Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1666 POSTS 0 COMMENTS

Nordic Fibreboard AS aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Nordic Fibreboard AS (registrikood 11421437, asukoht Rääma 31,  Pärnu 80044, edaspidi Selts) aktsionäride erakorraline üldkoosolek toimub 28.06.2023.a. kell 10:00 Nordic Fibreboard AS kontoris, aadressil Rääma 31 Pärnu 80044

Osalejate registreerimine algab koosoleku toimumiskohas kell 09:45. Registreerimine lõppeb kell 10.00.

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse 7 (seitse) päeva enne üldkoosoleku toimumist ehk 21. juuni 2023 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosoleku päevakord ja nõukogu ettepanekud:
1. Muudatused Nordic Fibreboard AS nõukogu koosseisus
Nõukogu ettepanek:

kutsuda Nordic Fibreboard AS nõukogust tagasi Joakim Johan Helenius
kinnitada uueks nõukogu liikmeks Rando Tomingas viieks ( 5) aastaks alates otsuse vastuvõtmisest.

Rando Tomingas on sündinud 12.11.1989 Eestis. Ta on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi (cum laude) rahanduses Tallinna Tehnikaülikoolis. Rando Tomingas on töötanud Trigon Capitali grupis alates 2014. aastast erinevatel ametikohtadel, sealhulgas juhatuse liikme ja nõukogu liikme positsioonidel. Hetkel on ta Nordic Fibreboard AS auditikomitee liige. Rando Tomingasele kuulub läbi tema kontrollitava ettevõtte 36 762 Nordic Fibreboard AS-i aktsiat.
__________________________
Nordic Fibreboard AS-i aktsiakapital on teadeande avaldamise päeva seisuga 449 906,10 eurot. Ettevõttel on 4 499 061 nimiväärtuseta aktsiat ja iga aktsia annab ühe hääle.
Registreerimiseks palume osalejatel esitada järgmised dokumendid :

füüsilisest isikust aktsionärid on kohustatud esitama isikut tõendava dokumendi; esindajad peavad esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud volikirja;
juriidilisest isikust aktsionäri esindaja peab esitama kehtiva registriväljavõtte, kus isik on registreeritud ja mis annab aktsionäri esindusõiguse (seaduslik esindus), ning isikut tõendava dokumendi. Esindajad, kes ei ole seaduslikud esindajad, peavad esitama ka kehtiva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volikirja.

Aktsionär võib enne erakorralise üldkoosoleku toimumist teavitada Seltsi esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise allkirjastatud teate Seltsi e-posti aadressil group@nordicfibreboard.com või toimetades selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis  tööpäeviti ajavahemikus 09:00 kuni 16:00 Seltsi kontorisse Rääma 31, Pärnu, kasutades selleks Seltsi kodulehel  https://group.nordicfibreboard.com/et/investor/erakorraline-kooseolek  avaldatud blankette. Kui aktsionär soovib enne erakorralise üldkoosoleku toimumist teavitada Seltsi esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, peavad sellised teated olema Seltsile laekunud hiljemalt 26. juuni 2023. a kell 23.59.

Aktsionäridel on võimalik tutvuda kõigi Seltsi erakorralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega Seltsi veebilehel  https://group.nordicfibreboard.com/et/investor/erakorraline-kooseolek ja Seltsi kontoris  asukohaga Rääma 31, Pärnu tööpäevadel kell 09.00 kuni 16.00 alates erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teatamisest kuni erakorralise üldkoosoleku toimumise päevani. Dokumentidega tutvumisest palume ette teatada e-posti aadressil group@nordicfibreboard.com

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Seltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju Seltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et erakorraline üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada 2 (kahe) nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Kõik küsimused korralise üldkoosoleku päevakorrapunktide kohta võib esitada Seltsi e – posti aadressil group@nordicfibreboard.com .

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist erakorralise üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 13. juuni 2023 kell 23:59 Seltsi e-posti aadressile group@nordicfibreboard.com või Seltsi kontorisse Rääma 31, Pärnu. Päevakorra täiendamise ettepanekuga samaaegselt tuleb esitada otsuse eelnõu või põhjendus.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad Seltsile esitada kirjalikult iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, saates vastava eelnõu kirjalikult Seltsi e-posti aadressile group@nordicfibreboard.com või Seltsi kontorisse Rääma 31, Pärnu. Eelnõu peab jõudma elektrooniliselt või posti teel edastatult selliselt, et see on Seltsi poolt kätte saadud mitte hiljem kui 3 tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 21. juuni 2023 kell 23:59.

Torfinn Losvik
Tegevjuht ja juhatuse esimees
Telefon: + 372 56 99 09 88
E-post: torfinn.losvik@nordicfibreboard.com

 

Muutus Arco Vara tütarde juhatuses

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Arco Vara AS pikaaegne jurist Evelin Kanter liikus edasi uutele väljakutsetele ning ei ole alates 7.06.2023 enam grupi Eesti ettevõtete juhatuse liige. Esialgu jätkab Evelin Kanter Marsili II SIA juhatuse liikmena.

Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe kommentaar: „Täname Evelin Kanterit pühendunud panuse eest Arco Vara loos ning soovime talle edu tulevikuks.“

Tiina Malm
Finantsjuht
Arco Vara AS
+372 6144 630
tiina.malm@arcovara.com

Olulise osaluse muutus; juhtimiskohustusi täitvate isikutega lähedalt seotud isikute tehingud

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 186 teavitab AS Baltika, et kooskõlas väärtpaberituru seaduse § 185 lg-ga 1 on 05.06.2023 AS Baltikat teavitatud järgmisest olulise osaluse muutusest.

