Reede, november 14, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1505 POSTS 0 COMMENTS

31. mai – Maailma tubakavaba päev: globaalne võitlus suitsetamise vastu

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Maailma tubakavaba päev (World No Tobacco Day) on iga-aastane rahvusvaheline kampaaniapäev, mida tähistatakse 31. mail. Selle algatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) eesmärgiga suurendada teadlikkust tubaka tarvitamise kahjulikkusest ning edendada tõhusaid poliitikaid, mis aitavad vähendada tubakatarbimist ja päästa elusid.

Kust ja kuidas sai Maailma tubakavaba päev alguse?

WHO kehtestas Maailma tubakavaba päeva ametlikult 1987. aastal, kui Maailma Terviseassamblee kuulutas 7. aprilli 1988 esimeseks tubakavabaks päevaks. Idee sai nii laialdast toetust, et juba järgmisel aastal määrati 31. mai iga-aastaseks tähtpäevaks, mil kogu maailm keskendub suitsetamisvastasele teadlikkusele ja tegevusele.

Maailma Terviseorganisatsioon kehtestas Maailma tubakavaba päeva ametlikult 1987. aastal, kui WHO Maailma Terviseassamblee võttis vastu resolutsiooni nr WHA40.38. Esimene tähistamine leidis aset 7. aprillil 1988, WHO 40. sünnipäeval, ning selle eesmärgiks oli suunata maailma tähelepanu suitsetamise laastavale mõjule. Järgmisel aastal (1989) otsustati kuupäeva muuta, et Maailma tubakavaba päev saaks iseseisva tähelepanu – ning alates sellest ajast ongi 31. mai olnud selle ametlik toimumispäev.

Päeva eesmärgid on:

  • Suurendada teadlikkust tubaka tarbimise mõjudest tervisele.

  • Edendada poliitilisi ja seadusandlikke meetmeid tubakatarbimise vähendamiseks.

  • Toetada suitsetamisest loobumist.

  • Vähendada tubakatoodete reklaami ja kättesaadavust, eriti noorte seas.

Igal aastal on päeval kindel teema või fookus. Näiteks:

2022: „Tobacco: Threat to our environment“ – rõhutas tubakatööstuse keskkonnakahju.
2023: “Kasvata toitu, mitte tubakat” – keskendudes sellele, kuidas tubakakasvatus kahjustab põllumajandust ja toidujulgeolekut.
2024: “Protecting children from tobacco industry interference” – rõhuasetusega noorte kaitsmisel tubakatööstuse sihitud turunduse eest.

Allikad:
World Health Organization (WHO): World No Tobacco Day
WHO Framework Convention on Tobacco Control (FCTC): https://fctc.who.int

Tubakapoliitika ja globaalne mõju

Tubakatööstus on aastakümneid kasutanud massilist reklaami, tootesõltuvust ja poliitilist mõjuvõimu, et oma äri laiendada. WHO andmetel sureb igal aastal üle 8 miljoni inimese tubakatarbimise tõttu, millest umbes 1,3 miljonit on mittesuitsetajad, kes puutuvad kokku passiivse suitsetamisega. Üle 80% suitsetajatest elab madala ja keskmise sissetulekuga riikides, kus ennetus ja ravi pole piisavalt kättesaadavad.

Rahvusvahelised meetmed tubakakahjude vähendamiseks:

  • WHO FCTC leping (2005) – esimene rahvusvaheline tervisealane leping, mille on ratifitseerinud üle 180 riigi (sh Eesti).

  • Suitsetamiskeeld avalikes kohtades

  • Hoiatuspildid ja pakendi standardiseerimine

  • Reklaami- ja sponsorluskeelud

  • Tubakatoodete maksustamine

Eesti Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel:

  • Suitsetajate osakaal on viimastel aastatel vähenenud, kuid 2022. aastal suitsetas igapäevaselt veel ca 20% meestest ja 10% naistest.

  • Noorte seas on levimas e-sigarettide ja nikotiinipadjade kasutamine, mis vajab samuti tähelepanu.

Eestis reguleerib tubakatoodete kasutamist tubakaseadus ning 2019. aastast kehtib suitsetamiskeeld kõikidel haridusasutuste territooriumidel, sealhulgas e-sigarettide kasutamisele. Tubakatoodete reklaam on Eestis keelatud.

