Norra: Frasers Group ostab Oslo börsil noteeritud spordipoodide keti XXL

By

-

detsember 6, 2024

NordenBladet – Briti Frasers Group, mis on hetkel spordipoodide keti XXL üks suurimaid aktsionäre, ostab kogu XXL-i, vahendab Norra väljaanne E24.no.

Ülevõtmispakkumine on tehtud hinnaga 10 Norra krooni aktsia kohta. See on kõrgem kui viimane hind 8 NOK aktsia kohta XXL-is. See annab pakkumispreemiaks 25 protsenti.

XXL-i aktsia tõusis maksimaalselt 37 protsenti, kuid lõpuks 27 protsenti, veidi üle pakkumishinna.

Frasers Group on praegu suuruselt teine aktsionär, samal ajal kui ostufond Altor on suurim omanik.

Pakkumise hind on 246 miljonit Norra krooni. Turuväärtus enne pakkumist oli pärast viimaste aastate jõhkrat aktsialangust 197 miljonit Norra krooni.

______________
XXL ASA on Norra sporditarvete jaemüüja, kes omab kauplusi ja veebipoode Põhjamaades ja Austrias. XXL on käibelt Põhjamaade suurim ja kiiremini kasvav spordikaupade jaemüüja. XXL-i peakontor asub Norras Oslos. Ettevõte on noteeritud Oslo börsil. XXL avas oma esimese poe Oslo kesklinnas 2001. aastal ja veebipoe 2002. aastal.

Soomlased on Euroopas kõige ülakaalulisemate rahvaste hulgas

By

Helena-Reet Aari

-

detsember 6, 2024

NordenBladet — Soomlased on Euroopas kõige ülekaalulisemate rahvaste hulgas, selgub Eurostati värskest ülevaatest 2022. aasta andmete põhjal.
Soomlaste hulgas on ülekaalulisi 59,5 protsenti, soomlasi edestavad vaid maltalased, kelle hulgas on vastav protsent 62,0.

Soomlastele järgnevad lätlased (59,2), rumeenlased (58,9) ja leedukad (58,5).

Eestlaste hulgas on ülekaalulisi samuti palju – 56,4 protsenti, samas kui Rootsis vaid 52,7 protsenti.

Kõige vähem on ülekaalulisi Lõuna-Euroopas, Itaalias 41,3, Šveitsis 45,2 ja Prantsusmaal 45,4 protsenti.

Euroopa liidu keskmine on 50,6 protsenti.

Avafoto: Soomlased on Euroopas kõige ülekaalulisemate rahvaste hulgas (Unsplash)

Soome Kela saatis laiali karmid kirjad: pensioni maksmine välismaale lõppeb

By

Helena-Reet Aari

-

detsember 6, 2024

NordenBladet — Soome sotsiaal- ja terviseministeerium valmistab ette seadusemuudatust, mis tähendab, et välismaal elavatele pensionäridele rahvapensioni enam ei maksta. Muudatus peaks jõustuma juba aastavahetusel.

Kela on juba saatnud pensionäridele kirja, milles teavitas neid ettevalmistamisel olevast muudatusest. Kuna seadusemuudatus on alles ettevalmistamisel ja see peaks jõustuma juba aastavahetusel, jääb Kelal muudatuse elluviimiseks väga vähe aega, vahendab Ilta-Sanomat.

Saatsime kirja selles etapis, kuna soovisime teavitada võimalikust tulevasest seadusemuudatusest, et pensionimaksete peatamine ei tuleks üllatusena, ütles Kela hüvitiste juht Päivi Kuivasniemi väljaandele Ilta-Sanomat.

Kui asi läheb valitsuse soovi kohaselt, peatatakse alates veebruarist välisriigi alalistele elanikele Soome rahvapensioni maksmine.

Pensioni maksmine katkeb enam kui 23 000 inimesel. Enamik neist elab Rootsis. Suuruselt järgmised grupid on Eestis, Saksamaal, Hispaanias ja Suurbritannias.

Makstavad summad jäävad valdavalt alla 200 euro kuus ning pensionisaajatest moodustavad enamuse üle 65-aastased naised.

Muudatus puudutab nii vanaduse kui ka töövõimetuse alusel EL-i ja ETA riikides ning Šveitsis ja Suurbritannias makstavat rahvapensioni, kuid mitte näiteks tööpensioni.

Soomel on sotsiaalkindlustuse leping Austraalia, Tšiili, Iisraeli, Kanada ja Ameerika Ühendriikidega, tänu millele jätkuvad maksed nendesse riikidesse.

