Koosoleku päevakord ei sisaldanud otsuste vastuvõtmist.
Fondijuht Tarmo Karotam ja kaasfondijuht, investeerimisjuht Edvinas Karbauskas andsid päevakorras olnud teemadel ülevaate.
Koosolekul esitatud ettekanne on lisatud teate manusena. Koosoleku salvestus on leitav siin.
Lisainformatsiooni saamiseks palume kontakteeruda:
Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fund, fondijuht
E-mail tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com
Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS.
NordenBladet — Arco Vara AS informeerib, et vastavalt kinnitatud dividendipoliitikale fikseeritakse dividende saama õigustatud aktsionäride nimekiri 8. juunil 2023 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga ja seega väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) on 7. juunil 2023. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2022. majandusaasta eest 15. juunil 2023.
Arco Vara AS maksab dividende aktsionäridele netosummas 2 eurosenti ühe aktsia kohta 15. juunil 2023. Järgmised kinnitatud dividendimaksed on 1 eurosenti aktsia kohta 15. septembril 2023, 2 eurosenti aktsia kohta 15. detsembril 2023 ja 1 eurosenti aktsia kohta 15. märtsil 2024.
Tiina Malm
Finantsjuht
Arco Vara AS
+372 6144 630
tiina.malm@arcovara.com
NordenBladet — Helsingi politsei mustlaste ehk romade vastase operatsiooni sihtmärgiks 2010ndatel aastatel oli enam kui 1500 inimest, selgub politseiameti (Poha) reedel avaldatud raportist. Kuigi operatsioon lõppes juba 2015. aastal, oli raporti kohaselt selle märgistus politseisüsteemis endiselt loetav.
Helsingi politsei alustas skandaalset operatsiooni 2013. aasta oktoobris. Seda kutsuti ennetus- ja teabekogumisprojektiks ning selle lühend oli KURI1. Projekt tuli avalikuks 2021. aasta mais, kui Yle teatas, et Poha alustas selle kohta uurimist, vahendab MTV.
Helsingi politsei teatel oli projekti eesmärk ennetada romade vahelisi tulistamisjuhtumeid ja selgitada juba uurimise all olnud asju. Selle kohaselt ei olnud tõhustatud jälgimine ja kontroll suunatud mitte kogu roma elanikkonnale üldiselt, vaid neile sõidukitele ja inimestele, keda võis seostada rahutuste ja tulistamisjuhtumitega.
Kaks aastat tagasi tegi Poha Helsingi politseile operatsiooni eest noomituse. Ta leidis, et probleemsed on operatsiooniga seotud üldkirjed tegevusjuhendis, kuid Poha hinnangul ei olnud tegemist diskrimineerimisega etnilise kuuluvuse alusel.
Detsembris 2021 ütles võrdõigusvolinik Kristina Stenman, et operatsioonis on põhjust kahtlustada diskrimineerimist, ning soovitas Pohal operatsiooni toimingute uurimist jätkata. Poha tegi asja kohta seaduslikkuse kontrolli akti, mille lõpptulemus avaldati reedel.
Poha aruande kohaselt fikseeriti KURI1 operatsiooniga seoses politseisüsteemides info 1527 inimese kohta, kellest enamik näib nende nimede põhjal olevat romad.
Tegelik arv võib Poha andmetel aga suurem olla, kuna osa sissekandeid olid valed ja neid ei suudetud kindlaks teha. Osa kannetest ei sisaldanud üldse isikukoodi ja osadel kannetel polnud üldse isiku nime ega isikukoodi.
Osast protokollist selgub Poha väitel, et sõiduki peatamise põhjuseks oli näiteks patrulli avastatud kuriteokahtlus, segav käitumine või häirekeskuse ülesanne. Mõne kirje puhul jääb selgusetuks, mis oli ülesande aluseks.
Poha väitel on kõige olulisem, et projektid ei diskrimineeriks kedagi isikuga seotud põhjuse alusel ning kanded oleksid tehtud selliselt, et nende seaduslikkust ja proportsionaalsust oleks võimalik analüüsida näiteks asutuse vaatenurgast.
Antud juhul on politsei tegevuse aluse tagantjärele väljaselgitamine olnud keeruline, kuna infosüsteemidest pole info enam kättesaadav, seisab raportis.
Teisalt juhib Poha tähelepanu, et kuriteoteadete või kaebuste põhjal ei saanud politseile KURI1 operatsiooni käigus teatavaks mingid diskrimineerivad või muul viisil sobimatud meetmed.
Helsingi politseijaoskonna teatel on operatsiooni info endiselt Poha hallatavas riiklikus politsei infosüsteemis, kuna politseijaoskonnal puuduvad selle kustutamiseks vajalikud juurdepääsuõigused. Politseijaoskonnale pole teada, et pärast operatsiooni lõppu oleks andmeid millekski kasutatud.
Poha lubab oma raportis, et märgistused eemaldatakse.
Politseiamet peab heaks asjaks seda, et Helsingi politseijaoskonnal ei ole pärast operatsiooni lõppu teavet andmete kasutamise kohta — Politseiamet märgib aga, et teate põhjal tundub, et protokollid on siiski nähtavad Poke ajaveebis ning et igal süsteemi kasutama volitatud ametnikul on olnud võimalus vaadata blogis ilmuvat infot, mille puhul on iseenesest vähemalt teoreetiliselt võimalik, et infot oleks saanud kasutada ka pärast projekti, ütleb aruanne.
