Reede, juuni 13, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1386 POSTS 0 COMMENTS

Hoiatav juhtum: Soome mees kaotas suure maja vaid 5000-eurose võla tõttu

NordenBladet — Edela-Soomes elav mees oli võlgu suhteliselt tagasihoidliku summa 4970,38 eurot. Ta on aga töötu ja haiguslehel, saades väikest haigusraha. Madala sissetuleku tõttu pole ta suutnud võlga tasuda. Eelmise, 2022. aasta sügisel arestis täitur mehe maksutagastustest 395,59 eurot. Täitur pole aga kaitstud osa tõttu saanud mehe haigusraha ära võtta, vahendab Iltalehti.

Kuna võlga tagasi ei makstud, otsustas täitur müüa võlgnikule kuulunud vara sundkorras. Kõnealune kinnistu asub maapiirkonnas. Kinnistu on ligi hektari suurune ja sisaldab muuhulgas 1979. aastal valminud eramut.

Täitur hindas oma otsuses vara väärtuseks 20 000 eurot.

Kinnistu omanik kaebas arestimise otsuse edasi Edela-Soome kohtusse. Ta nõudis otsuse tühistamist.

Mees on kaebuses üllatunud, et täitur on tema vara väärtuseks hinnanud vaid 20 000 eurot. Kinnistul asub muuhulgas 200-ruutmeetrine täistellistest eramu.

Kaebaja juhtis tähelepanu sellele, et täiteasutus müüs tema kinnisvara „allahinnatult”. Samuti nentis ta, et tema võlg on kinnisvara väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt väike.

Kinnistu on tema kodu. Kui ta selle kaotab, põhjustab see talle vaimse, füüsilise ja rahalise krahhi.

Kaebaja väitel puudub tal töötuse ja haiguse tõttu võimalus uut kodu soetada.
Samuti nõudis mees asju ajanud täituri vahetamist teise vastu. Praegune „ähvardab ja ründab!”. Ta avaldas soovi igakuise tagasimakse summas kokku leppida täituriga, kellega saab asju ajada.

Täitur nõudis kaebuse põhjendamatuse tõttu selle rahuldamata jätmist. Täitemenetlus on läbi viidud vastavalt täitemenetluse eeskirjadele. Alaline elukoht on alles viimane sundmüügi objekt.

Täitur tõi välja, et ta ei saa vara arestimisel arvestada võlgniku tervisliku seisundiga, välja arvatud juhul, kui tegemist on varaga, mille arestimist saab haiguse tõttu välistada. Kinnisvara ei ole selline vara.

20 000 eurot on umbkaudne kinnisvara väärtuse hinnang. Hind täpsustatakse pärast täituri varaga tutvumist ja müügi edenedes.

Täitur tõi välja, et ta on seotud miinimumhinna regulatsiooniga. Ta ei tohi müüa kinnisvara hinnaga, mis on selgelt madalam paikkonnas kehtivast hinnast.

Kohus jättis kaebaja nõude täituri vahetamiseks rahuldamata. Selline nõue tuleks kohtu asemel esitada täiteasutuse keskasutusele.

Kohus jättis rahuldamata ka kaebaja nõude kuulata kohtuistungil tunnistajana üle üks haiglaõde.

Kohus nentis, et täitemenetluse puhul puudub regulatsioon, millest lähtuvalt tuleks võlgniku terviseseisundiga seotud tegureid arvesse võtta alalise elukoha müügi puhul. Näiteks kodutehnika ja transpordivahendid, mida inimene vajab, saab eraldada täitemenetlusest, kuid antud juhul seda ei olnud.

Kohus nõustus, et kaebaja võlgnevus on vara väärtusega võrreldes üsna väike. Kinnistu müügiga aga saab täitenõuded täies ulatuses hüvitada.

Kohus jättis taotluse vara arestimise tühistamiseks rahuldamata. Kohus otsustas, et detsembris tehtud arestimine on kooskõlas täitemenetluse eeskirjades sätestatuga.
Kohtu maikuu otsus ei jõustunud, kuna mees kaebas otsuse edasi Turu ringkonnakohtusse.
Ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei andnud kaebajale menetlusluba. Esimese astme kohtu otsuse õigsuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjust kahelda ning puudub ka muu mõjuv põhjus.

 

Soome: Kinnisvaraomanikke ähvardab 40-protsendine maksutõus

NordenBladet — Uues valitsusprogrammis mainitud kinnisvara maksutõus võib tabada valusalt kinnisvara omanikke. Peaminister Petteri Orpo valitsus plaanib sekkuda kinnisvara maksustamisse, vahendab Uusi Suomi.

