Soome ei kavatse veel niipea idapiiri avada

By

-

jaanuar 14, 2025

NordenBladet — Soome siseministeerium on algatanud seaduseelnõu instrumentaliseeritud migratsiooni vastu võitlemise ajutiste meetmete seaduse (nn piiriturvalisuse seaduse) kehtivuse pikendamiseks. Seaduse eesmärk on võidelda Soome survega immigrantidele neid instrumentaliseerides.

Soome idapiiri julgeolekuolukord on praegu pingeline, kuid stabiilne. Siiski peab olema valmis kiireteks ja tõsisteks muutusteks. Soome ei kavatse endiselt idapiiri avada, ütles siseminister Mari Rantanen.

Soome idapiir on ühtlasi EL-i ja NATO pikim välispiir Venemaaga.
Täname oma partnereid toetuse eest ja usume, et see jätkub. Soome ei kavatse tulevikus oma välispiiril instrumentaliseeritud Euroopasse sisenemist lubada, jätkab minister.

Piiriturvalisuse seadus on oluline vahend riigi julgeoleku kaitsmisel
Piiriturvalisuse seadus jõustus 22. juulil 2024 ja kehtib aasta pärast selle jõustumist. See sätestab tingimused, mille alusel Soome võib otsustada piirata rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmist piiritletud alal Soome riigipiiril ja selle vahetus läheduses. Seaduse eesmärk on takistada välisriigil Soomet migrantide kuritarvitamisega mõjutada.

Soome idapiir jääb suletuks kuni edasise teatamiseni
Soome ja Venemaa vahelise maismaapiiri piiripunktid on suletud alates 15. detsembrist 2023 valitsuse otsustega, millest viimane anti välja 15. aprillil 2024. See otsus kehtib kuni edasise teatamiseni.

Rahvusvahelise kaitse taotlemine on koondunud Soome välispiiril avatud lennu- ja veeliikluse piiripunktidesse.

Eelnimetatud valitsuse otsused ja piiriturvalisuse seaduse kehtestamine on andnud soovitud tulemuse, st instrumentaliseeritud migratsioon Soome idapiiril on praeguseks peatatud.

Eesmärk on esitada valitsuse eelnõu parlamendile aprillis 2025. Eelnõud menetletakse perioodil 9. jaanuar – 30. mai 2025.

Soomes on käsil üks ajaloo suurimaid pankrotimenetlusi – algas värvifirma RTV lõpumüük

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 14, 2025

NordenBladet — Eelmisel kolmapäeval pankrotiavalduse esitanud Soome värvifirma RTV pankrotimenetlus liigub edasi.

Pankrotihaldur Heikki Vesa ütles Kauppalehtile, et reedel avati lõpumüügiks 22 kauplust. Kaup müüakse korraliku allahindlusega, kuna ülejäänud tooted müüakse käibemaksuvabast soovituslikust jaehinnast 60 protsenti odavamalt.

Loodetakse, et müük läheb hästi. Vähemalt esimestel päevadel on palju elevust olnud, ütles Vesa.

Vesa sõnul on poed avatud kahest kuni mitme nädalani. Eesmärk on laovarud võlausaldajate jaoks võimalikult kuluefektiivselt ära müüa.

Täna esmaspäeval oli pankrotimenetluse neljas päev. Haldur Heikki Vesa ütles, et tal on hetkel vaid ligikaudne ettekujutus võlgade suurusest ja pankrotivara suurusest. Võlgadega seotud üksikuid numbreid ta ei andnud.

Pankrotiavalduse avalikust osast selgub aga, et seitsme suurima võlausaldaja nõuded on ligikaudu 33 miljonit eurot. Suurim võlausaldaja on jae- ja hulgifirma Carlson, kellel on pankrotivarast võlgnevusi hinnanguliselt 8,5 miljonit eurot.

Lisaks on ettevõte miljoneid võlgu ka Oma Säästöpankkile, Vakuutusosakehtiö Garantiale, maksuametile, värvitootjale Tikkurilale, tööpensionikindlustusseltsile Elo ja Hämeen Osuuspankkile.

Seitsme suurima võlausaldaja võlgnevused varieeruvad umbes 2,5 miljonist ülespoole.

