moodustamise kohta teinud. Kaebaja arvates ei olnud seal erakondade esindajaid võrdselt koheldud. Riigikohus leidis, et kuigi linnasekretär on tegev ka valimiste korraldajana, oli kõnealune ettepanek tehtud volikogu otsuse ettevalmistamise menetluses ning seda valimiskaebemenetluses vaidlustada ei saa (vt otsus 5-23-4/2).
Teises kohtuasjas ei olnud kaebaja rahul sellega, kuidas esitati valimised.ee lehel statistikat elektroonilise hääletamise kohta ning luges sellest välja rikkumisi elektroonilisel hääletamisel. Kuigi statistikat võiks selgemalt esitada, ei saanud see Riigikohtu hinnangul mõjutada elektroonilise hääletamise toimingute õiguspärasust (vt otsus 5-23-10/5).
Kolmas kohtuasi oli seotud elektroonilise hääletamise alguses ilmnenud ajutise probleemiga, kus valijarakendus kuvas osadele valijatele vale ringkonna kandidaadid. Seda nende valijate puhul, kes olid elukohta vahetanud, mistõttu muutus nende valimisringkond. Ekslikult ei olnud aga andmed uue elukoha kohta jõudnud valijarakendusse. Probleem puudutas vaid elektrooniliselt hääletanuid. Vale ringkonnanimekirja alusel hääletanutele saadeti teade, et nad hääletaksid uuesti, mida enamus 63 inimesest ka tegi, kolm inimest aga mitte. Nende inimeste elektrooniline hääl oli seadusest tulenevalt kehtetu. Kaebaja leidis, et vale ringkonna kandidaadi poolt antud elektroonilise hääle kehtetuks lugemiseks puudus õiguslik alus, aga Riigikohus sellega ei nõustunud (vt otsus 5-23-11/2).
Neljandas kohtuasjas tõi kaebaja välja, et tal ei õnnestunud kontrollrakendusega kontrollida, kas tema elektrooniline hääl jõudis korrektselt kohale. Ta nõudis valimiskomisjonilt, et talle näidataks tema elektroonilist häält. Valimiskomisjon kinnitas kaebajale, et tema elektrooniline hääl jõudis kohale (läks lugemisele), kuid keeldus elektroonilise hääle (valimisotsuse) sisu näitamast. Riigikohus nõustus, et hääle sisuga tutvumine oleks vastuolus hääletamise salajasuse nõudega. Kohus tühistas valimiskomisjoni otsuse osas, milles komisjon oli jätnud kaebuse läbi vaatamata, kuna selles ei olnud selget nõuet. Kohtu hinnangul oli piisavalt selge, mida kaebaja soovis, kuid jättis nõude rahuldamata, sest kaebaja õigusi ei rikutud (vt otsus 5-23-13/9).
Viiendas kohtuasjas juhtis kaebaja tähelepanu elektroonilise hääletamise erinevustele paberhääletamisest (elektrooniliselt hääletada ei saa valimispäeval ja kandidaatide numbrid on valijarakenduses ette antud). Riigikohus selgitas, et elektroonilise ja paberhääletamise mõningad erinevused ei too kaasa põhiseadusvastasust (vt otsus 5-23-12/5).
Kuues ja seitsmes kohtuasi puudutasid ühe kaebaja erinevaid probleeme, alustades kandidaadina registreerimata jätmisest, lõpetades vangidel hääletamisõiguse puudumise ja elektroonilise hääletamise ebakohtadega. Kaebused jäid valimiskomisjonis läbi vaatamata ning Riigikohus ei pidanud seda kaebaja õiguste rikkumiseks (vt otsus 5-23-17/4 ja 5-23-24/3).
Kaheksandas kohtuasjas tegi kaebaja etteheiteid elektroonilise hääletamise usaldusväärsusele. Valimiskomisjon oli jätnud kaebuse läbi vaatamata, sest kaebetähtaeg oli möödunud. Riigikohus nõustus sellega ja märkis, et kaebetähtaja arvutamist tuleb alustada vaidlustatud toimingu tegemisest, mitte väidetavast õigusrikkumisest teada saamisest. Kui kaebajal on siiski mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks, tuleks taotleda kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja seda valimiskomisjoni menetluses taotlenud ei olnud (vt otsus 5-23-22/3).