Allikad:
Eesti Sotsiaalministeerium: Tervisepoliitika – Tubaka kahjulikkus
Tervise Arengu Instituut (TAI): Suitsetamise statistika ja uuringud

Suitsetamine on kahjulik! Tubakasuits sisaldab üle 7000 kemikaali, millest vähemalt 70 on teadaolevalt kantserogeensed. PS! Suitsetamine on peamine välditav surmapõhjus maailmas. (NordenBladet)

Miks suitsetamine on kahjulik?

Suitsetamine mõjub hävitavalt tervisele, majandusele ja keskkonnale.

1. Tervisemõjud:
 Suitsetamine põhjustab või soodustab:

  • Kopsuvähki, suu- ja kurguvähki, põie- ja kõhunäärmevähki.

  • Kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK), astmat ja bronhiiti.

  • Infarkti, insulti ja veresoonkonnahaigusi.

  • Viljatust, raseduse tüsistusi ja enneaegseid sünnitusi.

  • Kiirendatud vananemist ja naha elastsuse kadu.

Passiivne suitsetamine on samuti äärmiselt kahjulik, eriti lastele ja eakatele, põhjustades hingamisteede haigusi ja südameprobleeme.

2. Majanduslikud ja ühiskondlikud kahjud:

  • Suitsetamine toob kaasa kõrged ravikulud, töövõimetuse ja töölt puudumise.

  • Tubakaga seotud haigused maksavad maailmale kokku üle triljoni dollari aastas (WHO hinnang).

3. Keskkonnakahju:

  • Tubakatootmine vajab palju maad ja vett, tihti metsade hävitamise arvelt.

  • Sigaretikonid on maailma enimkorjatud prügiliik, saastades pinnast ja vett toksiliste kemikaalidega.

Miks suitsetamisest loobumine tasub end kohe ära?

Suitsetamisest loobumise positiivne mõju algab juba minutite jooksul:

  • 20 minuti jooksul: vererõhk ja pulss langevad.

  • 12 tunni jooksul: süsinikmonooksiidi tase veres normaliseerub.

  • 2 nädala – 3 kuu jooksul: vereringe ja kopsufunktsioon paranevad.

  • 1 aasta jooksul: südamehaiguste risk väheneb poole võrra.

  • 5–10 aasta jooksul: insuldirisk langeb mittesuitsetaja tasemele.

  • 15 aasta jooksul: südamehaiguste risk muutub võrdseks eluaegse mittesuitsetajaga.

Suitsetamisest loobumine pikendab eluiga, parandab elukvaliteeti, säästab raha ning vähendab riski raskete haiguste tekkeks nii endal kui ka lähedastel.

Miks peaks loobuma juba täna?

Tubakatoodete tarvitamine ei ole lihtsalt isiklik harjumus – see on globaalne terviseoht. Maailma tubakavaba päev tuletab meelde, et iga suitsetaja loob võimaluse tervemaks eluks mitte ainult endale, vaid ka oma perele, lastele ja ühiskonnale.

Suitsetamisest loobumine on kõige tõhusam otsus, mida inimene saab oma tervise heaks teha. See ei ole lihtne, kuid see on võimalik – ning tänapäeval on olemas palju tuge ja nõustamist loobumiseks.

Soovitused ja abi:

Avafoto: Igaüks on oma õnne sepp ja oma õnne (loe: tervise) valaja. Väärtusta oma tervist juba täna!  (NordenBladet)

21. mai – Looduskaitsepäev: Eesti looduse hoidmise ja väärtustamise päev

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – 21. mail on tähistatakse Eestis looduskaitsepäeva! See päev on pühendatud looduse hoidmisele, kaitsmisele ja keskkonnateadlikkuse tõstmisele. See päev kutsub üles märkama meie looduslikku mitmekesisust, hindama seda kui rahvuslikku rikkust ning tegutsema selle nimel, et säilitada looduskeskkond ka tulevastele põlvedele.

Looduskaitsepäev on saanud kindla koha meie ühiskondlikus kalendris, olles sümboliks eestlaste sügavale loodusearmastusele ja keskkonnahoiu traditsioonidele.

Kuidas ja millal sai looduskaitsepäev Eestis alguse?

