NordenBladet — Prantsusmaa on arutanud Taaniga vägede saatmist Gröönimaale vastuseks USA presidendi Donald Trumpi korduvatele ähvardustele Taani territoorium annekteerida, ütles Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot.
Barrot ütles intervjuus Prantsusmaa raadiole Sud, et Prantsusmaa „hakkas Taaniga [vägede paigutamist] arutama, kuid Taani ei soovinud selle ideega edasi minna, vahendab Politico.
Barrot’ kommentaarid tulid ajal, mil Taani peaminister Mette Frederiksen tuuritab Euroopa pealinnades, et koguda liitlaste toetust Trumpiga suhtlemisel.
Äsja ametisse astunud USA president on hakanud üha enam keskenduma Arktika tohutu saare hõivamisele ega ole välistanud sõjalise jõu või majandusliku sunni kasutamist, et see hiljem Taanilt ära võtta.
Frederiksen viibis teisipäeva hommikul Berliinis ja Pariisis, et vestelda vastavalt Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga ning kohtub Brüsselis NATO peasekretäri Mark Rutte’ga.
„Kui Taani kutsub abi, on Prantsusmaa kohal,” ütles Barrot. „Euroopa piirid on suveräänsed, olgu see siis põhi, lõuna, ida ja lääs… keegi ei saa lubada endale meie piiridega jamada.”
Barrot ütles ka, et esmaspäeval Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel avaldasid tema kolleegid Kopenhaagenile väga tugevat toetust ja „olid valmis kaaluma [vägede saatmist]”, kui vaja.
Prantsusmaa välisminister aga ütles, et ta ei usu, et USA ründab Gröönimaad. „Seda ei juhtu, inimesed ei tungi EL-i territooriumile,” ütles ta.
NordenBladet — Taani tugevdab oma sõjalist kohalolekut Arktika piirkonnas, ütles kaitseminister Troels Lund Poulsen avalik-õigusliku ringhäälingu DR teatel pressikonverentsil. Taani peamised parteid on selles küsimuses kokkuleppele jõudnud.
Taani investeerib Arktika piirkonna ehk Gröönimaa, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani põhjaosa kaitsesse 14,6 miljardit krooni ehk umbes kaks miljardit eurot.
Raha saavad muu hulgas kolm uut Arktika sõjaväelaeva ja kaks kaugmaadrooni. Taani suurendab ka satelliitseiret ja maapealseid andureid. Gröönimaalastele pakutakse veelgi rohkem kriisikoolitust, et kindlustada saare enesemääramisõigus.
Esimesed laevad võivad valmis saada viie-kuue aasta pärast, hindas Taani Rahvapartei kaitseesindaja Alex Ahrendsten pressikonverentsil, teatas DR. Need asendavad praegu kasutusel olevaid vanu laevu.
Kaitseminister Lund Poulseni sõnul on praegu väljakuulutatud investeeringud alles algus ning osapooled peavad suveks läbi rääkima lisarahastusest.
Taani on sattunud välispoliitilisse kriisi, kui president Donald Trump on nõudnud Taanile kuuluva Gröönimaa USA osaks saamist. Nõudmist on põhjendatud USA julgeoleku ja riiklike huvidega. Venemaa ja Hiina on samuti väga huvitatud Arktika piirkonnast ja selle loodusvaradest.
Kaitseminister Lund Poulsen ei vastanud pressikonverentsil otseselt küsimusele, kas Taani uutest investeeringutest piisab Trumpi rahustamiseks.
„Oluline on öelda, et peame tegema koostööd oma teiste Arktika liitlastega, Kanada, Norra ja Ameerika Ühendriikidega,” ütles Lund Poulsen.
NordenBladet – Kvantarvutid on tehnoloogia tulevik, mis lubab lahendada probleeme, mida tavalised arvutid ei suuda. Siiski on nende praktiline rakendamine veel piiratud ning arvamused tehnoloogia küpsuse kohta lahknevad.
Hoolimata tehnoloogia potentsiaalist on kvantarvutitega seotud ettevõtete aktsiad hiljuti tugevalt kõikunud. Nvidia ja Meta tegevjuhid on avaldanud arvamust, et kvantarvutite praktiline kasutus on veel teadmatus kauguses. See viis ajutiselt selliste ettevõtete nagu Quantum Computing (QUBT), D-Wave Quantum (QBTS), Rigetti Computing (RGTI) ja IonQ (IONQ) aktsiate languseni. Hoolimata algsest langusest hakkasid kvantarvutitega seotud ettevõtete aktsiad teisipäeval (14.jaanuar 2024) taas tõusma.