Üheksanda ja kümnenda kohtuasja algatasid erakond ning selle kandidaat, kuna arvasid, et kandidaat oleks pidanud saama välismaalt rohkem paberhääli. Samuti oleks nad oma arvestuste kohaselt pidanud saama rohkem elektroonilisi hääli. Häälte vähesus viitas kaebajate arvates rikkumistele häälte kokku lugemisel, samuti väideti elektroonilise hääletamise erinevate aspektide vastuolu põhiseadusega.
Riigikohus leidis, et kaebaja väited ei andnud alust kahtlustada rikkumisi häälte kokku lugemisel ning rikkumisi ei oleks saanud kinnitada ka tõendid, mida kaebaja soovis menetluses koguda. Kaebajate soov kutsuda valijad andma tunnistust oma hääletamisvaliku kohta, oleks rikkunud hääletamissaladust. Kohtu hinnangul ei olnud seadusandja põhiseadusvastaselt ära delegeerinud valimiskomisjonile otsustamiseks, kuidas elektroonilisel hääletamisel valija identifitseeritakse (vt otsused 5-23-18/4 ja 5-23-19/3).
Üheteistkümnes kohtuasi hõlmas ühe erakonna kaks sarnase sisuga kaebust, mis olid suunatud eelkõige elektroonilise hääletamise põhiseaduspärasuse vaidlustamisele. Valimiskomisjon oli jätnud mõlemad kaebused läbi vaatamata kaebetähtaja ületamise tõttu ega olnud kaebaja esitatud põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks pidanud mõjuvaks. Riigikohus asus seisukohale, et valimiskomisjon kaebaja õigusi ei rikkunud.
Esimese kaebuse puhul oli probleemiks erakonna esindusõigus. Kaebus, mida oleks võinud mõista nii erakonna kui ka kandidaadi (erakonna esimehe) kaebusena, oli esitatud üksnes erakonna esimehe allkirjaga. Erakonna esindamiseks oleks vaja olnud veel kahe juhatuse liikme allkirju. Kaebuse oleks saanud lugeda tähtaegseks, kuigi puudustega esitatuks. Selle välistas aga erakonna esimehe seisukoht, et kaebus on esitatud üksnes tema kui kandidaadi nimel. Sellises olukorras ei saanud valimiskomisjon vaadata kaebust läbi erakonna kaebusena. Kui saabusid erakonna juhatuse liikmete allkirjad, loeti kaebus esitatuks erakonna nimel, kuid siis oli kaebetähtaeg möödas.
Teises kaebuse puhul vaieldi selle üle, kas kaebajal oli mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Riigikohtu hinnangul ei saanud info kogumist elektroonilise hääletamise süsteemi arhitektuurist ja süsteemis teabele ligipääsu põhimõtetest pidada selliseks asjaoluks, mis oleks õigustanud kaebetähtaja ennistamist.
Otsusele lisatud obiter dictum’is rõhutas kohus, et elektroonilise hääletamise reeglid vajaksid korrastamist, et tagada põhiseaduslike printsiipide järgmine ning elektroonilise hääletamise korraldusest parem arusaamine ühiskonnas. Otsusele oli lisatud ka Riigikohtu esimehe konkureeriv arvamus, kus ta viitas puudustele valimiskaebemenetluses (vt kohtuasi 5-23-20).
Läbi vaatamata jäi enamus kaebusi kaebeõiguse puudumise tõttu. Seda esiteks põhjusel, et kaebajad ei olnud menetlusosalised Vabariigi Valimiskomisjoni menetluses, milles tehtud otsust nad Riigikohtus vaidlustasid (vt määrused 5-23-7/2 ja 5-23-14/2). Teiseks seetõttu, et kaebaja ei olnud läbinud kohtueelset kaebemenetlust Vabariigi Valimiskomisjonis (vt määrus 5-23-9/2) või vaidlustas toimingut, mida ei olnud veel tehtud (vt määrus 5-23-8/2). Üks kaebus jäi läbi vaatamata kaebetähtaja ületamise tõttu (vt määrus 5-23-23/2).
NordenBladet — Aktsiaseltsi Harju Elekter (registrikood 10029524, aadress Paldiski mnt 31,Keila) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 28. aprillil 2023 kell 10.00 Keila Kultuurikeskuses aadressil Keskväljak 12, Keila.
Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 28.04.2023 kell 9.00. Vastavalt äriseadustiku § 297 lõikele 5 fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, so 21.04.2023 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
Üldkoosoleku päevakorras olevaid otsuste eelnõusid on võimalik hääletada ka enne üldkoosolekut e-posti või posti teel ning jälgida üldkoosolekut veebiülekande vahendusel. Täpsem teave enne üldkoosolekut hääletamise ja veebiülekandel osalemise kohta on toodud käesoleva teate osas „Korralduslikud küsimused“ ning AS-i Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com.
Aktsiaseltsi Harju Elekter nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra ja kooskõlastas järgmised ettepanekud:
1. AS-i Harju Elekter 2022. a majandusaasta aruande kinnitamine
Kinnitada ASi Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2022. a majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2022 on 171,4 miljonit eurot, müügitulu 175,3 miljonit eurot, ärikahjum 4,5 miljonit eurot ning puhaskahjum 5,6 miljonit eurot.
2. Kasumijaotuse kinnitamineKinnitada AS Harju Elekter 2022. a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist
46 856 093 eurot
*Dividendid makstakse aktsionäridele välja 24.05.2023 ülekandega aktsionäri pangaarvele. Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse 17.05.2023 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on 16.05.2023, alates millest ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2022. majandusaasta eest.
3. Ärinime ja põhikirja muutmineKinnitada AS-i Harju Elekter uueks ärinimi AS-iks Harju Elekter Group ja kinnitada põhikirja uus redaktsioon üldkoosolekule esitatud kujul.
KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED
Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 13.04.2023.
Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 25.04.2023. Täpsem teave äriseadustiku § 287 (aktsionäri õigus teabele), § 293 lõikes 2 (õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda) ja § 293¹ lõigetes 3 (kohustus esitada samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega otsuse eelnõu või põhjendus) ja 4 (õigus esitada iga päevakorra punkti kohta otsuse eelnõu) nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta on avalikustatud AS-i Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com. Samas avaldatakse ka aktsionäride poolt esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused, kui selliseid laekub. Pärast üldkoosoleku päevakorra, sh täiendavate punktide ammendamist, saavad aktsionärid küsida juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.
AS-i Harju Elekter korralise üldkoosoleku dokumentidega, sealhulgas majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, kasumijaotamise ettepaneku, nõukogu aruande, juhatuse liikme tasustamise põhimõtete ja päevakorrapunktide otsuste eelnõudega on võimalik tutvuda Nasdaq Tallinn veebileheküljel http://www.nasdaqbaltic.com ja AS-i Harju Elekter koduleheküljel www.harjuelekter.com või Keilas, Paldiski mnt 31 (3. korrus). Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressile yldkoosolek@harjuelekter.com. Küsimused, vastused ja koosoleku seisukohad avaldatakse AS-i Harju Elekter koduleheküljel internetis.
Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest e-posti aadressil yldkoosolek@harjuelekter.com või üle andes nimetatud dokumendi(d) tööpäevadel kella 10.00 kuni 16.00, hiljemalt 25.04.2023 ASi Harju Elekter kontoris Paldiski mnt 31 (3. korrus) Keilas. Volikirja blanketid, mida aktsionär võib esindaja volitamiseks kasutada, on kättesaadavad AS-i Harju Elektri kodulehel www.harjuelekter.com.
Enne üldkoosolekut hääletamiseks palume aktsionäridel täita hääletussedel, mis on kättesaadav AS-i Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com ning üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult. E-posti teel hääletamisel tuleb täidetud hääletussedel digitaalselt allkirjastada ning saata e-kirjaga aadressil yldkoosolek@harjuelekter.com hiljemalt 27.04.2023 kell 11.00.
Posti teel hääletamisel tuleb täidetud hääletussedel omakäeliselt allkirjastada ning koos koopiaga allkirjastaja isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest saata postiga hiljemalt 27.04.2023 kell 11.00 aadressil AS Harju Elekter, Paldiski mnt 31, Keila 76606.
Arvesse ei võeta hääletussedeleid, mis laekuvad pärast eelnimetatud tähtaega. Juhul, kui aktsionär edastab mitu täidetud hääletussedelit, loetakse kehtivaks hääletussedel, mille digitaalse allkirja ajatempel või postitamise ajamärk on hiliseim. Kõik varasemad hääletussedelid loetakse kehtetuks.
