NordenBladet — Eesti saadab Eesti ja Soome vahelisi elektrikaableid kaitsma ja kindlustama mereväe patrull-laeva, edastas kaitseminister Hanno Pevkur sotsiaalmeedias.
Oleme otsustanud saata oma mereväe EstLink 1 lähedale, et valvata ja kaitsta meie energiaühendust Soomega, märkis ta.
EstLink 1 vahendab elektrit Soome ja Eesti vahel, kuid selle võimsus on väiksem kui kahjustatud kaablil EstLink 2.
Postimehe andmetel märkis Pevkur, et Eesti peab saatma kaabli katkemise korral selge signaali. Pevkuri sõnul on Eesti valmis kaitsma oma elektriühendusi Soomega „ka sõjaliste vahenditega”.
Marinetrafficu teenuse alusel on täna Tallinnast teele asunud mereväe patrull-laev Raju, mis on nüüd poolel teel üle Soome lahe.
We’ve decided to send our navy close to Estlink 1 to defend and secure our energy connection with Finland. pic.twitter.com/pL6FnkL8u0 — Hanno Pevkur (@HPevkur) December 27, 2024
NordenBladet – Oeh, mul on nagu niiiii mega palju teile järgi kirjutada… aga kuna kuskilt peab alustama, siis alusan Jõuludest. Jõuludest kirjutasin ma viimati oma 2022 aasta blogis SIIN. Seega, seekord saate kahe aasta postitused korraga! 😛 hahaa
2023 aasta detsembris olime terve perega Hispaanias ning see pani nö mõtte pähe, et talviti võiks rohkem Hispaanias olla. Miks just Hispaanias? Miks mitte Lõuna-Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas, Horvaatias või kuskil kaugemal – USA-s, Tais? Ega ma väga adekvaatselt või argumenteeritult sellele vastata vist ei oskagi. Plussideks on, et Hispaania on suhteliselt soodene, suhteliselt ligidal ning tänaseks on mul pea aasta aega õpitud ka hispaania keelt.
Check this out, how cool is that? 🤭😜😎:
Paljud mu tuttavad on seda meelt, et Hispaania lõunarannik on talvel siiski liiga külm. Minu jaoks piisab, kui ei pea lund lükkama, autot sulatama ning piisab kampsunist või dressipluusist. T-särgi ja suvekleidi ilm pole ilmtingimata vajalik. Naudin pigem valgust ning seda, et saab iga päev jalutada. Noh, Eestis saaks ju ka iga päev jalutada, aga mulle see külmas ja lumes sumamine ei istu.
Hispaanias rentisime OK Mobility kaudu lennujaamast 14 päevaks auto, et saaks ringi sõita. Jõulude ajal olime 7 ööd Malagas. Võtsime seal booking-u kaudu 3-toalise korteri.
Tänavad olid nii Malagas kui ümbruskonna linnakestes lahedalt dekoreeritud aga vaatamata sellele “palmide vahel” ei ole ega tule mingit nö jõulutunnet. Väga ei igatsenud seda ka ausalt öeldes. Käisime palju väljas söömas aga kuna rentisime kortereid, siis tegin ka kodus süüa. Jõululaud 2023 Hispaanias võrreldes 2022 ja sellel aastal Allani ema pool korraldatud lauaga muidugi võrdlemist ei kannata.. hahaa.
Eestis on meil kodus igaks aastaajaks iseenda tehtud toidunõud – detsembris on sellised karumõmmide, kuuskede ning kiikhobudega. Käin noorema tütre Ivanka Shoshanaga juba aastaid saviringis (keraamikaringis) ning selle tulemusena saame nautida kodus kaunist ja ainulaadset enda loodud käsitööd. Olen seda juba miljon korda öelnud, aga enda tehtud savinõudest maitseb toit tõesti paremini! Kas teie ka tunnete, et ka asjadel on hing ja aura?! Ma tunnetan seda kohe väga tugevalt.
Detsembris meeldib mulle ka poodide dekoratsioone vaadata. Need on alati nii ilusad, muinasjutulised. Ning siis muidugi pipargoogid – appi, ma armastan piparkooke! Tekitan detsembris alati piparkoogivarud, et saaks neid vähemalt märtsini nautida. Yummmm.
Nüüd aga pilte selle aasta Jõuludest Allani ema Sirli pool Kadriorus. Olgu need Jõulud või mõni muu koosviibimine, kus osaleb Allani vend Ardo ja tema abikaasa Tiina, võib kindel olla, et toit on ERAKORDNE! Tippkokk ja endine tippkokk… mida veel tahta, eks?! Jagasime ära, kes mida teeb. Kartulid-kapsas Allani ema. Imelise – tohutu maitsva ja vingelt serveeritud liha köögiviljadega tegi Ardo, mina tegin külma laua (valafel, muna, sibul, kalamari, mozarella snäkid, hummus jne) ning Tiina tegi magustoidu (kaks erinevat Crème brûlée-d, üks klassikaline ja üks murakatega).