31.05.2023 võõrandas KJK Fund Sicav-SIF (likvideerimisel) kogu talle kuuluva osaluse AS-s Baltika (s.o 48 526 500 aktsiat) oma tütarettevõtjale KJK BLTK Holding OÜ (registrikood 16008469), mille tulemusena omandas KJK BLTK Holding OÜ ligikaudu 89,7% s.o üle 2/3 kõigist AS Baltika aktsiatega esindatud häältest.

Kuivõrd KJK BLTK Holding OÜ näol on tegemist KJK Fund Sicav-SIF (likvideerimisel) 100% tütarettevõtjaga, on ülalviidatud tehingu puhul tegemist grupisisese tehinguga.
Eelviidatud tehing kujutab endast ühtlasi AS Baltika suhtes juhtimiskohustusi täitvate isikutega lähedalt seotud isikute poolt tehtud tehingut. Sellest tulenevalt on AS Baltikat 05.06.2023 ülalviidatud tehingust vastavalt Euroopa Liidu ja Nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artikli 19 lg-le 1 teavitanud KJK BLTK Holding OÜ ja KJK Fund Sicav-SIF (likvideerimisel; mida valitseb KJK Management S.A.). Loetletud isikud on vastavalt AS Baltika nõukogu liikme Kristjan Kotkase ning Lauri Kustaa Äimä ja Jaakko Sakari Mikael Salmeliniga lähedalt seotud isikud.

Brigitta Kippak
Juhatuse esimees, tegevjuht
brigitta.kippak@baltikagroup.com

Riigikogu Kantselei asutatud August Rei parlamendiuuringu stipendiaat Karl Lembit Laane kaitses oma magistritöö

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi filosoofia magistrant Karl Lembit Laane valis oma magistritöö teemaks „Vabariikluse mõtteloo mõju Eesti Vabariigi loomise aruteludele“. Tema töö juhendaja oli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe.

 Magistritöös analüüsitakse lääne vabariikluse mõtteloo mõjusid Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseaduse ja riigikorra kujundamisele Asutavas Kogus. Sealjuures vastates küsimustele, missugused vabariikluse ja poliitilise mõtteloo autorid mõjutasid Asutava Kogu  liikmete seisukohti, nendevahelisi arutelusid ning kuidas; missugused klassikalised vabariiklikud mudelid esinesid Eesti Vabariigi loomise aruteludes, missugune neist jäi peale ning miks otsustati lõpuks just sellise ning mitte teistsuguse vabariigi mudeli kasuks. Ühest küljest valgustab see seost, mis on olnud Eesti ja teiste lääneriikide vabariiklike mõttelugude vahel Eesti Vabariigi loomisest saati – Eesti poliitilisele mõtteloole kui osale laiemast lääne vabariikluse mõtteloost. Teisest küljest tähendab see luua omamoodi sild tänase ja tollase Eesti poliitilise mõtteloo vahele, pakkudes võimalust reflekteerida tollaste käsituste, vaidluskohtade ja nende relevantsuse üle enam kui sada aastat hiljem.

Riigikogu Kantselei asutas August Rei stipendiumi 2008. aastal. See antakse parlamendi-, parlamentarismi-, Eesti parlamentaarsete kogude või esindusdemokraatia alase magistri- või doktoritöö kirjutajale. August Rei (1886-1963) oli Asutava Kogu liige ja esimees selle kokkutulemisest 23. aprillil 1919 kuni tegevuse lõpetamiseni. Aastatel 1920–1937 oli Rei I-V Riigikogu liige ning ajavahemikus 9. juuni 1925 – 22. juuni 1926 II Riigikogu esimees.

 

Soome ostab Patrialt 91 soomustransportööri koos tehnikaga

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Kaitseminister Antti Kaikkonen andis Soome kaitseväele loa osta Patrialt 6×6 soomustransportööre. Maavägedele ostetakse 91 soomustransportööri koos tehnikaga. Lisaks sõidukitele hõlmab hange muu hulgas varuosi ja tööriistu ning kasutus- ja hoolduskoolitust. Ostu juurde kuulub täiendav ostuoptsioon, mille lunastamise korral on võimalik soetada veel maksimaalselt 70 sõidukit.

Seeriahange toimub Soome juhitava rahvusvahelise CAVS projekti (CAVS, Common Armored Vehicle System) raames, kuhu kuuluvad ka Läti, Rootsi ja Saksamaa. Patriaga koostöös valminud projektis arendavad riigid Patria 6×6 soomukite platvormile ühistele nõuetele vastavat ratastega soomukite süsteemi, mis hõlmab mitmeid sõidukiversioone, sealhulgas praegu hangitavat soomustransportööri.

See hange parandab sõjaväe mobiilsust kodumaiste soomustransportööridega. Need sobivad suurepäraselt Soome oludesse ja on kogu oma elutsükli jooksul väga kuluefektiivsed, ütles kaitseminister Kaikkonen.

Kogu ostu maht koos täiendava hankereserviga on ligi 208 miljonit eurot. Ostu mõju tööhõivele Soomes on 180 inimtööaastat. Sõidukite tarned algavad 2023. aastal.
Mis puudutab Soomet, siis projekt arendab maaväe mobiilsust kuni 2060. aastateni. Kaitseministeeriumi ja Patria vaheline vastastikuse mõistmise memorandum uute soomustransportööride tellimise kohta allkirjastati 2021. aastal.