Juhul, kui enne üldkoosolekut hääletussedeli edastanud aktsionär osaleb üldkoosolekul ka füüsiliselt, loetakse kõik aktsionäri poolt enne üldkoosolekut saadetud hääletussedelid kehtetuks. Täpne enne üldkoosolekut hääletamise kord on toodud aktsionäri teabe dokumendis, mis on kättesaadav nii ASi Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com kui ka üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult.
Üldkoosolekul füüsiliselt osalejate registreerimiseks esitada füüsilisest isikust aktsionäril – isikut tõendav dokument; füüsilisest isikust aktsionäri esindajal – isikut tõendav dokument ja kirjalik volikiri; juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal – väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud ja esindaja isikut tõendav dokument; juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Harju Elekter võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav. Isikut tõendava dokumendina palume esitada pass või ID kaart.
Üldkoosoleku veebiülekandel osalemiseks tuleb aktsionäril registreeruda hiljemalt 27.04.2023 kell 11.00 siin: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_aVYxqK1gRSOc4XPytBZing.
Peale registreerumist saadetakse link veebiülekandele ning juhised keskkonna kasutamiseks. Kui osalete veebiülekandel esimest korda, palutakse alla laadida vajalik rakendus. Juhul kui rakenduse allalaadimine ei õnnestu, avaneb automaatselt veebibrauser. Veebiülekanne toimub eesti keeles. Veebiülekande kaudu on võimalik jälgida ja kuulata üldkoosolekul toimuvat. Veebiülekande kaudu ei ole võimalik osaleda hääletamisel.
Veebiülekanne salvestatakse ning avalikustatakse nii AS-i Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com kui ka Nasdaq Baltic youtube.com kontol.
Küsimusi üldkoosoleku, sh hääletamise kohta saab esitada e-posti aadressil: yldkoosolek@harjuelekter.com.
Tiit Atso
Juhatuse esimees
6747400
NordenBladet — Hea aktsionär!
ASi Tallinna Sadam, registrikood 10137319, aadress Sadama 25, 15051 Tallinn (edaspidi: Tallinna Sadam), juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 25. aprillil 2023 algusega kell 14.00 Vanasadama kruiisiterminalis (Logi 4/2, Tallinn).
Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 25. aprillil kell 13.15. Korralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seitse päeva enne koosoleku toimumist ehk 18. aprillil 2023 Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
Teate avaldamise seisuga on Tallinna Sadama aktsiakapital 263 000 000 eurot. Tallinna Sadamal on 263 000 000 lihtaktsiat, iga aktsia annab otsuste hääletamisel 1 (ühe) hääle.
Üldkoosoleku otsuseid on lisaks kohapeal osalemisele võimalik hääletada ka e-posti või posti teel enne üldkoosoleku toimumist saates juhatusele täidetud ja allkirjastatud hääletussedeli hiljemalt 24. aprillil kella 12.00-ks. Arvesse ei võeta hääletussedeleid, mis laekuvad juhatusele pärast eelnimetatud tähtaega. Täpsem info allpool teates korralduslike küsimuste juures.
Juhime tähelepanu, et ootame üldkoosolekul füüsiliselt osalema ainult haigusnähtudeta aktsionäre ja nende esindajaid. Kui te ei tunne end tervena, palume kasutada eelhääletamise võimalust ning vaadata üldkoosoleku videosalvestust.
Tallinna Sadama nõukogu määras korralise üldkoosoleku päevakorra ja esitab aktsionäridele järgmised ettepanekud:
1. 2022. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
1.1. Kinnitada ASi Tallinna Sadam 2022. aasta majandusaasta aruanne üldkoosolekule esitatud kujul.
2. Kasumi jaotamine
2.1. Kinnitada 2022. aasta majandusaasta kasum 25 591 833 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasum (koos 2022. aasta kasumiga) 51 383 040 eurot.2.2. Kanda kohustuslikku reservkapitali 742 837 eurot.2.3. Maksta aktsionäridele dividendi 0,073 eurot aktsia kohta, kokku summas 19 199 000 eurot.
Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 05.05.2023 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 04.05.2023. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2022. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele 12.05.2023.
3. Audiitori valimine
3.1. Nimetada ASi Tallinna Sadam 2023. ja 2024. aasta majandusaasta audiitoriks AS PricewaterhouseCoopers (registrikood 10142876) ning maksta audiitorühingule tasu vastavalt läbiviidud hankel (riigihange 258237) audiitorühingu poolt tehtud pakkumusele.