NordenBladet – USA Föderaalreserv lõikas eile (18.dets. 2024) oma baasintressimäära veerandprotsendi võrra, mis oli selle aasta kolmas kärbe. Samas andis keskpank märku, et järgmine aasta toob ilmselt vähem intressilangetusi kui varem prognoositi. See teade raputas aktsiaturge, põhjustades Dow Jonesi indeksi 1100-punktilise languse ja Nasdaqi languse 3,5% võrra – suurim turulangus nelja kuu jooksul.
Intressimäära kärped ja majandusprognoosid
Föderaalreservi viimased prognoosid näitavad, et 2025. aastal on oodata vaid kahte intressilangetust võrreldes septembris prognoositud neljaga. Keskpanga baasintressimäär on nüüd 4,3%, ja juhataja Jerome Powell toonitas, et ollakse lähedal nn neutraalsele tasemele, mis ei stimuleeri ega pidurda majandust.
Powell selgitas, et aeglasemad kärped peegeldavad kõrgeid inflatsiooninäitajaid ning ootust, et inflatsioon jääb ka järgmisel aastal püsima kõrgemaks. “Kui tee on ebakindel, tuleb liikuda aeglasemalt – nagu udusel ööl sõites,” võrdles Powell.
Tööturu ja inflatsiooni tasakaal
Kuigi tööturg on jahtumas, ei näe Föderaalreserv siin suurt ohtu. Töötuse määr on tõusnud 4,2%-ni, kuid jääb siiski ajalooliselt madalale tasemele. Powell märkis, et tööturu edasine jahtumine pole vajalik inflatsiooni alandamiseks sihttasemeni 2%.
Samas jääb inflatsioon Föderaalreservi eesmärgist kõrgemaks. Selle aasta oktoobri “põhiinflatsioon” oli 2,8%, mis viitab hinnasurve püsivusele.
Poliitilised tegurid ja Trumpi mõju
President Donald Trumpi teise ametiaja algus lisab majanduskeskkonnale ettearvamatust. Trumpi ettepanekud, nagu uued tollimaksud ja massideportatsioonid, võivad suurendada inflatsiooni ja muuta Föderaalreservi töö keerulisemaks. Powell märkis, et poliitiliste otsuste mõju hindamine on muutunud keerukamaks.
Miks turud langesid?
Wall Streeti ootused, et intressimäärade langetused jätkuvad hoogsamalt, said Föderaalreservi konservatiivsete prognooside tõttu tagasilöögi. Kõrged intressimäärad võivad aeglustada ettevõtete laienemist ja tarbimist, mis tekitab investorites muret.
Edasine vaade
Powell jäi siiski ettevaatlikult optimistlikuks, öeldes, et inflatsioon on endiselt teel allapoole ning Föderaalreserv liigub “ettevaatlikult, et vältida ülekiirustamist.” Keskpank keskendub oma kahele põhieesmärgile: inflatsiooni ohjeldamisele ja tööturu tasakaalu säilitamisele. “Me oleme õigel teel, kuid sihikindlus on oluline,” rõhutas Powell.
USA majandus jätkab küll kasvamist, kuid inflatsiooni ja tööturu tasakaalu hoidmine jääb Föderaalreservi peamiseks väljakutseks lähiaastatel.
NordenBladet — Muudatus Kela haigushüvitise arvestuses tähendab keskmiselt 17-protsendilist vähenemist eri sissetuleku kategooriates, hindab Lähitapiola kindlustus oma pressiteates.
Haigushüvitis on sissetulekust sõltuv ja mida rohkem teenite, seda väiksem osa teie sissetulekust läheb hüvitise suuruses arvesse. Hüvitis on olnud madala sissetulekuga inimestel 60–70 protsenti ja rohkem teenivatel umbes 30–40 protsenti sissetuleku tasemest, vahendab Iltalehti.
Kärped aga mõjutavad juba alla 30 000 euro jäävaid aastasissetulekuid.
Seni on haigushüvitist saadud 70 protsenti sissetulekust, kui aastas on teenitud maksimaalselt 35 769 eurot. Pärast muudatust puudutab kärbe juba 28 241 euro suurust sissetulekut, ütleb Lähitapiola Henkiyhtiö juht Eeli Hulmi.
Pärast 1. jaanuarist jõustuvat arvestuse muudatust jääb näiteks 48 000-eurose aastatulu juures haigushüvitisest kätte 3600 eurot vähem.
Aastasissetulekuga 60 000 eurot jääb kätte 4800 eurot vähem.
