Nordenbladet – Välis- ja teadusminister Vivian Motzfeldtkommenteeris NATO peasekretäri Mark Rutte kohtumisi, sh tema kontakti USA presidendi Donald Trumpiga, rõhutades, et NATO ei ole Gröönimaa nimel läbirääkimisi pidanud ning Gröönimaad puudutavaid ametlikke kokkuleppeid ei ole sõlmitud ilma Naalakkersuisut’i osaluseta.
Motzfeldt teatas, et kohtus esmaspäeval Brüsselis NATO peasekretäri Mark Ruttega koos Taani kaitseministri Troels Lund Poulseniga. Kohtumisel keskenduti Gröönimaa ja Taani piire puudutavatele küsimustele, Kuningriigi territooriumi kaitsele ning Gröönimaa elanike enesemääramisõigusele, vahendab naalakkersuisut.gl.
Motzfeldti sõnul arutati ka vajadust NATO suurema kohaloleku järele Arktikas ning rõhutati koostöö tähtsust, et tagada, et liitlaste vastaste tegevus ei mõjutaks Gröönimaad.
Rutte telefonikõne pärast Davost
Motzfeldti teatel vestles ta Ruttega telefonitsi pärast seda, kui NATO peasekretär oli Davosis toimunud Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) raames kohtunud president Trumpiga.
Motzfeldti sõnul ei ole Naalakkersuisut andnud NATO peasekretärile volitust Gröönimaa nimel läbi rääkida ega sõlmida Gröönimaad puudutavaid kokkuleppeid. Ta rõhutas, et Gröönimaa seisukohtade edastamine ei tähenda läbirääkimiste pidamist Gröönimaa nimel ega volitust sõlmida kokkuleppeid.
„Tahan rõhutada, et NATO ei ole Gröönimaa nimel läbirääkimisi pidanud. Ilma Naalakkersuisut’i kaasamata ei ole Gröönimaad puudutavaid ametlikke kokkuleppeid sõlmitud. Ka Taani valitsusel ei olnud kohtumisel esindajaid,“ ütles Motzfeldt.
Motzfeldti sõnul selgitas NATO peasekretär president Trumpile Gröönimaa vaadet ning rõhutas vajadust austada Gröönimaa positsiooni ja piire.
„Uudised Davosist on minu hinnangul head“
Motzfeldt ütles, et tema hinnangul on Davosist tulnud teated positiivsed, kuid olukorda tuleb jätkuvalt tähelepanelikult jälgida.
„Minu vaatenurgast on Davosist tulnud uudised head. Seda öeldes peame siiski olema valvsad ja on selge, et turvalisuseni jõudmiseni on meil veel tööd,“ ütles Motzfeldt.
Lisaks kinnitas ta, et loodud töörühm on tööga alustanud ja on juba kokku tulnud.
„Võin kinnitada, et loodud töörühm on pidanud koosoleku ja alustanud tööd,“ ütles Motzfeldt.
NordenBladet – Enterprise Estonia EIS Soome esinduse juht Pilvi Hämäläinen on pälvinud Soome Lõvi rüütliristi tunnustusena tema pikaajalise ja silmapaistva töö eest Soome ja Eesti majandussuhete tugevdamisel. Soome riiklikku teenetemärki tähistati Soome suursaatkonna korraldatud pidulikul vastuvõtul Tallinnas teisipäeval, 20. jaanuaril 2026, vahendab Finlandabroad.fi.
Pilvi Hämäläinen on rohkem kui kahekümne aasta jooksul teinud sihikindlat ja tulemuslikku tööd Soome ja Eesti kaubandus ja majandussuhete edendamiseks. Tema professionaalsus, energia ja pühendumus on olnud mõlema riigi jaoks väärtuslik vara.