Quantum Computing (QUBT), D-Wave Quantum (QBTS), Rigetti Computing (RGTI) ja IonQ (IONQ) aktsiate kuue kuu graafik (väljavõte 15.01.2024 Yahoo.Finance.com lehelt)
Nvidia (NVDA) tegevjuht Jensen Huang ja Meta Platformsi (META) tegevjuht Mark Zuckerberg jagavad arvamust, et kvantarvutite praktilised rakendused on aastate, kui mitte aastakümnete kaugusel praktilistest rakendustest.
D-Wave Quantumi tegevjuht Alan Baratz istub koos Yahoo Morning Brief meeskonnaga, et lükata see sisukoht ümber ning selgitada, miks kvantarvutusvõimalused on tänapäeval juba vägagi “reaalsed”.
“Meil on kliente, kes kasutavad täna meie kvantarvuteid oma äritegevuse toetamiseks, ja oleme näidanud, et suudame täna meie kvantarvutites materjalisimulatsiooniga seotud olulisi probleeme lahendada mõne minutiga, mille lahendamiseks klassikalistes arvutites, sealhulgas massiliselt paralleelsetes GPU-süsteemides, nagu Nvidia ehitatav, kuluks palju miljoneid aastaid,” räägib ta Seana Smithile ja Brad Smithile.
Tehnoloogia areng ja rakendused
Kvantarvutite arendamisel on juhtivad ettevõtted nagu IBM, Google, D-Wave ja IonQ. Need firmad on juba loonud esimesed kvantsüsteemid, mida kasutatakse teadusuuringutes ja spetsiifilistes valdkondades nagu ravimite avastamine, finantsmudelite optimeerimine ja materjaliteadus. Samas vajavad kvantarvutid töötamiseks äärmuslikke tingimusi, näiteks ülimadalat temperatuuri, mis teeb nende kasutamise tavainimese jaoks veel kättesaamatuks.
Tulevik ja mõju tavakasutajale
Kuigi kvantarvutite laiem kasutusala on veel arendusetapis, võivad need tulevikus muuta mitmeid valdkondi, sealhulgas tehisintellekti, küberturvalisust ja logistikalahendusi. Hetkel saavad teadlased ja tehnoloogiahuvilised kvantarvuteid kasutada pilveteenuste kaudu, näiteks IBM Quantum Experience platvormil.
Investeerijad ja turu jälgijad peavad kvantarvutite valdkonda kõrge riskiga sektoriks, kuid tehnoloogia edusammud võivad järgmise kümnendi jooksul tuua märkimisväärseid läbimurdeid ja uusi ärivõimalusi.
Kvantarvutid on praegu peamiselt teadusasutuste, suurkorporatsioonide ja valitsusasutuste kasutuses ning neid ei müüda tavakasutajatele nagu tavalisi sülearvuteid või lauaarvuteid. Kuid nende areng võib tulevikus mõjutada tavainimese elu mitmel viisil.
1. Mida kvantarvuti tavainimese jaoks tähendab?
Kuigi praegu enamik inimesi kvantarvuteid otseselt ei kasuta, võivad need tehnoloogiad tuua tulevikus olulisi muutusi mitmes valdkonnas: Ravimite ja uute materjalide arendamine – Kvantarvutid võivad aidata leida uusi ravimeid ja materjale palju kiiremini kui traditsioonilised arvutid, mis võib tähendada kiiremat meditsiini arengut ja näiteks tõhusamaid vähiravimeid.
Paremad finantsprognoosid ja investeerimisstrateegiad – Suured pangad ja investeerimisfondid kasutavad kvantarvutite algoritme turuanalüüside ja keerukate finantsmudelite optimeerimiseks. See võib mõjutada ka tavaliste investorite tööriistu.
Täiustatud tehisintellekt (AI) – Kvantarvutid võivad kiirendada masinõppe protsesse, võimaldades keerukamaid ja intelligentsemaid AI-süsteeme, mis võivad parandada näiteks häälassistente ja automatiseeritud tõlkesüsteeme.
Turvalisus ja krüptograafia – Kvantarvutid võivad murda praegu kasutusel olevad krüpteerimissüsteemid, kuid need võivad ka aidata välja töötada kvantkrüptograafia, mis tagaks parema turvalisuse internetis.