Täistööajaga palgasaajate kuutöötasu mediaan oli 2023. aastal 3564 eurot. Aastasissetuleku osas on see umbes 43 000 eurot aastas.
Kärpe eesmärk on kokku hoida umbes 60 miljonit eurot. Hulmi arvates tabavad kärped eelkõige keskmise sissetulekuga inimesi.
Kui võtta arvesse maksude mõju, siis 36 000 eurot aastas teeniv soomlane on seni aastase haiguspuhkuse ajal saanud kätte umbes 7000 eurot vähem raha kui tööl. Pärast muudatust on kukkumine juba üle 10 000 euro.
Sissetulekukategooriates, mida muudatus puudutab, tähendab see toetuste kärpimist keskmiselt 17 protsenti, ütleb Hulmi.
Kela andmetel sai 2023. aastal haigushüvitist 306 200 inimest. Kela hinnangul puudutab arvestusmeetodi muudatus igal aastal ligikaudu 196 000 haigushüvitise saajat ja ligikaudu 14 000 rehabilitatsioonitoetuse saajat.
Hulmi sõnul on haigushüvitiste kärpimine märk sellest, et soomlased peavad edaspidi enda toimetuleku eest veelgi suurema vastutuse võtma.
Alljärgnev tabel näitab sissetulekute näitel, millised on haigushüvitise muudatused.
Kuusissetulek, bruto
Kuusissetulek pärast makse
Haigushüvitis pärast makse, 2024, kuus
Haigushüvitis pärast makse, 2025, kuus
Kuusissetuleku kukkumine haiguspuhkuse ajal 2025 pärast makse, €
Kuusissetuleku kukkumine haiguspuhkuse ajal 2025 pärast makse, %
Haigushüvitise taseme muutus pärast makse, 2025 vs. 2024, %
NordenBladet — Taani tegi Süüria põgenikele tõelise üllatuse. Täiskasvanud, kes naasevad vabatahtlikult Süüriasse, saavad keskmiselt 200 000 Taani krooni – see on praeguse vahetuskursi järgi 26 818 eurot. Lapse kohta makstakse 50 000 krooni (6700 eurot). Väljasõidutoetust makstakse kodumaale tagasisaatmise seaduse raames.
Taani sotsiaaldemokraatliku erakonna integratsiooniminister Kaare Dybvad Bek selgitas väljaandele Bild: „Alates 2015. aastast on Taanist välja rännanud veidi üle 5100 süürlase, kellest peaaegu 600 seadusliku elukohaga süürlast on alates 2019. aastast rahalise toetuse abil vabatahtlikult Taanist Süüriasse saadetud. Loodan, et uusi arendusi arvestades kasutab pakkumist veelgi rohkem inimesi.”
Tänavuse, 2024. aasta 1. jaanuari seisuga elas Taanis umbes 45 000 Süüria päritolu immigranti ja järeltulijat, sealhulgas umbes 28 000 täiskasvanut ja 17 000 last. Kui kõik süürlased korraga lahkuksid ja naasmisraha välja võtaksid, oleks see Taani jaoks kulukas.
See teeb täiskasvanutele 750 904 000 eurot ja lastele 113 900 000 eurot. Kokku umbes 865 miljonit eurot. Kõik muidugi ei lähe. Sellise väikeriigi nagu Taani kohta on see suur raha.
Paljud süürlased samas Taanis ei tööta. See muudab Taani jaoks rahaliselt atraktiivsemaks neile tagasisõidu eest raha maksta. Seni pole ükski tsentristlik partei vaidlustanud kõrget summat, 27 000 eurot täiskasvanu kohta.
Saksa CDU parlamendifraktsiooni aseesimees Jens Spahn tegi hiljuti ettepaneku: vabatahtlikult Süüriasse naasmisel tasuta lend ja 1000-eurone preemia. Tema ettepanek oli vastuoluline.
Parteikaaslane Dennis Radtke on Spahni ettepaneku suhtes skeptiline: „Kui rääkida Süüriast, siis kiireim ettepanek ei ole automaatselt parim.”
Ja edasi: „Raske on ennustada, millises suunas arengud lähinädalatel liiguvad. Nii humanitaarsetel kui ka majanduslikel põhjustel ei tohiks me lennupiletite jagamisega liialt kiirustada. Süüria meeste tööhõive määr on keskmisest kõrgem. Suur osa ettevõtetelt saadud tagasisidest oli vastavalt ärritav.”
Ametiühingute keskliidu esimees Frank Werneke ütles: „Arutelu Süüria põgenike tagasisaatmise üle on täiesti enneaegne ja tekitab hirmu halbade asjade ees, eriti seoses föderaalvalimiste kampaania algusega.”