„Pilvi Hämäläinen töötab praegu Eesti riigi teenistuses, kuid teeb endiselt tihedat ja sujuvat koostööd oma endise tööandja, Soome suursaatkonnaga Tallinnas. Ta on kõrgelt hinnatud ekspert ning erakordselt oskuslik võrgustike looja, kelle laialdased ja kõrgetasemelised kontaktid on aidanud kaasa paljude ekspordiedendusürituste edukale elluviimisele. Koostöö Pilviga on olnud alati ladus ja meeldiv ning suursaatkond hindab kõrgelt tema pikaajalist panust riikidevaheliste suhete arendamisse,“ ütleb Soome suursaadik Vesa Vasara.
Pilvi Hämäläinen (s 1979) on töötanud Eesti riigi ekspordiedendusorganisatsiooni Enterprise Estonia Soome kommertsesindajana alates 2016. aastast ning tegutseb praegu organisatsiooni Soome maajuhina. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ühiskonnateaduskonna 2005. aastal, peaerialaks rahvusvahelised suhted. Aastatel 2009–2014 töötas Hämäläinen Soome suursaatkonnas Tallinnas poliitilise ametnikuna, vastutades majandus ja ettevõtluskoostöö eest. Lisaks on ta Soome Eesti Kaubanduskoja juhatuse eriliige ning Soome Eesti Kultuurifondi haldusnõukogu esimees.
NordenBladet –Fääri saarte turismiminister Eirikur í Jákupsstovu viibis teisipäeval, 20. jaanuaril Oslos, kus Visit Faroe Islands ja Atlantic Airways korraldasid Norra reisikorraldajatele ja meediaesindajatele vastuvõtu seoses Euroopa meistrivõistluste käsipallikohtumisega Sloveenia ja Fääri saarte vahel.
Üritusel osales üle 30 reisikorraldaja ja ajakirjaniku. Minister Eirikur í Jákupsstovu esines kohalviibijatele kõnega, millele järgnes Visit Faroe Islandsi tegevjuhi Guðrið Højgaardi ettekanne. Højgaard tutvustas Fääri saari kui turismisihtkohta, keskendudes oma esitluses spetsiifiliselt Norra turule.
Kulinaarsed ja kultuurilised elamused
Külalistele pakkusid maitseelamusi kokad Gutti Winther ja Janus Einar Sørensen, kes serveerisid roogasid, milles olid loovalt ühendatud Fääri ja Norra traditsioonilised toorained ning toidukultuur.
Meelelahutusprogrammis astusid üles Fääri artistid:
Silvurdrongurin (Trygvi Danielsen) esitas oma luuletusi talle omases unikaalses ja isikupärases võtmes.
Dania O. Tausen kandis ette omaloomingulisi lugusid, pakkudes kuulajatele hingestatud muusikalist elamust.
Pärast ametlikku osa suundusid külalised ühiselt Oslos asuvasse Unity Arenale, kus nad said Fääri saarte ja Sloveenia vahelise mängu ajal osa erakordsest atmosfäärist, mida pakkus Fääri saartele omane kirglik poolehoidjaskond.
Antud üritus on osa Visit Faroe Islandsi ja lennufirma Atlantic Airwaysi strateegilisest turundustööst Norra turul.
NordenBladet – Naalakkersuisut tutvustas infovoldikut „Hädaolukorraks valmisolek – ole valmis toime tulema viis päeva“, mis annab kodumajapidamistele praktilised juhised, kuidas võimaliku kriisi korral viie päeva jooksul iseseisvalt hakkama saada. Voldik on koostatud varasemate aastate kogemuste põhjal, mil elektrikatkestused on olnud nii lühemad kui ka pikemad.
Soovituste eesmärk on suurendada inimeste turvatunnet ning tugevdada kogu ühiskonna valmisolekut. Voldik täiendab olemasolevaid kriisivalmiduse meetmeid ning on mõeldud abiks igale inimesele – ka ühise toimetuleku ja kogukondliku tugevuse toetamiseks.
Mitte hirmutamine, vaid teadlik valmisolek
Naalakkersuisut* rõhutab, et voldiku avaldamine ei tähenda hoiatust läheneva hädaolukorra kohta. Tegemist on üleskutsega tegutseda ennetavalt ja võtta vastutus oma valmisoleku eest. Kui elanikud suudavad lühikese perioodi jooksul iseend ja oma lähedasi toetada, saavad ametiasutused keskenduda kiiremini neile, kes abi kõige enam vajavad, ning kiirendada tavapärase elukorralduse taastamist.
