Nordenbladet – Tööstus-, kaevandus-, energeetika-, õiguskaitse- ja võrdõiguslikkuse minister Naaja H. Nathanielsen kohtub teisipäeval, 23. jaanuaril 2026 tööandjate nõukogu ja valitsuse aktsiaseltside juhtkonnaga.
Arutelu teemaks on asjaolu, et USA president Donald Trump on avalikult väljendanud soovi Gröönimaa üle võtta, vahendab naalakkersuisut.gl.
Kohtumise eesmärk on selgitada olukorda ja tagada, et valitsus ja asjaomased partnerid mõistaksid praeguseid arenguid ja presidendi tegevuse tagajärgi Gröönimaale.
Pärast seda esinevad tööandjate liidu direktor Christian Keldsen ja minister Naaja H. Nathanielsen. Lisateavet kohtumise kohta saadetakse otse osalejatele.
Lisateabe saamiseks: Tööstus-, kaevandus-, energeetika-, õiguskaitse- ja võrdõiguslikkuse ministeerium.E-post: isiin@nanoq.gl, telefon +299 34 50 00.
NordenBladet – Gröönimaa ja Taani ametiasutused tugevdavad koostööd kriisivalmiduse (hädaolukordadeks valmisoleku) valdkonnas, et parandada võimekust ennetada ja lahendada eriolukordi. Taani poolne toetus seadmete, nõustamise ja erialase abi näol toimub Gröönimaa valitsuse (Naalakkersuisut) taotlusel.
Koostöö laiendamise otsus sündis pärast kohtumist Taani ühiskonnaturvalisuse ja kriisivalmiduse ministri Torsten Schack Pederseni ning Gröönimaa kalanduse, jahinduse, põllumajanduse, isevarustatuse ja keskkonna valdkonna ministri Peter Borgi vahel.
Koostöö keskendub eelkõige nõustamisele, koolitustele ning kriisideks valmisoleku ja kriisijuhtimise harjutustele. Eesmärk on tugevdada olemasolevat koostööraamistikku ning muuta ühised tegevused tihedamaks ja praktilisemaks.
Taani pakutavad toetusmeetmed
Taani poolelt hõlmab tugi muu hulgas:
abi Gröönimaa omavalitsuste haldusliku kriisivalmiduse arendamisel;
mobiilipõhise häireteavituse süsteemi S!RENEN* kasutuselevõtu toetamist.
Peter Borg rõhutas, et Gröönimaal on juba toimiv kriisivalmidus, kuid Taani tugi aitab võimekust veelgi tugevdada: koostöö kaudu on võimalik lisada teadmisi, oskusi, nõustamist ja varustust, säilitades samal ajal Gröönimaa enda vastutuse ja pädevuse kriisivalmiduse korraldamisel. Ta kinnitas, et Naalakkersuisut hindab kõrgelt Taani valmisolekut Gröönimaa kriisivalmiduse tugevdamisse panustada.
Torsten Schack Pedersen sõnas, et kui Gröönimaa taotleb kriisivalmiduse tuge, on Taani valmis toetama: kogu kuningriigi üleselt peab olemas olema tugev valmisolek ning Taani rõhutab heameelt selle üle, et saab aidata tugevdada Gröönimaa ühiskonna turvalisust ja ametiasutusteülest koostööd.
___________________________
*S!RENEN (tihti kirjutatakse ka Siren) on Taani mobiilipõhine avalik ohuteavituse süsteem, millega ametiasutused saavad saata hädaolukorra hoiatuse otse telefonidesse kindlas ohupiirkonnas. See on täiendus traditsioonilistele õhuhäiresireenidele.
töötab cell broadcast-tehnoloogial: teade edastatakse mobiilimastidest kõigile ühilduvatele telefonidele piirkonnas
ei ole äpp ega nõua liitumist; telefonile tuleb eristuv heli ja vibratsioon
toimib ka välismaa SIM-kaardiga ning on põhimõtteliselt anonüümne (andmeid telefonide kohta tagasi ei saadeta)
NordenBladet –Laste- ja haridusministeerium on saatnud uue lasteseaduse (Barnalóg) eelnõu avalikule konsultatsioonile.