2. Kas tavainimene saab kvantarvutit osta?
Praegu ei saa tavakasutaja kvantarvuteid otse osta, sest need on:
Äärmiselt kallid (miljoneid dollareid) Keerulised hooldada (paljud kvantarvutid vajavad tööks ülimadalat temperatuuri, tihti ligi -273°C ehk absoluutset nulli) Pole mõeldud tavakasutuseks – Kvantarvutid ei jooksuta Windowsi ega MacOS-i ning neid ei saa kasutada nagu tavalist arvutit.
Kuid tavainimene saab kasutada kvantarvutite võimsust pilve kaudu, kuna suured ettevõtted nagu IBM, Google ja Amazon pakuvad kvantarvutite pilveteenuseid, kus saab katsetada kvantprogrammeerimist.
Kui tavainimene tahaks kvantarvutit näha või sellega katsetada, siis saab seda teha järgmistes kohtades:
IBM Quantum Cloud – IBM pakub võimalust testida oma kvantarvuteid pilveteenuse kaudu. Google Quantum AI – Google on arendanud kvantarvuteid, sealhulgas Sycamore protsessorit, mida kasutatakse teadusuuringutes. D-Wave Quantum Cloud – D-Wave pakub ettevõtetele ja teadlastele kvantarvutite kasutamise võimalust. Ülikoolid ja teadusasutused – Mõned ülikoolid ja riiklikud laborid (nt MIT, ETH Zürich, NASA) uurivad kvantarvuteid ja võivad pakkuda avalikke projekte või loenguid sel teemal.
Avafoto: D-Wave Quantum tegevjuht Alan Baratz rõhutab, et nende süsteemid on juba tänapäeval äriliselt kasutatavad – kvantarvutid suudavad lahendada teatud ülesandeid minutitega, milleks tavarvutitel kuluks miljoneid aastaid. Ta rõhutas, et nende süsteemid lahendavad reaalprobleeme, sealhulgas materjalide simulatsioone, minutitega, samas kui klassikalistel superarvutitel, sealhulgas Nvidia GPU-del, võtaks see miljoneid aastaid.
NordenBladet – Kuna kiibitööstus on globaalselt integreeritud, võivad ühe piirkonna poliitilised otsused avaldada laiaulatuslikku mõju kogu sektorile, sealhulgas Euroopa ja Skandinaavia ettevõtetele.
Euroopas, sealhulgas Skandinaavias, tegutseb mitmeid olulisi kiibitootjaid ja pooljuhtide tööstusega seotud ettevõtteid. Kõik need ettevõtted on olulised tegijad pooljuhtide ja kiibitootmise sektoris ning nende aktsiad võivad olla mõjutatud USA ja Hiina vahelistest kaubanduspiirangutest. Siin on mõned neist:
ASML Holding (ASML) – Noteeritud Nasdaq (USA) ja Euronext Amsterdam (Holland) Hollandi ettevõte, mis on maailma juhtiv litograafiamasinate tootja, mida kasutatakse kiipide valmistamisel. ASML-i seadmed on kriitilise tähtsusega kaasaegsete pooljuhtide tootmisprotsessis.
STMicroelectronics (STM) – Noteeritud Euronext Paris (Prantsusmaa), Borsa Italiana (Itaalia) ja New York Stock Exchange (NYSE, USA) Prantsuse-Itaalia ettevõte, mis on üks maailma suurimaid pooljuhtide ja elektroonikakomponentide tootjaid, pakkudes lahendusi erinevatele tööstusharudele.
Infineon Technologies (IFX) – Noteeritud Frankfurdi börsil (XETRA, Saksamaa) Saksa ettevõte, mis keskendub pooljuhtide tootmisele, eriti autotööstuse, tööstusautomaatika ja turvalahenduste valdkonnas.
Nordic Semiconductor (NOD) – Noteeritud Oslo börsil (Norra) Norra ettevõte, mis on spetsialiseerunud madala energiatarbega traadita side kiipide arendamisele ja tootmisele, olles oluline mängija IoT (asjade interneti) turul.
NXP Semiconductors (NXPI) – Noteeritud Nasdaq (USA) Hollandi päritolu ettevõte, mis tegeleb laia valiku pooljuhtide ja mikrokiipide tootmisega, pakkudes lahendusi autotööstusele, turvasüsteemidele ja muudele valdkondadele.
USA ekspordipiirangud, mis on suunatud Hiina vastu, võivad mõjutada ka Euroopa ja Skandinaavia kiibitootjaid mitmel viisil:
Tarneahelate häired: Kui USA piirab teatud tehnoloogiate või komponentide eksporti Hiinasse, võib see mõjutada Euroopa ettevõtete võimet saada vajalikke komponente või tehnoloogiaid, mis on pärit USA-st või kasutavad USA tehnoloogiat.