Valmisoleku juhend sündis laiapõhise koostöö tulemusena
Voldiku koostamine on valminud mitme osapoole koostöös: valitsusasutused, omavalitsused, Gröönimaa politsei, Arktika väejuhatus ning ka omanduses olevad ja erafirmad panustasid ideede ja ettepanekutega. Teemat on arutatud ka Gröönimaa kriisivalmiduse komisjonis.
Kalanduse, jahinduse, põllumajanduse, isevarustatuse ja keskkonna minister Peter Borg rõhutas, et valmisolek loob rahu ja suurendab tegutsemisvõimet:
valmisolek aitab inimestel vajadusel mitu päeva hakkama saada ning toetab ka kogukondlikku ühtehoidmist. Ta märkis, et Gröönimaa tugevuseks on abivalmidus ja teadmine, et ootamatud olukorrad võivad juhtuda – ning seetõttu on valmisolek alati parem kui valmisoleku puudumine.
Soovitused saab kohandada iga kodu vajadustele
Voldik annab arusaadavaid suuniseid muu hulgas:
joogivee,
toiduvaru,
ravimite ja esmaabi,
sooja ja kütmise,
sidepidamise võimaluste,
ning erivajaduste arvestamise kohta.
Naalakkersuisut rõhutab, et juhised on suunavad ning neid tuleb kohandada vastavalt kodu olukorrale, rahalistele võimalustele ja kohalikele tingimustele. Samuti märgitakse, et kõigil ei ole ühesuguseid lähte-eeldusi – seetõttu on oluline ka koostöö pereliikmete, lähedaste ja naabritega, et vajadusel üksteist toetada.
________________________________ * Naalakkersuisut tähendab Gröönimaa valitsust (Gröönimaa omavalitsuse/omavalitsusliku piirkonna täitevvõimu). Seda kasutatakse nii valitsuse kui ka üksikute ministrite/ministrite kollektiivi kohta, sõltuvalt kontekstist.
Nordenbladet – 13. ja 14. jaanuaril 2026pidas Sotsiaal-, Tööhõive- ja Siseministeeriumi moodustatud ekspertrühm oma esimese koosoleku. Ekspertrühm loodi valitsuse otsusega eesmärgiga koostadalaiaulatuslikud ja omavahel kooskõlastatud soovitused pensionisüsteemi reformimiseks.
Töö hõlmab nii riiklikku vanaduspensioni kui ka teisi pensionikorraldusi, mis on seotud töötamisega, et valmistada ette tulevikukindel ja sotsiaalselt tasakaalustatud pensionisüsteem.
Esimesel kohtumisel täpsustas ekspertrühm töö jätkamise raamistikku, sealhulgas järgmiste aastate põhieesmärke ja keskseid teemavaldkondi, millele reformiettepanekute väljatöötamisel keskendutakse.
Reform toetab poliitilist eesmärki kujundada paindlikum ja tõhusam avalik haldus, tagades samal ajal stabiilse ja tulevikukindla pensionikorralduse. Vanaduspension peab ka edaspidi toimima tugeva sotsiaalse turvavõrguna ning andma eakatele kindlustunnet ja elatustasemele vastavaid tingimusi – ka olukorras, kus tulevikus kasvab pensionisaajate osakaal.
Ekspertrühma esimees Malîna Abelsen märkis pärast esimest koosolekut:
„Nüüd, kui oleme pidanud oma esimese kohtumise, on mul väga hea meel, et oleme pannud tugeva aluse edasiseks tööks. Mõistsime ühiselt töö keerukust ja selle suurt tähtsust ühiskonnale. Oluline osa protsessist on ulatuslik dialoog ametiühingute ja teiste huvirühmadega, et soovitused oleksid nii sisuliselt tugevad kui ka praktikas rakendatavad.“
Töösse kuuluvad muu hulgas analüüsid reformi mõjudest avalikule rahandusele ning majanduslike tagajärgede hindamine erinevatele elanikkonnarühmadele. Lisaks peetakse oluliseks elanike ja huvirühmade kaasamist, sealhulgas temaatiliste töötubade kaudu, mida on plaanis korraldada mais.
