NordenBladet — Rootsi valitsus saadab oma sõjalaevad Läänemerele, et hoida ära hübriidrünnakuid, mille sooritamises kahtlustatakse Venemaad. Rootsi saadab Läänemerele kolm sõjalaeva ja seirelennuki, ütles peaminister Ulf Kristersson. Laevad osalevad NATO riikide ühisoperatsioonil.
„See on esimene kord, kui Rootsi saadab NATO heidutustegevuse raames välja oma kaitsejõud,” rõhutas Kristersson. „Olukord on tõsine. Me ei tea, kui tõsine see on,” ütles peaminister.
Rootsi julgeolekupoliitiline eliit on kogunenud Sälenisse, kus toimub kolmepäevane konverents Rootsi ja Põhjala julgeoleku teemal.
Olukorra tõsidust peegeldab tõsiasi, et Kristersson, välisminister Maria Malmer Stenergard, kaitseminister Pål Jonson ja tsiviilkaitseminister Carl-Oskar Bohlin esinevad koos.
„Me ei ole sõjas, aga me ei ela ka rahuajal,” hindas Kristersson Säleni konverentsi avades.
Kaitseminister Jonson ütles, et sõjalaevade täpset tüüpi pole veel otsustatud.
„Need võivad olla korvetid,” märkis Jonson.
Täpne laevatüüp otsustatakse NATO riikide ühisläbirääkimistel lähtudes Rootsist NATO operatsiooniks vajamineva väe liigist.
Seirelennuk on mudel ASC 890.
„Nüüd tutvustame Rootsi panust operatsiooni,” rõhutas Jonson.
Täpsem tööjaotus lepitakse kokku teisipäeval Helsingis NATO Läänemere piirkonna riikide tippkohtumisel, mida võõrustavad Soome president Alexander Stubb ja Eesti peaminister Kristen Michal.
Täna pühapäeval toimetatakse Rootsi pataljon Rootsist Lätti, kus rootslased osalevad NATO lahinguüksuses, mis on pidevas valmisolekus Baltikumi kaitseks.
Kristersson rõhutas päeva ajaloolisust.
„Mehhaniseeritud pataljon alustas teekonda üle Läänemere: 600 meest ja naist. Kõik on pakitud, tankid kaasas,” rõhutas peaminister.
Rootsi peaminister hoiatas, et demokraatiad ei võida automaatselt võitlust Euroopa julgeolekukorra ja vabaduse eest.
Külma sõja lõpuga sarnane tulemus – Berliini müüri langemine ja Balti riikide iseseisvuse taastamine – pole kindel.
„Me võitsime ja diktatuur kaotas, kuid see pole loodusseadus, et see alati juhtub,” sõnas ta.
„Me saame seda korrata,” julgustas Kristersson.
Rootsi tõstab kolme aastaga kaitsekulutuste suhet SKT-sse 2,6 protsendini.
„Me võime endale lubada oma vabaduse kaitsmist, kuid me ei saa endale lubada vabaduse kaotamist,” ütles Kristersson.
Kristersson märkis, et kaitsekulutuste suhe SKT-sse on Soomes 2,4 protsenti.
Rootsile ja Soomele ei pruugi nendest numbritest edaspidi piisata. Kristersson tõi välja, et Balti riikides on suhtarvud kolm protsenti ja Poolas neli protsenti.
Euroopa NATO riigid peavad tegema rohkem, märkis ta.
Peaminister kiitis Soome tegevust tankeri Eagle S peatamisel.
„Soome astus laevale, mida kahtlustatakse Soome ja Eesti vahelise kaabli läbilõikamises. See oli oluline otsus. Sama oleksime sarnastel asjaoludel teinud meie,” rõhutas Kristersson.
Kristersson ütles ka, et Venemaa ja Valgevene kasutavad asüülitaotlejaid relvana Soome ja Poola mõjutamiseks.
Rootsi poliitikaajakirjanikud ütlesid Iltalehtile, et peaminister Kristersson on olnud suure surve all avalikkusele rääkima meetmetest, mis takistavad Venemaad korraldamast rohkem hübriidrünnakuid NATO riikide kriitilise infrastruktuuri vastu.
Valitsus on saanud Rootsis palju kriitikat, sest rootslased lubasid hübriidrünnakutes kahtlustataval Hiina laeval Läänemerelt lahkuda.
„Me ei ole naiivsed. Rootsi ja meie naabrid ei lepi sellega, et see lihtsalt jätkub,” lubas Kristersson.
Kristerssoni hinnangul on rootslased olnud liiga sinisilmsed oma välis- ja julgeolekupoliitikas ning migratsioonipoliitikas.
„Me ei saa lahendada kõiki maailma probleeme ja ka kõiki maailma probleeme ei saa Rootsi tuua,” ütles ta.
Kristersson rääkis, et kohtus Karlskronas esimeste ajateenijatest meeste ja naistega, kes on läbinud kogu oma ajateenistuse NATO-Rootsis.
Nad olid tõsised, kuid entusiastlikud, avaldas peaminister veendumust, et demokraatiad võidavad võitluse Venemaa algatatud julgeolekukorra üle.