Turupiirangud: Kui Hiina kehtestab vastumeetmetena piirangud või tõkked Euroopa ettevõtetele, võivad need kaotada juurdepääsu olulisele turule või seista silmitsi suurenenud konkurentsiga.
Konkurentsipositsioon: USA piirangud võivad sundida Hiinat otsima alternatiivseid tarnijaid või arendama oma tehnoloogiaid, mis võib suurendada konkurentsi ja vähendada Euroopa ettevõtete turuosa.
Regulatiivne surve: Euroopa ettevõtted võivad sattuda surve alla nii USA kui ka Hiina poolt, et järgida erinevaid regulatsioone ja piiranguid, mis võib suurendada tegevuskulusid ja keerukust.
Lähenedes teistpidi, võib Euroopa kiibitootjatel olla võimalus hoopis kasumit suurendada, kui USA konkurents Hiina turul väheneb. Kuid olukord sõltub mitmest tegurist:
Võimalikud positiivsed mõjud Euroopa kiibitootjatele:
Turuosa suurenemine Hiinas – Kui USA kehtestab ranged ekspordipiirangud ja Hiina ei saa enam piisavalt kiipe USA-st (nt Nvidia ja AMD toodangut), võivad Euroopa ettevõtted nagu Infineon, STMicroelectronics, NXP Semiconductors ja teised saada sellest kasu, pakkudes alternatiivseid lahendusi.
Kasvav nõudlus alternatiivsete tarnijate järele – Hiina võib otsida uusi partnereid Euroopast ja Aasiast, et täita tühimikku, mille USA piirangud loovad. See võib tõsta Euroopa ettevõtete tellimuste mahtu ja kasumlikkust.
Suurem iseseisvus ja tugevam EL-i kiibitööstus – Euroopa Liit on juba käivitanud EU Chips Act programmi, mis on suunatud pooljuhtide tootmise laiendamisele Euroopas. Kui Hiina hakkab rohkem Euroopa kiipe ostma, võib see EL-i tootjaid veelgi tugevdada.
Kuid kas Euroopa ettevõtted müüvad Hiinale?
Siin tuleb mängu mitu tegurit:
USA surve ja tehnoloogiaallikad – Paljud Euroopa kiibitootjad sõltuvad USA tehnoloogiast või kasutavad USA tarkvara/litsentse, mis võivad nende ekspordi Hiinasse samuti piirata. Näiteks ASML (Hollandi litograafiamasinate tootja) ei saa müüa oma tipptasemel EUV-litograafiamasinaid Hiinale, kuna need sisaldavad USA päritolu komponente ja tehnoloogiat.
EL-i poliitiline hoiak – Euroopa Liit võib kehtestada oma ekspordipiirangud Hiina vastu, kas USA surve või samuti julgeolekukaalutluste tõttu. Saksamaa ja Prantsusmaa on juba väljendanud muret Hiina tehnoloogilise tõusu ja julgeolekuriskide pärast.
Hiina vastumeetmed – Kui Euroopa kiibitootjad otsustavad suurendada eksporti Hiinasse, võib USA neile kehtestada sanktsioone või piiranguid, mis võivad nende ülemaailmset tegevust kahjustada.
Euroopa kiibitootjatel võib lühiajaliselt olla võimalus suurendada kasumit Hiina turul, kui USA konkurents kaob. Kuid pikaajaliselt sõltub see EL-i poliitikast, USA tehnoloogilisest mõjust ja Hiina enda tootearenduse kiirusest. Kui EL kehtestab samasugused ekspordipiirangud nagu USA, siis Euroopa ettevõtted Hiinale kiipe väga palju müüa ei saa ning turuvõit jääb lühiajaliseks.
NordenBladet – Biden’i administratsioon on kehtestanud uued ekspordipiirangud* tehisintellekti (AI) kiipidele, mis on põhjustanud pooljuhtide aktsiate languse. Nvidia (NVDA) nimetas uues blogipostituses (SIIN) president Biden’i ekspordipiiranguid (vt. SIIT) “eksitavaks”, kuna ametist lahkuv administratsioon püüab piirata pooljuhtide tarnimist Hiinasse.
Moor Insights & Strategy asutaja, tegevjuht ja peaanalüütik Patrick Moorhead arutas Morning Brief saates neid uusi määrusi, nimetades neid “pretsedendituteks” ning rõhutades, et nende mõju kiibitootjatele on hetkel “üsna ebaselge”.