NordenBladet — Euroopa Parlament ja nõukogu otsustasid määrusega (EL) 2023/1077 pikendada kõiki Ukrainast pärit toodetele antavaid ajutisi tollimaksuvabastusi ja muid impordi hõlbustamise meetmeid alates 4. juunist 2022 kuni 5. juunini 2023. Ajutiste meetmete rakendamist jätkatakse kuni 5. juunini 2024.
Tollivabastused kehtivad kõikidele tööstustoodetele. Lisaks peatatakse ELi-Ukraina assotsiatsioonilepingu lisas I-A kinnitatud puu- ja köögivilja piiril hinnasüsteemi ning tariifikvootide kohaldamine. Samuti ei kehti Ukraina toodete suhtes dumpinguvastased tollimaksud, mis on liidus kehtestatud või kehtestatakse tollimaksudest ajutist vabastamist käsitlevate määruste (EL) 2022/870 ja (EL) 2023/1077 kehtivusajal. Lisaks jätkab EL ka Ukrainast pärit toodete impordi kaitsemeetmete ühtlustamist (kodifitseerimist) käsitleva määruse (EL) 2015/478 kohaldamise ajutist peatamist.
Importijad peaksid arvestama, et sooduskorra erandeid saab kohaldada ainult siis, kui importija esitab seoses impordiga lepingu päritolureeglitele vastava päritolukinnituse (kaubasertifikaat EUR.1 või volitatud eksportija päritoludeklaratsioon).
NordenBladet — ASi Tallinna Vesi (edaspidi: Selts) juhatus kutsus kokku aktsionäride üldkoosoleku ettepanekuga anda oma hääled allpool esitatud otsuste osas. Teade aktsionäride korralise üldkoosoleku toimumise kohta avaldati 09. mail 2023 börsi infosüsteemis ja Seltsi kodulehel ning 10. mail 2022 ajalehes „Eesti Päevaleht“.
Oma hääle andis kokku 27 Seltsi aktsionäri, kelle häältega on esindatud 15 215 239 häält Seltsi aktsiatega esindatud 20 miljonist häälest, s.o 76,08% kõigist aktsiatega esindatud häältest.
Seltsi aktsionärid võtsid 01.06.2023 vastu järgmised otsused:
1. 2022. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
OTSUS: Kinnitada Seltsi 2022. aasta majandusaasta konsolideeritud aruanne üldkoosolekule esitatud kujul.
Otsus võeti vastu 15 211778 poolthäälega (s.o 99,98% koosolekul esindatud häältest)
2. Kasumi jaotamine
OTSUS: Seltsi 2022. aasta majandusaasta puhaskasumi suuruseks on 8 406 tuhat eurot. Jaotada dividendidena 6 600 tuhat eurot (0,33 eurot aktsia kohta) Seltsi 31.12.2022 seisuga kogunenud 72 814 tuhande eurosest jaotamata kasumist, sh 2022. aasta puhaskasum 8 406 tuhande eurot.
Jätta ülejäänud eelmiste perioodide jaotamata kasum jaotamata.
Mitte teha puhaskasumist eraldisi reservkapitali.
Juhatuse poolt tehtud dividendiettepaneku alusel teeb nõukogu ettepaneku maksta dividendidaktsionäridele välja 28. juunil 2023. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 20.06.2023 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutmise päev (ex-päev) 19. juuni 2023. Alates 19. juunist 2023 aktsiate omandamistehingu sõlminud isik ei ole õigustatud saama käesoleva otsusega määratud dividende.
Otsus võeti vastu 15 199 704 poolthäälega (s.o 99,90% koosolekul esindatud häältest)
3. Nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue nõukogu liikme valimine
3.1. Nõukogu liikme Hr Allar Jõksi tagasikutsumine
OTSUS: Seoses 10.a. volituste tähtaja saabumisega (Hea Ühingujuhtimise Tava kohane sõltumatu nõukogu liikme kriteerium), rahuldada hr Allar Jõksi poolt esitatud tagasiastumisavaldus ning kutsuda ta nõukogu liikme ametikohalt tagasi (volituste lõpp 01.06.2023).
Otsus võeti vastu 15 146 422 poolthäälega (s.o 99,55% koosolekul esindatud häältest).
3.2 Gerli Kivisoo valimine uueks nõukogu liikmeks
OTSUS: Valida Gerli Kivisoo uueks sõltumatuks nõukogu liikmeks alates 2. juunist 2023 volituste tähtajaga kolm (3) aastat. Nõukogu liikme tegevust tasustatakse vastavalt Seltsi 22.11.2005 üldkoosoleku protokolli punktile 3.
Otsus võeti vastu 15 214 472 poolthäälega (s.o 99,99% koosolekul esindatud häältest).
4. Audiitori valimine
OTSUS: Nimetada Seltsi 2023. ja 2024. aasta majandusaasta audiitoriks Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers (registrikood 10142876) ning anda Seltsi juhatusele õigus nimetatud audiitoriga kehtiva lepingu (sh audiitori tasustamise korra) pikendamiseks kaheks aastaks.
Otsus võeti vastu 15 210 738 poolthäälega (s.o 99,97% koosolekul esindatud häältest).
Aktsionäride korralise üldkoosoleku protokoll avaldatakse Seltsi veebilehel.
Maria Tiidus
AS Tallinna Vesi
Kommunikatsioonijuht
(+372) 62 62 271
maria.tiidus@tvesi.ee