Looduskaitsepäeva tähistamise traditsioon Eestis ulatub tagasi 1950. aastatesse. Esimene looduskaitsepäev korraldati 1957. aastal, toonase Eesti NSV looduskaitse komisjoni eestvedamisel. Päeva eesmärk oli algselt peamiselt loodushoiuteadlikkuse suurendamine koolides ning üldsuse kaasamine looduse kaitse tegevustesse.

Tollal keskenduti looduslike väärtuste tutvustamisele, matkapäevadele ja loodusobjektide korrastamisele. Aja jooksul on päeva tähendus süvenenud – muutudes rohkem laiemaks keskkonnateadlikkuse, elurikkuse ja vastutustundliku käitumise edendamise päevaks.

Allikad:
Keskkonnaministeerium (Kliimaministeerium): Looduskaitse ja selle ajalugu Eestis
Eesti Loodusmuuseum: Looduskaitse tähendus ja areng

Looduskaitse Eestis – ülevaade

Eesti on Euroopa mõistes erandlikult rikka loodusega riik: meil on üle 50% maapinnast kaetud metsaga, sadu rabasid ja soid, tuhandeid kilomeetreid rannajoont ning väga suur liikide mitmekesisus.

Eestis on looduskaitse all:

  • Üle 4 000 kaitstava looduse üksuse (nt rahvuspargid, maastikukaitsealad, hoiualad, püsielupaigad)

  • 6 rahvusparki, sh Lahemaa, Soomaa, Matsalu jt

  • Rohkem kui 600 kaitsealust liiki (nt lendorav, suur-konnakotkas, käpalised)

Looduskaitsepäeva kaudu tuuakse esile nende väärtuste säilitamise vajadus.

Allikad:
EELIS andmebaas (Keskkonnaagentuur): Kaitstavad loodusobjektid
Eesti Rahvusraamatukogu keskkonnaandmed

21. mai – miks just see kuupäev?

Eestis on looduskaitsepäeva tähistatud mitmel kuupäeval, kuid alates 2000. aastatest on see kinnistunud 21. maile. Valik langeb kokku rahvusvahelise looduskaitsehooaja algusega ning kevadise looduse tärkamisega, mil elurikkus on kõige nähtavam.

Sama kuupäeva läheduses (22. mai) tähistatakse ka ÜRO poolt välja kuulutatud rahvusvahelist bioloogilise mitmekesisuse päeva, mis annab looduskaitsepäevale ka globaalse mõõtme.

Kuidas looduskaitsepäeva tänapäeval tähistatakse?

Tänapäeval on looduskaitsepäev seotud paljude hariduslike ja kogukondlike ettevõtmistega:

  • Koolides ja lasteaedades korraldatakse loodusteemalisi õppepäevi ja viktoriine.

  • Rahvusparkides ja looduskeskustes toimub matku, talguid, loodusretki ja giidituure.

  • Mitmed organisatsioonid (nt RMK, Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaamet) viivad läbi teavituskampaaniaid ja üritusi.

Eesti looduskaitsepäev on oluline ühiskondliku teadlikkuse kasvatamiseks, rõhutades, et igaühe panus – olgu see liigirikka niidu niitmine, pesakasti riputamine või prügi koristamine – on osa terviklikust loodushoiust.

Allikad:
Keskkonnaamet: Looduskaitsepäev 2024 programmi näitedRMK loodusegidsid ja matkapäevade info

Looduskaitse kui osa Eesti identiteedist

Eestlaste side loodusega on sügav – me elame metsade ja rabade keskel, looduse keskel toimuvad meie tähtsamad rituaalid, sh jaanipäev ja hingedepäev. Looduskaitsepäev on võimalus tuletada meelde, et loodus ei ole midagi eraldiseisvat, vaid osa meie igapäevaelust ja kultuurist.

Looduslik mitmekesisus on ohus mitte ainult kaugetes troopilistes metsades, vaid ka Eestis. Sellest arusaamine ja oma käitumise kohandamine on keskkonnateadliku ühiskonna tunnus.

21. mai – looduskaitsepäev ei ole lihtsalt kalendris märgitud tähtpäev. See on kutse märgata, väärtustada ja kaitsta elukeskkonda, mis on meile kõigile koduks. Eesti on väike, kuid looduselt suur maa – ja selle hoidmine on meie ühine vastutus. Looduskaitsepäev aitab seda meelde tuletada.