Moorhead selgitas, et piirangud puudutavad kiipe, mis on “spetsiaalselt loodud tehisintellekti jaoks või disainitud AI rakendusteks”. Ta tõi välja, et need piirangud võivad mõjutada ka mängukiipe, kuigi nende peamine kasutusvaldkond on muu.
“See hõlmab 120 riiki, sealhulgas paljusid Euroopa Liidu (EL) liikmesriike, kus nüüd kehtivad sellised piirangud,” märkis Moorhead, lisades, et nende täitmist hakkab jälgima valitsusasutus. “Ma ei suuda ette kujutada midagi, mis oleks innovatsioonile, kiirusele ja tuludele kahjulikum kui selline regulatiivne kontroll.” Ta leiab, et see on “vale lahendus” USA rahvusliku julgeoleku seisukohalt.
“Paljud ettevõtted ei pea muretsema, kuna neil pole AI klastritega mingit seost, kuid kui vaadata ettevõtteid nagu Nvidia (NVDA) ja AMD (AMD) ning isegi Intel (INTC), peavad nad nüüd väga täpselt hindama, kui palju kiipe nad saavad konkreetsele riigile tarnida,” selgitas Moorhead. Ta lisas, et isegi Euroopa Liit on selle otsuse osas kriitiline, nimetades seda “sammuks vales suunas”.
Millised plaanid on peagi ametisse astuval USA president Donald Trumpil?
Valitud USA presidendiks saanud Donald Trump on väljendanud kindlat seisukohta kaubandussuhetes Hiinaga, rõhutades vajadust kehtestada Hiina impordile suured tollimaksud. Ta on teinud ettepaneku kehtestada kõikidele imporditavatele kaupadele üldine tollimäär vahemikus 10–20%, kusjuures Hiina kaupadele kavandatakse lausa 60% tollitariifi. Need meetmed on suunatud Hiina kaubandustavadega seotud probleemide lahendamisele, sealhulgas intellektuaalomandi varguse ja riiklike toetuste vastu, mida rakendatakse „Made in China 2025“ strateegia raames.
Donald Trump pooldab mitte ainult Hiina impordi piiramist USA-sse, vaid ka rangemaid ekspordikontrolle USA toodete, sealhulgas kõrgtehnoloogiliste kaupade, nagu pooljuhid ja tehisintellektiga seotud tooted, eksportimisel Hiinasse. Ta soovib laiendada juba kehtivaid ekspordipiiranguid, et takistada Hiina juurdepääsu USA tehnoloogiatele ja piirata nende arenguvõimalusi kõrgtehnoloogia valdkonnas.
Trumpi eesmärk on vähendada Hiina sõltuvust USA tehnoloogiast ning peatada nende võime arendada tipptasemel tehnoloogiaid, mis võiksid ohustada USA majanduslikku ja sõjalist üleolekut. Ta on väljendanud toetust meetmetele, mis raskendaksid Hiinal juurdepääsu Ameerika pooljuhtidele, AI-tehnoloogiale ja muudele kriitilistele tehnoloogiatele. See poliitika on sarnane Bideni administratsiooni võetud suunaga, kuid Trump on olnud oma varasemates otsustes veelgi agressiivsem Hiina majanduslike ja tehnoloogiliste ambitsioonide ohjeldamisel.
Sellised ekspordipiirangud võivad mõjutada suuri USA tehnoloogiaettevõtteid nagu Nvidia, Intel ja AMD, kuna Hiina on olnud nende toodete suur turg. Samas võib Trumpi administratsioon nende piirangute abil survestada ka USA ettevõtteid tootma ja investeerima rohkem Ameerika Ühendriikides, selle asemel et loota Hiina turule.
Lisateabe ja ekspertanalüüsi saamiseks vaata ka Yahoo Morning Brief’i ülevaateid.
__________________________ * Bideni administratsioon kehtestas uued ekspordipiirangud AI-kiipidele, mis mõjutavad spetsiaalselt tehisintellekti jaoks loodud või AI-rakendusteks disainitud kiipe. Need piirangud kehtivad 120 riigis, sealhulgas EL-is, ja nende täitmist jälgib USA valitsusasutus. Piirangud mõjutavad eriti Nvidia, AMD ja Inteli tarnete mahtu. Meetme eesmärk on piirata kiibitarnet Hiinasse, kuid see on saanud kriitikat innovatsiooni ja turu mõjutamise tõttu. Täpne jõustumiskuupäev pole mainitud, kuid piirangud võivad juba kehtida või jõustuda peagi.