Avafoto: Unsplash

Vaata ka:
Soome: Valitsus plaanib lõpetada välismaale pensioni maksmise

Soomes tuleb elektrihinna määramisel suur muutus

By

Helena-Reet Aari

-

detsember 6, 2024

Soomes muutub elektri börsihinna arvestus

NordenBladet — Soomes minnakse veerandtunni põhisele mõõtmisele ja hinnastamisele üle järgmise, 2025. aasta kevadel.

Eriti puudutab muudatus börsielektrit tarbivate soomlaste elu, mil börsielektri hinnakujundus läheb tunnihindadelt üle veerandtunni põhisele hinnastamisele, teatab Vattenfall.

Kui klient soovib oma tarbimist hinna järgi optimeerida, on oluline keskenduda üksikute veerandite asemel kindla perioodi keskmisele hinnale, ütleb Vattenfalli äriekspert Aino Tanhua pressiteates.

Näiteks: kui saun kolmeks tunniks sisse lülitada, on oluline ühe-kahe kallima veerandi asemel kolme tunni keskmine elektrihind, vahendab Iltalehti.

Tanhua hinnangul võib tulevikus Soomes näha veelgi ekstreemsemaid elektrihindu.
Võimalik, et veerandtunni hinnad on teatud hetkedel tõesti negatiivsed või kõrged. Seevastu elektri keskmine hind kuu või aasta tasemel ei erine praegusest kuigi palju. Lisaks võivad tipphinnad olla suunatud praegusest lühematele perioodidele, mil neid on edaspidi lihtsam vältida, märgib Tanhua.

Neil, kellel on fikseeritud hinnaga elektrileping, ei ole eesootav muudatus suur. Elektritarbimist kajastatakse edaspidi iga 15 minuti tagant ning veerandtunnihinnad on välja toodud erinevates tarbimise jälgimise teenustes.

Muudatuse põhjus on vajadus elektri tootmist ja tarbimist veelgi täpsemalt mõõta ja hinnata tuule- ja päikeseenergia kõikumisest tulenevalt.

Mõõtmine ja hinnakujundus võimaldavad seega paremat tarbimise kontrolli ja seeläbi stabiilsemat elektrivõrku Soomes, Põhjamaades ja kogu Euroopas. Muudatust nõuavad ka EL-i õigusaktid, märgib Tanhua pressiteates.

Kõik tarbijate tunnimõõteseadmed muudetakse veerandtunnipõhisteks, asendades vana arvesti uute kaugmõõteseadmetega 2028. aasta lõpuks.

Soomes hetkel kehtivaid börsi live elektrihindu näte NordenBladet.fi lehel.

Avafoto: Unsplash

Eesti: Riigikogu ei toeta Euroopa kraadi kiiret kasutuselevõttu

By

Helena-Reet Aari

-

detsember 6, 2024

NordenBladet — Komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas, et Euroopa Liidu asjade komisjon toetab igati Euroopa Liidu riikide kõrgkoolide koostöö edendamist ja ka Euroopa kraadi märgist, ent sama hooga Euroopa kraadi kasutuselevõttu komisjon ei toeta.

„Euroopa kraad tähendaks uut ja paralleelset kvalifikatsiooni ning kohustaks meid siseriiklikus õigusruumis muudatusi tegema. Liiga palju on teadmatust, vastuseta küsimusi ja lahtiseid otsi ning just seetõttu ei ole võimalik praegu Euroopa kraadi loomist ja selle paralleelselt Euroopa kraadi märgisega kasutusele võtmist toetada,“ ütles Tali. Ta toonitas ka, et oluline on tagada, et eestikeelsete ja rahvusvaheliste õppekavade vahel oleks tasakaal ning kõrgharidus oleks võimalikult eestikeelne.

Algatusega soovitakse luua ka uus kvaliteeditagamise süsteem. Eesti seisukohtades öeldakse, et toetame kvaliteeditagamise süsteemide parandamist, aga ei pea vajalikuks uue institutsioonideülese kvaliteeditagamise süsteemi väljatöötamist. Eesti leiab, et selline süsteem oleks dubleeriv ega täidaks halduskoormuse vähendamise eesmärki.

Eesti põhimõtteline seisukoht on, et pakett peab austama liikmesriikide subsidiaarsust haridusvaldkonnas, ega tohi sekkuda ülikoolide autonoomiasse ega akadeemilisse vabadusse. Eeskujuks ja lahenduseks võiks pigem võtta kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise lepingu, mis Balti ja Beneluxi riikide vahel juba toimib. Sellega on oodatud liituma kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning huvi on juba üles näidanud Poola ja Iirimaa.

Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa kõrghariduspaketi algatuste kohta tutvustas Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juhtivekspert Janne Pukk. Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas kultuurikomisjoni arvamust arvestades seisukohti konsensuslikult toetada.