Heikki Vesa ütles, et realistlik võlgade ja varade hinnang valmib mõne kuu pärast.

Realistlik hinnang on, et jaanipäeva paiku, sõnas ta.

RTV pankrotimenetlus on mahult suur. Ettevõttel on kümneid esindusi ja sadu töötajaid, kelle pankrotipesa peab koondama.

Tegemist on ühe suurema pankrotiga, mis Soomes viimastel aastatel juhtunud on, ütles pankrotihaldur Heikki Vesa.

Vesa töötab advokaadibüroos Krogerus, mis tegeles 2016. aastal kaubamajade keti Anttila pankrotiga.

Pankrotimenetluse algfaasis on hakatud muuhulgas lõpetama RTV töötajate töölepinguid ning selgitama ettevõtte arvukate lepingutega seonduvat.
Pankrotimenetluse algus on alati selline kontrollitud kaos. See on palju tööd, kuid see pole üllatav, märkis ta.

RTV pankrot arvudes
Kolmapäeval 8. jaanuaril pankrotiavalduse esitanud RTV-l oli pankrotti mineku ajal umbes 30 kauplust. Neist 22 on lõpumüügiks avatud.
Töötajaid on ligikaudu 420. Nad kõik koondatakse.

Ettevõttes töötas 2023. aasta lõpus ligi 800 töötajat. Ligikaudu 182 miljoni euro suuruse käibe juures jäi see ligi 10 miljoni euroga kahjumisse.

Taani ja Gröönimaa juhid: Gröönimaa ei ole müügiks

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 14, 2025

NordenBladet – Taani valitsus kutsus hiljuti kokku erakorralise kriisikoosoleku, et arutada USA presidendiks valitud Donald Trumpi avaldusi Gröönimaa kohta.

Trump on väljendanud soovi, et USA omandaks Gröönimaa, ning ei ole välistanud sõjaliste või majanduslike meetmete kasutamist selle saavutamiseks.

Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen rõhutas, et kuigi Gröönimaal on õigus iseseisvuda, ei tähenda see, et sellest saaks USA osa.

Taani peaminister Mette Frederiksen lisas, et Taani ei soovi eskaleerida sõnasõda Trumpiga ning on avatud dialoogile USA-ga, et arutada koostöövõimalusi Arktikas.

Gröönimaa on Taani autonoomne territoorium, millel on ulatuslik isevalitsus. Viimastel aastatel on saarel kasvanud iseseisvuspüüdlused, mida juhib peaminister Mute Egede valitsus. Peaminister Egede on kinnitanud, et Gröönimaa kuulub gröönlastele ning iseseisvuspüüdlused on jätkuvalt päevakorras.

Gröönimaa peaminister on rõhutanud, et saar ei ole müügiks ning soovib jätkata koostööd USA-ga senistel alustel.

Taani on tunnistanud, et on pikka aega eiranud Gröönimaa kaitsevajadusi, ning on nüüd otsustanud investeerida saare kaitsevõimekuse tugevdamisse, et tagada piirkonna julgeolek.

Taani valitsus rõhutas Gröönimaa õigust ise oma tuleviku üle otsustada, kuid on samas selgelt väljendanud, et saare liitumine USA-ga ei ole võimalik. Taani ja Gröönimaa juhid on avatud dialoogile USA-ga, et arutada koostöövõimalusi Arktika piirkonnas, kuid rõhutavad, et Gröönimaa ei ole müügiks ning soovivad säilitada senised partnerlussuhted.

Leedu president nimetas Trumpi märkusi Gröönimaa kohta lubamatuteks

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 14, 2025

NordenBladet — Leedu president Gitanas Nausėda nimetas esmaspäeval 13. jaanuaril USA valitud presidendi Donald Trumpi ütlusi Gröönimaa kontrolli alla võtmise kohta vastuvõetamatuks ja kutsus üles austama suveräänsust.

„Praegu näeme avaldusi, mis seavad kahtluse alla riigipiirid. See ei ole 21. sajandil vastuvõetav. Minu mäletamist mööda oli 19. sajand viimane ajastu, mil territooriume osteti ja müüdi,” rääkis Nausėda ajakirjanikele.