Avafoto: NordenBladet

Vaata ka:
Mida kujutab endast Taarausk? Kes oli Taara eesti mütoloogias?

Norra tähistab igal aastal 17. mail oma iseseisvuspäeva – Grunnlovsdagen

By
Helena-Reet Aari
-
Norra tähistab igal aastal 17. mail oma iseseisvuspäeva – põhiseaduse päeva (norra keeles Grunnlovsdagen)

NordenBladet – Norra tähistab igal aastal 17. mail oma iseseisvuspäeva – põhiseaduse päeva (norra keeles Grunnlovsdagen), mis on üks silmapaistvamaid ja unikaalsemaid rahvuspühasid maailmas.

Erinevalt paljude riikide iseseisvuspäevadest, mis sageli keskenduvad militaarvõidule või revolutsioonile, on Norra 17. mai tähenduslik just seetõttu, et see rõhutab rahumeelset demokraatia sündi. See päev sümboliseerib norralaste rahvuslikku identiteeti, uhkust oma ajaloo üle ja pühendumust vabadusele ning põhiseaduslikule korrale.

Ajalooline taust

Norra põhiseaduse päev tähistab 17. mail 1814 Eidsvollis vastu võetud põhiseadust. Pärast Napoleoni sõdu, mille tagajärjel Taani pidi loovutama Norra Rootsi kuningriigile (Kieli rahulepinguga), otsustasid norralased keelduda passiivsest võimuvahetusest.

Norras kogunes 112-liikmeline rahvuskogu, mis kuulutas Norra 17. mail 1814 iseseisvaks kuningriigiks ja võttis vastu ühe vanima endiselt kehtiva põhiseaduse maailmas, mis oli tugevalt inspireeritud Ameerika ja Prantsuse revolutsioonide demokraatlikest ideedest. Kuigi Norra ühendati hiljem Rootsi kuningriigiga personaalliiduna (1814–1905), säilitas riik oma põhiseaduse ja ulatusliku sisepoliitilise autonoomia.

17. mail mail 1814 võttis Norra Eidsvollis vastu oma põhiseaduse. Sellega püüti taastada Norra iseseisvus pärast aastasadu kestnud Taani ja Rootsi ülemvõimu. Kuigi Norra liitus hiljem Rootsi kuningriigiga personaalliiduna, jäi põhiseadus kehtima ja seda peetakse iseseisvuse sümboliks.

Allikad:
Store norske leksikon (SNL): Grunnloven 1814The Norwegian Parliament (Stortinget): About the Constitution

Tänapäevane tähistamine

Tänapäeval on 17. mai Norra tähtsaim rahvuspüha, mida tähistatakse kogu riigis rõõmsameelsete rongkäikude, rahvarõivaste, muusika ja kogukondlike pidustustega. Eriline rõhk on lasterongkäikudel (barnetog), mis väljendavad Norra rahuarmastavat vaimu ja demokraatlikke väärtusi.

Olulised elemendid:

  • Rahvarõivad (bunad): Kohalikest piirkondadest pärit rahvariided, mida kannavad tuhanded inimesed rongkäikudes.

  • Lippude rohkus: Norra lippe lehvitatakse igas aknas ja tänaval.

  • Kuningapere osalus: Oslos tervitavad kuningas Harald V ja kuninganna Sonja rahvast kuningalossi rõdult.

  • Toit ja traditsioonid: Lapsed söövad jäätist ja viinereid, pered peavad piknikke, tähistamine on väga kodanikukeskne.

Allikas:
The Royal House of Norway: 17 May Celebrations
Visit Norway: 17 May – Constitution Day

Demokraatia ja rahvuslik ühtsus

Eriliseks teeb Norra 17. mai tähistamise selle rahumeelne ja tsiviilne olemus. Päeva keskmes ei ole sõjavägi ega relvastatud jõud, vaid rahva tahe, laste roll tuleviku kujundajatena ja pühendumus põhiseaduslikule riigikorrale.

Norralaste jaoks on see päev rahvusliku ühtsuse ja vabaduse sümbol. See ei ole ainult ajalooline meenutus, vaid ka iga-aastane kinnitus Norra identiteedile: olla demokraatlik, sõltumatu ja ühtehoidev rahvas.