Seaduse eesmärk on tagada lastele ja peredele suunatud teenuste parem sidusus ja koostöö, eriti olukordades, kus probleemid on komplekssed ja hõlmavad mitut valdkonda. Uue lasteseadusega pannakse rõhku sellele, et abivajajad tunnetaksid tuge selgema ja terviklikuma protsessina ning et spetsialistid ja ametiasutused teeksid valdkondadeülest koostööd tõhusamalt.
Eelnõu keskendub ennetusele ja varajasele sekkumisele ning paremale koordineerimisele, võtmata seejuures vastutust ära neilt ametiasutustelt, kellel on laste ja noorte valdkonnas juba varasemalt seadusjärgsed kohustused.
Uus toetav üksus ja etapiviisiline rakendamine
Eelnõu üks olulisemaid osi on ettepanek luua laste- ja pereüksus, mis hakkaks süsteemsel tasandil täitma koordineerivat ja toetavat rolli. Eesmärk ei ole luua uut katusorganisatsiooni, vaid tugevdada koostööd, töömeetodeid ja sidusust olemasolevate süsteemide vahel. Lisaks nähakse ette seaduse etapiviisilist rakendamist, et uus süsteem ehitataks üles tihedas koostöös kohalike omavalitsuste ja asjaomaste sektoritega.
Tagasiside ja infotund
Avaliku konsultatsiooni tähtaeg on 4. veebruar 2026. Kõik huvitatud osapooled – omavalitsused, asutused, ametiühingud, vabaühendused ja kodanikud – on oodatud saatma omapoolseid kommentaare ja ettepanekuid.
Konsultatsiooniperioodil korraldatakse ka avalik arutelu/infotund, kus tutvustatakse eelnõu lähemalt ning osalejatel on võimalus esitada küsimusi ja teha ettepanekuid.
NordenBladet – Laupäeval, 17. jaanuaril 2026, pidas Fääri saarte sotsiaal- ja kultuuriminister Sirið Stenberg Oslos laeva Norrøna pardal piduliku kõne, kus ta tervitas rahvuskoondist, treenereid ja tuhandeid kohale sõitnud poolehoidjaid.
Minister alustas oma sõnavõttu ajaloolise tagasivaatega, tõmmates paralleele viikingiajaga. Ta märkis, et kui enam kui tuhat aastat tagasi saabusid norra viikingid Fääri saartele, siis nüüd on fäärlased teinud “rahumeelse sissetungi” Norrasse, saabudes oma lipulaeva Norrønaga ja tuues kaasa oma parimad pojad – rahvuskoondise.
Rahvuslik ühtekuuluvustunne
Stenberg tõstis esile erakordset toetust, mis koondisele osaks on saanud. Hinnanguliselt on Oslosse reisinud üle 10% Fääri saarte elanikkonnast. Minister tõi võrdluseks, et kui Šveits teeks midagi sarnast, peaks nendega kaasas olema ligi miljon fänni.
“Käsipallipalavik on haaranud terve riigi,” sõnas minister, kirjeldades, kuidas kodusaartel on liiklus hõrenenud ja igapäevased vestlused keerlevad vaid eelseisvate mängude ümber. Ta rõhutas, et käsipall on enamat kui sport – see on kogukond (felagsskapur), mis seob üksikisikud ühtseks tervikuks.
Eeskujud tulevastele põlvedele
Oma kõnes tänas minister mängijaid selle eest, et nad on võtnud aega laste ja koolide külastamiseks. Stenbergi sõnul on see hindamatu väärtusega, sest erinevalt varasematest aegadest, mil Fääri lastel nappis kohalikke eeskujusid, on praegune põlvkond tõestanud, et ka väikerahvas suudab maailma tipptasemel konkureerida.
“Te õpetate lastele, et unistused võivad täituda, kui nende nimel sihikindlalt töötada. Te annate rahvale eneseusku ja uhkust,” lisas Stenberg.