Vastavalt hanke tingimustele on ASil Tallinna Sadam õigus pikendada hankelepingut 2025. aasta majandusaasta aruande auditeerimiseks.
4. Põhikirja muutmine4.1. Kinnitada ASi Tallinna Sadam põhikiri üldkoosolekule esitatud kujul.
Tulenevalt riigivaraseaduse § 86 lg 2 ja 4, § 88 lg 1 p-de 7, 71, 72, 8, 9 ja 10; § 89 lg 1 ja 13 muudatusest ja äriseadustiku §-st 323 täpsustatakse põhikirjas ettevõtte juhtimise üldpõhimõtteid, üldkoosoleku ja nõukogu pädevust, nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korda ning juhatuse liikmele tasude (sh keskmise tasu arvestuse, lahkumishüvitise ja konkurentsikeelu järgimise eest tasu) maksmist ning majandusaasta aruande koosseisu kirjeldust ja selle esitamise kohustuse tähtaega. Lisaks täpsustatakse nõukogu otsuste vastuvõtmist, kui otsuseid soovitakse teha koosolekut kokku kutsumata.
Korralduslikud küsimused
Üldkoosolekule registreerimisel palume esitada: 1. füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendav dokument ja esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri eesti või inglise keeles;2. juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal isikut tõendav dokument; volitatud esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri eesti või inglise keeles. Juhul, kui juriidiline isik ei ole registreeritud Eesti äriregistris, palume esitada kehtiv väljavõte vastavast registrist, kus juriidiline isik on registreeritud ja millest tuleneb esindaja õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne volitus). Väljavõte peab olema inglisekeelne või tõlgitud inglise keelde vandetõlgi või vandetõlgiga võrdsustatud ametiisiku poolt, notariaalselt kinnitatud ja apostillitud.
Aktsionäril palume enne korralise üldkoosoleku toimumist teavitada Tallinna Sadamat esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud volikirja või originaalvolikirja pdf-koopia (originaalvolikiri tuleb esitada koosolekul) e-posti aadressile investor@ts.ee või toimetades originaalvolikirja isiklikult kohale tööpäeviti ajavahemikus kl 9.00-16.00 aadressile Sadama 25, 15051 Tallinn, hiljemalt 24.05.2023 kell 12.00. Aktsionär võib kasutada volikirja blanketti, mis on kättesaadav Tallinna Sadama veebilehel https://www.ts.ee/investor/uldkoosolek/ .
Üldkoosoleku otsuste hääletamine enne üldkoosolekut1. Hääleõiguslik aktsionär või tema volitatud esindaja edastab täidetud ja digitaalselt allkirjastatud või paberkandjal allkirjastatud ja skaneeritud hääletussedeli e-maili teel aadressile investor@ts.ee kuni 24.04.2023 kell 12.00.2. Hääleõiguslik aktsionär või tema volitatud esindaja edastab täidetud ja omakäeliselt allkirjastatud hääletussedeli paberkandjal Tallinna Sadama peakontorisse aadressil Sadama 25, 15051 Tallinn selliselt, et see jõuab kohale hiljemalt 24.04.2023 kell 12.00.
Aktsionäri isikusamasuse tuvastamise võimaldamiseks tuleb e-maili teel edastatav hääletusvorm digitaalselt allkirjastada. Paberkandjal allkirjastatud ja skaneeritud hääletussedeli edastamisel e-maili teel või paberkandjal allkirjastatud hääletussedeli saatmisel posti teel tuleb koos hääletussedeliga edastada koopia aktsionäri või aktsionäri esindaja isikut tõendava dokumendi (nt pass või ID-kaart) isikuandmetega leheküljest (sh dokumendi kehtivuskuupäev). Aktsionäri esindajal tuleb edastada lisaks kehtiv kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volikiri eesti või inglise keeles. Aktsionär võib kasutada volikirja blanketti, mis on kättesaadav Tallinna Sadama veebilehel https://www.ts.ee/investor/uldkoosolek/
Juhul, kui aktsionäriks on välisriigis registreeritud juriidiline isik, palume edastada koopia vastava välisriigi äriregistri väljavõttest, millest nähtub esindaja õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne volitus). Väljavõte peab olema inglisekeelne või tõlgitud eesti või inglise keelde vandetõlgi või vandetõlgiga võrdsustatud ametiisiku poolt.