Norra iseseisvuspäev, 17. mai, on rohkem kui lihtsalt rahvuspüha – see on elav ja kaasav demokraatia tähistamine. See peegeldab norralaste rahulikku võitlust oma suveräänsuse eest ning uhkust oma riikliku ja kultuurilise iseseisvuse üle. Grunnlovsdagen on päev, mil kogu rahvas, vanast nooreni, tuleb tänavatele mitte protestima, vaid pidutsema – rahu, vabaduse ja põhiseaduse nimel.

Avafoto: NordenBladet

Soomes tuleb Kela hüvitistes suur muutus

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Mai alguses hakkas kehtima sotsiaalkindlustusameti Kela eratervishoiu hüvitiste laiendamine. Muudatused puudutavad suutervishoidu, füsioteraapiat, viljakusravi ja günekoloogilist ravi, seisab Kela teates.

Need asjad muutuvad:

Hambaravi
Kela hüvitist suunatakse edaspidi ennetavale suutervishoiule ja sidekoehaiguste ravile. Hambahügienisti juurde pääseb nüüd kaks korda aastas ilma hambaarsti saatekirjata.

Arsti saatekirjaga hüvitatakse suuhügienisti ravi maksimaalselt 15 korda kahe aasta jooksul ja seda ka edaspidi. Samuti on endiselt võimalik hüvitada suu ja hammaste tervisekontrolli igal teisel aastal.

Füsioteraapia
Kela hüvitist saab maksimaalselt nelja füsioteraapiavisiidi eest aastas. Füsioteraapiasse saab pöörduda ilma arsti saatekirjata.

Isegi kui teil on saatekiri, saate ikkagi hüvitist ainult nelja visiidi eest.

Günekoloogiline ravi ja viljakusravi
Kela saab hüvitada günekoloogi määratud viljakusravi kulud, kui viljatus on tingitud haigusest ja isik on alla 43-aastane.

Üle 43-aastastele isikutele võib hüvitist määrata igal üksikjuhul eraldi.
Samuti on suurendatud günekoloogiliste ravide eest makstava hüvitise suurust.

Venemaa nõuab Fortumilt ja Outokumpult 2 500 000 000 eurot hüvitist

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Venemaa riigifirma Rosatom kaebas Soome ettevõtted Moskvas kohtusse. Fortumilt ja Outokumpult nõutakse seoses Hanhikivi 1 elektrijaama lepingu lõpetamisega 227,8 miljardit rubla (ligikaudu 2,5 miljardit eurot) hüvitist.
Teave on kättesaadav kohtudokumentidest ja Rosatomi pressiteatest, vahendab Reuters. Juhtunust teatavad ka mitmed Venemaa meediaväljaanded, sealhulgas kremlimeelne Gazeta, uudisteagentuur Interfax ja Peterburi uudistekanal Fontanka.

Reutersi andmetel nõuab Rosatom rahalise kahju hüvitamist, mis talle tekkis Hanhikivi 1 elektrijaama ehituse EPC lepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu. Lisaks nõutakse hüvitist aktsionäride lepingu rikkumise, kütuse tarnelepingu rikkumise ja laenu tagasimaksmisest keeldumise eest.

Soome ettevõte Fennovoima teatas, et lõpetas 2022. aasta mais jaama tarnelepingu Rosatomiga pärast seda, kui Venemaa oli alustanud ulatuslikku agressioonisõda Ukrainas. Ettevõte põhjendas lepingu lõpetamist muu hulgas pika aja jooksul tekkinud oluliste hilinemistega. Lisaks sellele suurendas Ukraina sõda projektiga seotud riske.

Rosatom nõudis seejärel Fennovoimalt ligikaudu kolme miljardi euro suurust hüvitist. Fennovoima, mille omanike hulka kuuluvad Fortum ja Outokumpu, on omakorda nõudnud Rosatomilt ligikaudu kaks miljardit eurot hüvitist tarnete hilinemise ja suutmatuse eest tarnida.

Aastal 2013 sõlmitud lepingus hinnati Hanhikivi 1 elektrijaama investeeringuteks 6,5–7 miljardit eurot. Elektrijaama ehitamist ei alustatud kunagi.

Enne Venemaa agressioonisõda oli Fortum Venemaa energiaturul märkimisväärne välisinvestor. Venemaa riik võttis ettevõtte Venemaal olnud vara Venemaa presidendi Vladimir Putini korraldusega üle 2023. aastal.

1...293031...301Page 30 of 301