Ajalooline side ja tulevik
Kõne lõpetuseks viitas minister Fääri saarte ja Norra ühisele ajaloole, meenutades Fääri saartel üles kasvanud kuningas Sverret, kes valitses Norrat 12. sajandil. “Tookord andsime neile ühe kuninga, kuid nüüd oleme toonud terve meeskonna jagu kuningaid koos fännide armeega,” ütles minister.
Stenberg soovis koondisele edu jätkuval turniiril, märkides, et olenemata tulemustest on nad juba teinud ajalugu ja võitnud rahva südamed.
_____________________ Põhjamaade ühine suurturniir
2026. aasta meeste käsipalli Euroopa meistrivõistlused (Men’s EHF Euro 2026) on märgiline suursündmus, mida korraldavad ühiselt kolm käsipallikantsi: Norra, Taani ja Rootsi. Turniiri alagrupimängud jagunesid korraldajariikide vahel, kusjuures Fääri saarte koondis võistles Norra pealinnas Oslos asuval Unity Arenal. Võistluste järgmine etapp ehk vahegrupimängud viiakse läbi Taanis Herningis ja Rootsis Malmös, kuhu minister Stenberg oma kõnes ka koondist edasi pürgimas nägi. Tšempionaadi otsustavad medalimängud ja finaal toimuvad turniiri lõppfaasis Taanis, kuulsal Jyske Bank Boxen areenil. See Põhjamaade ühine korraldusformaat on loonud unikaalse atmosfääri, võimaldades tuhandetel Fääri saarte poolehoidjatel naaberriigis oma rahvuskangelasi vahetult toetada.
NordenBladet –Fääri saarte ressursi- ja kaubandusminister Eirikur í Jákupsstovu tegi täna ennelõunal ametliku visiidi Sørváguris asuvasse ettevõttesse Hiddenfjord. Visiidi käigus tutvuti nii kalakasvatuse kui ka tootmisprotsessidega.
Teel Sørvágurisse tehti vahepeatus Bugi kalakasvanduses, kus minister kohtus Hiddenfjordi tegevjuhi Atli Gregerseniga, kes andis ülevaate kasvanduse tööst ja rajatistest.
Sørváguris toimunud kohtumisel tutvustati ministrile ettevõtte tegevust ja põhiväärtusi. Keskse teemana oli arutluse all Hiddenfjordi järjepidev töö jätkusuutlike kalakasvatuslahenduste väljatöötamisel, mille üheks heaks näiteks ongi uus kasvandus Bugis.
Lisaks tootmisprotsessidele anti ülevaade ettevõtte eksporditurgudest ning strateegiatest, mida Hiddenfjord rakendab transpordist tuleneva süsinikuheite vähendamiseks. Kohtumisel arutati avameelselt ka sektori ees seisvaid väljakutseid ja võimalikke lahendusi tulevikuks.
Ministril oli võimalus esitada küsimusi ning arutada juhtkonnaga valdkonda puudutavaid aktuaalseid teemasid. Visiit lõppes ringkäiguga tehases ja vabas õhkkonnas vestlusega.
Hiddenfjord
Hiddenfjord on Fääri saarte üks juhtivaid lõhekasvatusettevõtteid, mille juured ulatuvad 1929. aastasse. Tegemist ei ole börsiettevõttega. Hiddenfjord on 100% Gregerseni perekonnale kuuluv eraettevõte, mis võimaldab neil teha pikaajalisi strateegilisi otsuseid välistest aktsionäridest sõltumata.
Ettevõte on pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu oma radikaalse keskkonnapoliitikaga – 2020. aastal sai neist esimene suur lõhetootja maailmas, kes lõpetas täielikult lennutranspordi kasutamise, vähendades seeläbi transpordist tulenevat CO2 heidet 94% võrra. Ettevõte on tuntud ka selle poolest, et kasvatab lõhesid avameres oluliselt kauem kui tööstuses tavaks, et tagada parem loomade heaolu ja liha kvaliteet.