Juhul, kui enne üldkoosolekut hääletussedeli edastanud aktsionär osaleb üldkoosolekul ka füüsiliselt, loetakse kõik aktsionäri poolt enne üldkoosolekut saadetud hääletussedelid kehtetuks.
Üldkoosoleku otsuste eelnõude ja seotud materjalidega on võimalik tutvuda ning hääletussedel alla laadida Tallinna Sadama veebilehel https://www.ts.ee/investor/uldkoosolek/. Lisaks on dokumendid kättesaadavad alates 4. aprillist kuni 24. aprillini tööpäeviti kell 10.00 kuni 16.00 Tallinna Sadama peakontoris Sadama 25. 15051 Tallinn. Aktsionäride otsuste eelnõudega seotud küsimused palume saata e‑posti aadressil investor@ts.ee.
Aktsionäril on õigus saada üldkoosolekul juhatuselt teavet Tallinna Sadama tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest juhul, kui on alust eeldada, et see võib kahjustada aktsiaseltsi huve. Juhul, kui Tallinna Sadama juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.
Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Tallinna Sadama aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue koos otsuse eelnõu või põhjendusega on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o. hiljemalt 10.04.2023 e-posti aadressile investor@ts.ee või aadressil: AS Tallinna Sadam, Sadama 25, 15051 Tallinn, Eesti.
Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Tallinna Sadama aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta alternatiivse otsuse eelnõu hiljemalt kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 22.04.2023, esitades selle e-posti aadressile investor@ts.ee või aadressil: AS Tallinna Sadam, Sadama 25, 15051 Tallinn, Eesti.
Üldkoosoleku videosalvestus koos ingliskeelse tõlkega avaldatakse hiljem Tallinna Sadama veebilehel. Peale koosoleku lõppu on üldkoosolekust osa võtnud aktsionäridel võimalus lähemalt tutvuda kruiisiterminaliga.
NordenBladet — ASi Tallinna Sadam (edaspidi „Tallinna Sadam“) nõukogu kiitis heaks juhatuse poolt esitatud 2022. a auditeeritud majandusaasta aruande. 2022. a finantstulemused ei ole muutunud võrreldes 28.02.2023 avaldatud 12-kuu auditeerimata majandustulemustega.
Eelmisel aastal moodustas Tallinna Sadama grupi müügitulu 121,7 mln eurot (+11%), korrigeeritud EBITDA 56 miljonit eurot (+3%) ja kasumiks kujunes 25,6 mln eurot (–0,1%). Investeeringute maht oli 13,9 mln eurot (–6%).
Lähtudes üldkoosoleku poolt kinnitatud dividendipoliitikast maksta dividendideks vähemalt 70% kasumist, teeb juhatus nõukogu heakskiidul üldkoosolekule kasumi jaotamise ettepaneku maksta 2023. aastal dividendi 0,073 eurot aktsia kohta, kokku summas 19,199 mln eurot ehk 75% kasumist.
Vastavalt üldkoosolekule esitatud aktsionäride otsuse eelnõule fikseeritakse dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri 05.05.2023 Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 04.05.2023. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2022. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele 12.05.2023.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul suutis ettevõte hoolimata sõja ja sanktsioonide mõjust kaubaärile ning sisendhindade hüppelise kasvu tingimustes siiski kasvatada müügitulu ja korrigeeritud EBITDA-d, mis tõestab taas kord tasakaalustatud ärimudeli efektiivsust. „Reisijate äri taastumine pandeemiast on olnud oodatust kiirem ja kaubaäris näeme sõja negatiivsete mõjude kõrval vedellastis ka võimalusi teiste lastiliikide kasvuks. Vaatamata kriisidele oleme jätkuvalt kasumlik ettevõte ja meie tugev likviidsuspositsioon võimaldab taas kord ületada antud dividendilubadust.“ ütles Kalm.
Tallinna Sadama kontserni konsolideeritud 2022. a majandusaasta aruanne erinevates formaatides on lisatud sellele teatele ja on kättesaadav ka ettevõtte veebilehel aadressil: https://www.ts.ee/investor/majandusaasta-aruanded/. Majandusaasta aruanne on esitatud Euroopa ühtse elektroonilise aruandevormingu regulatiivsete tehniliste standardite (ESEF RTS) nõuete kohaselt masinloetavalt (digikonteineris sisalduv andmefail nimega 25490093MDYISEP1Y539-2022-12-31-et) ja ka inimloetaval kujul pdf koopiana.
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.