„Täna elame 21. sajandil ning peame austama territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, eriti demokraatlikke põhimõtteid järgivate ülemaailmselt tunnustatud riikide puhul. Niisiis, võtkem seda kui arusaamatust,” ütles ta.

Trump on rohkem kui ühel korral öelnud, et soovib, et USA kontrolliks Gröönimaad ja Panama kanalit. Ta ei ole välistanud sõjalist sekkumist, et viia need territooriumid USA kontrolli alla.

Varem ähvardas Trump kehtestada Taanile ka kopsakad tollimaksud, kui ta keeldub oma autonoomset territooriumi USA-le üle andmast.

Taani on öelnud, et on avatud kõnelusteks USA-ga oma huvide üle Arktikas, kuid rõhutab, et „Gröönimaa kuulub gröönimaalastele”.

Gröönimaa on Taani autonoomne territoorium, Taani on Euroopa Liidu liige.
Samal ajal ütles Leedu endine president Dalia Grybauskaitė esmaspäeval ajakirjanikele, et Trumpi väljaütlemised teda ei häiri ning neisse tuleks suhtuda rahulikult. Tema sõnul on tõeliselt oluline presidendi tegevus.
„Seal on rohkem üllatusi ja ebakindlust ning me peame õppima sellega elama ja sellega kohanema,” ütles ta.

Taanist iseseisvumist taotlev Gröönimaa ei asu mitte ainult strateegilises kohas, vaid tal on ka tohutud maavarad ja naftavarud, kuigi nafta- ja uraaniuuringud on keelatud.

USA-l on saare loodeosas sõjaväebaas.
Trump ütles esmakordselt, et soovib Gröönimaad osta 2019. aastal oma esimesel presidendiajal, mille Gröönimaa ja Taani lükkasid kiiresti tagasi.

Eesti: Komisjonid arutavad sabotaažrünnakute mõju ja kriitilise taristu kaitset

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 14, 2025

NordenBladet — Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul ootavad komisjonid Eesti välis- ja julgeolekupoliitika elluviimise eest vastutavate asutuste esindajatelt üksikasjalikku ülevaadet Eesti kriitilise taristu kaitse hetkeseisust ning edasistest plaanidest, arvestades viimastel aastatel aset leidnud merealuste kaablite ja torujuhtmete lõhkumisi Läänemeres.

„Olukorras, kus Venemaa jätkab agressioonisõda Ukrainas ja toimuvad mitmesugused sabotaažrünnakud meie ja liitlaste vastu, peame maksimaalselt pingutama, et tagada oma kriitilise taristu turvalisus ja energiajulgeolek, sealhulgas Balti riikide elektrisüsteemide peatne sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga,“ ütles Mihkelson. „Parlamendikomisjonidena tahame saada kindluse, et meie praeguse olukorra kaardistus haarab kõiki detaile ning ka kriitilise taristu kaitse tugevdamise plaanid on põhjalikult läbi mõeldud.“

Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul eeldab Läänemere veealuse taristu kaitse head koostööd nii riikides sees kui ka rahvusvaheliselt. „Hübriidrünnakud kujutavad ohtu NATO-le ja Euroopa Liidule ning just liitlastega koostöös saame anda neile mõjuva vastuse,“ ütles Stoicescu, kelle sõnul käsitletakse ühisistungil eraldi nii rahvusvahelist koostööd kui ka kriitilise taristu kaitse tugevdamise rahastamist. „Liitlaste sõjaline kohalolek ja nähtavus Läänemerel on hädavajalik, kuid siiski mitte piisav, kuivõrd tõhusa heidutuse tagab lõpuks kurjategijate vastutusele võtmine,“ lisas ta.

Komisjonide kell 14.15 algavale ühisele istungile on kutsutud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori ning Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Välisministeeriumi, Mereväe ja ASi Elering esindajad.

Väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühine istung ei ole avalik, kuid komisjonide esimehed jagavad ajakirjanikele istungil arutatu kohta kommentaare pärast ühisistungi lõppu orienteerivalt kell 15.30 Riigikogu konverentsisaalis.