OHMYGOSSIP — 2015. aastal oli esimest korda täiskasvanute ortodontilisi visiite rohkem kui lastel – need moodustasid juba 51% kõigist vastuvõttudest, avaldab Tervise Arengu Instituut.
2015. aastal tehti Eestis 1,5 miljonit hambaravi visiiti, mida on 0,8% rohkem kui aasta varem. Samas hambaarsti juures käinud inimeste arv langes 1,8% võrra. Iga Eesti elaniku kohta tehti 1,1 hambaravivisiiti ning see suhtarv pole alates 2009. aastast oluliselt muutunud. Võrdlusena saab tuua, et näiteks 15 aastat tagasi oli keskmine hambaravivisiitide arv ühe elaniku kohta 1,4.
Proteetilise ravi visiite tehti mullu üle 240 000, mida on paari protsendi võrra vähem kui aasta varem. Proteese saanud inimeste arv langes 6%.
Ortodontiliste visiitide arv 2015. aastal tõusis võrreldes aasta varasemaga 2,5% – ortodonti külastati ligi 134 000 korral. Olulise muutusena saab välja tuua, et esimest korda oli täiskasvanute (15-aastased ja vanemad) ortodontilisi visiite rohkem kui lastel – need moodustasid juba 51% kõigist vastuvõttudest.
Suuhügienistide poolt tehti 2015. aastal kokku 18 159 vastuvõttu, neist umbes kümnendik olid laste visiidid.
Möödunud aastal suurenes ka hammaste ja lõualuusüsteemi röntgenuuringute arv ? kokku tehti üle 281 000 uuringu, mida on 1% võrra rohkem kui 2014. aastal. Uuringutest 59% moodustasid üksikhammaste ning 38% panoraamröntgenogrammid, kolju külgülesvõtteid tehti veidi üle 3%.
Allikas: Tai.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Pereõde Lilli Gross annab diabeedi ennetamiseks kaks lihtsat nõuannet. Pereõe sõnul on kehakaalu tõus ja II tüübi diagnoosi nihkumine nooremale elueale jätkuvaks probleemiks nii mujal maailmas kui ka Eestis.
„Diabeedi ennetamiseks antud soovitused on maailmas sisult samad ja suunatud inimeste isiklikule elustiilile. Siinkohal nõustun minagi üldiste soovitustega. Tõenäoliselt mitmele tunduvad need soovitused leierdatud igapäevase jutuna. Ah, ära hakka jälle… Kuid siiski, pigem soovitan mõelda nende soovituste peale veelkord igalühel läbi enese,” soovitab pereõde.
Lilli Gross soovitab kõigil mõelda kolmele küsimustele: “Kui palju ma tegelikult liigun?” ja “Kus vahemikus minu kehakaal on?” ja “Mida ma enese jaoks teen diabeedi ennetamiseks?
Siin aga Lilli Gross´i kaks nõuannet, mis on lihtsasti teostatavad:
1. Suurenda oma füüsilist aktiivsust, kuna see aitab alandada veresuhkru taset ning kehakaalu. Tõsta kõnnitud sammude arvu näiteks parkides auto kaugemale või väljudes ühistranspordist peatuse võrra varem.
2. Eelista tervislikku toitu, mis sisaldab aeglaselt imenduvaid süsivesikuid ja rikkalikult kiudaineid. Naudi sööki ja ära haara seda käigupealt. Ka see aitab organismil hoida ühtlasemat veresuhkrutaset.
Refereeritud artikli täisteksti loe veebilehest Kliinik.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP —Riigikogu kiitis 14.detsembril heaks seaduse, mille alusel alates 2017 aasta 1. juulisthakkab haigekassa hüvitama ravikindlustatud täiskasvanutele kuni 30 eurot aastas esmavajalike hambaraviteenuste raviarvetest, kui patsiendile esitatud raviarve või raviarvete kogusumma on 60 eurot aastas.
Vanaduspensionärid, töövõimetuspensionärid ja osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63-aastased inimesed, rasedad, alla üheaastase lapse emad ning kõrgenenud ravivajadusega inimesed hakkavad saama hambaravihüvitist kuni 85 eurot igal aastal. Haigekassa maksab kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas.
Hetkel hüvitab riik eakate hambaravi 19,18 eurot aastas ning rasedate ja alla üheaastaste laste emade hambaravihüvitis on praegu 28,77 eurot.
Eakatel jääb alles hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Et inimesel oleks proteesihüvitist võimalikult mugav saada, siis ta tulevikus enam taotlusi esitama ei pea, vaid haigekassa arveldab proteesi valmistajaga ise.
Samuti on teiste hambaraviteenuste hüvitamine mitterahaline, mis tähendab hambaravihüvitise maksmist hambapolikliinikule vastavalt haigekassaga sõlmitud lepingule ja raviteenuste hinnakirjale, patsient ise 30 eurot hüvitist ei saa.
Senised hüved lastele ja vältimatule abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta inimeste vältimatu abi tasutakse riigieelarvest.
Seadus jõustub 1. juulil 2017. Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP —Apteegikosmeetika valikus on mitmeid intiimhügieenivahendeid, mis lubavad taastada tupe normaalse pH, vähendada ebameeldivat lõhna ja suurenenud voolust, ennetada tupepõletikke. Lisaks on müügil rohkelt erinevaid geele, küünlaid ja kapsleid, mis lubavad sama. Kas tõesti on kõik need asjad normaalse intiimhügieeni tagamiseks tarvilikud? Milline voolus on normaalne ning millised muutused vajaksid arsti tähelepanu? Nõu annab sünnitusabi ja günekoloogia residentarst ning Eesti Seksuaaltervise Liidu juhatuse liige Jaana Below.