Eeldatavalt avalikustab ekspertrühm oma soovitused 2027. aasta alguses. Need kujunevad aluseks pensionireformi poliitilise arutelu ja edasise menetluse jätkamiseks.
Ekspertrühma aseesimees Jon Kvist rõhutas:
„Gröönimaa elanikkonna vanuseline koosseis muutub märgatavalt ning pensionisüsteem peab suutma nende muutustega toime tulla sotsiaalselt vastutustundlikult ja majanduslikult jätkusuutlikult. Ekspertrühma ülesanne on luua otsuste tegemiseks ja võimalike valikute kaalumiseks kindel ning usaldusväärne alus.“
Gröönimaa pensionisüsteem on sisuliselt kolme sambaga:
Seaduspõhised pensionid (avalikud toetused) – sh vanaduspension (alderspension) ja töövõimetus-/invaliidsuspension.
Tööturupensionid / kohustuslik pensionisääst – Gröönimaal on seadusega ette nähtud, et inimesed peavad vanaduseks koguma (miinimummäär protsendina sissetulekust).
Individuaalsed pensionikogumised (enda tehtud lepingud pankades/pensionifondides).
Üldreeglina eeldatakse Taani kodakondsust, kuid nõuet ei kohaldata nt Põhjamaade sotsiaalkindlustuse konventsiooni alla kuuluvatele isikutele või teatud elukohanõude täitmisel.
Lisaks on nõutav teatud minimaalne püsiv elukoht Gröönimaal/Taanis/Fääri saartel (seaduses on miinimumnõue ja täpsemad erandid).
Naalakkersuisut andis ekspertrühmale ette põhimõtted, mis sisuliselt tähendavad:
1) Suund, kuhu nad tahetakse vanaduspensioni ja “kogu pensioniala” liigutada
Vanaduspensioni suuri kärpeid vältida – eesmärk on hoida madala sissetulekuga inimeste toimetulekut ka siis, kui pensionäre on tulevikus rohkem.
Suurem fookus madala sissetulekuga rühmadele – avalik (maksurahast) vanaduspension peaks olema eelkõige neile, kes seda päriselt vajavad; kõrgema sissetulekuga inimestel oleks avalik pension pigem “baas”, millele lisandub oma kogumine.
Rohkem oma pensionikogumist (eriti kõrgema sissetulekuga rühmadel) – et avalik pension saaks olla tugevam sotsiaalne turvavõrk, eeldatakse, et teised rühmad koguvad rohkem läbi kollektiivsete/era skeemide.
Töö jätkamine peab olema atraktiivne – süsteem ei tohiks “karistada” neid, kes pensionieas või selle lähedal edasi töötavad; tahetakse paremaid tööstiimuleid.
Lihtsam ja arusaadavam kodanikule, lihtsam administreerida riigil – vähendada keerukust ja halduskoormust.
Süsteemi vastupidavus (demograafia/majandus) – pensionikorraldus peab paremini vastu pidama elanikkonna vananemisele ja majandusšokkidele.
Lisaks on rõhutatud, et reform vaadatakse üle kogu pensioniala lõikes, mitte ainult vanaduspension (nt ka muud pensionikorraldused ja teenistujate pensionid).
2) Mis konkreetselt on juba muutmise suunas liikumas (kohustuslik pensionisääst)
Paralleelselt suure reformitööga on 2025 sügisel/2026ks arutatud muudatusi kohustusliku pensionisäästu reeglites, sh:
peatada täitmata kogumiskohustuse sissenõudmine kõrgendatud maksukaartide/maksuarvete kaudu 2026–2027,
piirata ametnike (tjenestemænd) kogumiskohustust ja
külmutada kogumisprotsent (vähemalt ajutiselt), et süsteem oleks stabiilsem ja “rahu majas”.