“Kui rääkida intiimhügieenist üldiselt, siis enamasti piisab, kui vulva piirkonda pesta üks kuni kaks korda päevas sooja voolava vee all, vastavalt enesetundele. Soovi korral võib kasutada apteegis saada olevaid intiimpesuks mõeldud lõhna- ning värvainevabasid pesuvahendeid. Tavalisi dušigeele ja seepe pigem soovitada ei tasuks, sest nendes sisalduvad värvi- ja lõhnaained võivad välissuguelundite õrna nahka ärritada ning seega anda soovitust hoopis vastupidise efekti. Kindlasti tuleb rõhutada, et tuppe ei tohi pesta seest ei vee ega muu vahendiga! Tupp on isepuhastuv organ, mille limaskest toodab pidevalt sekreeti, mis aitab luua tupe mikrofloorale sobiva keskkonna. Tuppe seest pestes (eriti kui selleks kasutada tavalisi dušigeele) eemaldatakse aga normaalne tupesekreet ning vähendatakse ka normaalse mikrofloora hulka. See omakorda kuivatab tupe limaskesta, mille tõttu võib tekkida kuivustunne, sügelus, ärritusreaktsioonid. Ärritunud ning kuiv limaskest on juba iseenesest põletikule vastuvõtlikum, ent normaalsete bakterite hulka vähendades tekitatakse mikrofloora tasakaaluhäire, mis võib olla aluseks bakteriaalsele vaginoosile. Samuti on bakteritel (sh sugulisel teel levivatel haigustekitajatel) ning seentel suurem võimalus hakata paljunema ja tekitada tupepõletikku,” rägib Jaana Below ajakirjale Perearst.
8 nõuannet intiimhügieeniks:
Kui erinevad tupepõletikud kipuvad korduma või kui pidevalt on probleeme suurenenud vooluse ja n-ö ärritusreaktsioonidega, tasuks jälgida alltoodud nõuandeid. Samas tuleb märkida, et kõigil ei pruugi need soovitused aidata ning mõnel naisel ei teki kunagi probleeme, isegi kui ta toimib soovitatule täiesti vastupidiselt.
1.Välisuguelundite pesemine üks kord päevas puhta voolava veega.
2.Vältida lõhnavaid ning värvilisi pesuained välisuguelundite pesemiseks.
3.Vältida (lõhnavate) pesukaitsete kasutamist.
4.Vältida sünteetilist pesu ning eelistada puuvillast pesu.
5.Vältida stringide kasutamist.
6.Vältida liiga kitsaste ja sünteetilisest materjalist pükste kandmist.
7.Aluspesu pesta võimalusel õrnade pesupulbrite/geelidega.
8.Jälgida tampooni kasutamise õigeid põhimõtteid: enne tampooni paigaldamist ning tampooni eemaldamist tuleb pesta käed; tampooni suurus (imamisvõime) tuleks valida vastavalt vereerituse hulgale, s.t suurema voolusega päevadel suuremad, vähema voolusega päevadel väiksemad tampoonid; tampooni ei tohiks tupes hoida rohkem kui neli (kuus) tundi; kindlasti ei tohiks tampooni jätta tuppe kogu ööks; kui kasutada tampoone, siis ööpäeva jooksul peaks olema perioode, kus tampooni ei kasutata (nt öösel); tampoone ei tohi kasutada menstruatsioonivälisel ajal; kui tampoonide või tavapäraste hügieenisidemete kasutamine ei sobi, ei meeldi, on võimalik kasutada ka menstruatsioonianumat.
Avafoto: PantherMedia /Robert Przybysz/Scanpix
Refereeritud artikli täisteksti loe veebilehelt Kliinik.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP —Ema toetav ja hoolitsev suhtumine koolieelses eas lapsesse toob kaasa hipokampuse kiirema kasvu, mis püsib aastaid. Hilisemas lapsepõlves ema hoolitsusel enam niisugust aju arengut soodustavat mõju ei ole. Hipokampus on ajupiirkond, mida seostatakse õppimise, mälu ja stressitaluvusega.
Pikaajalises uuringus jälgiti 127 lapse aju MRT-kuvamiste seeriaid koolieelsest east kuni varase täiskasvanueani. Suurem hipokampuse maht leiti lastel, kelle emad toetasid neid just koolieelses eas. Kui emad olid sel ajal olnud vähem hoolitsevad, aga hiljem alg- või põhikooli ajal muutusid laste suhtes toetavamaks, siis see enam hipokampuse kasvu sedasi ei mõjutanud. Arvatakse, et koolieelses eas on lapse aju plastilisem ja seetõttu on varane lapsepõlv tundlik periood, kus toimunud sündmused ja kogemused mõjutavad aju arengut tugevamalt. Sama uuringugrupp on varem avaldanud töö, kus koolieelses eas tugevamat ema toetust kogenud saanud laste hipokampus olid suurem kooli jõudmise ajaks. Praeguseks on neid lapsi jälgitud kuni varase täiskasvanueani ja selgus, et toetavate emade laste hipokampuse mahu kasv oli ajas stabiilne ja püsiv. Jätku-uuringus leiti ka, et suurema hipokampusega lapsed olid teismeeas parema emotsionaalse enesereguleerimisvõimega.
Avafoto: PantherMedia/Lev Dolgachov/Scanpix
Refereeritud artikli täisteksti loe Kliinik.ee lehelt Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