Valitsus kavatseb programmi kohaselt ellu viia kinnisvaramaksu reformi, millega „korrigeeritakse kinnisvaramaksu väärtuse ja turuväärtuse erinevust. Reform viiakse ellu pika üleminekuperioodiga. Kinnisvaramaksu muudatused on kinnisvara omanikele mõõdukad”.

Edastatud pressiteate kohaselt on Soome koduomanike liit kavandatavast muudatusest „jahmunud”.

– Praegu on see alumine piir 0,93 protsenti. Valitsusprogramm pakub uueks alampiiriks 1,3 protsenti. Tõusu elluviimisel tõuseks maa maksumäär kinnisvara maksustamisel ligi 40 protsenti, ütleb koduomanike liidu tegevdirektor Marju Silander liidu pressiteates.
Liidu hinnangul suurendaks maksumäärade muutmine kõigil eluasemekulusid.

Muus osas hindab koduomanike liit valitsusprogrammi oma pressiteate kohaselt ettevaatlikult positiivseks.

Muu hulgas olid märked elektri siirdehindade vähendamise, kinnisvara- ja võõrandamismaksu reformi, eluasemeregulatsioonide leevendamise ja energiatõhususe renoveerimise soodustuste kohta.

Avafoto: Soome (NordenBladet)

 

 

Eesti: Riigikogu komisjon toetab Euroopa Liidu digitaalset reisidokumenti

NordenBladet — Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb digitaalsete reisidokumentide kasutuselevõtmist Euroopa Liidus.

Komisjoni aseesimehe Maria Jufereva-Skuratovski sõnul toetab Euroopa Liidu asjade komisjon passi ja isikutunnistuse digitaliseerimist, et hõlbustada reisimist. „Usun, et digitaalsed reisidokumendid kiirendavad märgatavalt piiriületuspunktide tööd, lühendavad reisijate ooteaega ja parandavad ka piirikontrolli turvalisust,“ sõnas ta. „Digitaalsete dokumentide arendamisel on vaja erilist tähelepanu pöörata nende turvalisusele, võimalike väärkasutuste ennetamisele ja andmekaitsereeglitele. Digitaalne dokument peab olema vähemalt sama turvaline kui füüsiline reisidokument,“ rõhutas aseesimees.

Istungil toodi välja, et digitaalse reisidokumendiga saab pardale minna näobiomeetria alusel ning lisaks peab digitaalne reisidokument olema mobiilirakenduses. Esialgu peab digitaalse reisidokumendi kõrval ilmselt kaasas olema ka füüsiline dokument, ent pikemas plaanis ei pea Euroopa Liidus reisides edaspidi passi ega muud isikut tõendavat dokumenti enam kaasas kandma. Füüsilise dokumendi kasutamise võimalus peab jääma neile, kelle näobiomeetriat pole võimalik lugeda või kes ei kasuta nutitelefoni.

Komisjoni kinnitatud seisukohtades osutatakse, et loodav Euroopa Liidu tasandi lahendus peaks toetama digitaalsete reisidokumentide globaalset koostalitlusvõimet ning lähtuma ühtsetest Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) standarditest. Samuti peaks digitaalsed reisidokumendid sobima väljatöötatava Euroopa digiidentiteedi kukru lahendusega.

Eesti seisukoha järgi peaks Euroopa Liidu riigid digitaalsed reisidokumendid kasutusele võtma korraga või vähemalt tunnustama loodavat lahendust ja tagatud olema piisav üleminekuaeg. Eesti toetab esimese etapina lahendust, kus digitaalse dokumendi andmed on seotud füüsilise dokumendiga. Veel osutatakse Eesti seisukohtades, et digitaalset reisidokumenti peaks saama luua ja kasutada oma kodakondsusriiki naasmiseks juhul, kui füüsiline dokument on välisriigis varastatud või kaotatud.

Komisjon otsustas valitsuse esitatud seisukohti toetada. Istungil märgiti, et avalikule konsultatsioonile järgneb mõjuhinnang ja seejärel on veel sel aastal kavas välja tulla määrusega.

Istungil tutvustas valitsuse esitatud seisukohti ja vastas komisjoniliikmete küsimustele Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik Elen Kraavik.

 

 

Läti lõpetas täielikult Vene viisade taotluste vastuvõtmise seoses sündmuste ettearvamatu arenguga

NordenBladet — Läti lõpetas alates esmaspäevast, 26. juunist seoses Venemaa sündmuste ettearvamatu arenguga  diplomaatilistes ja konsulaaresindustes igat liiki viisataotluste vastuvõtu Venemaa kodanikelt. Asjast teatas Läti välisministeerium, vahendab lsm.lv.

Enne 25. juunit (kaasa arvatud) vastu võetud ja menetletud viisataotlused vaadatakse läbi.
Täiendavate küsimuste korral soovitab ministeerium pöörduda vastava Läti välisesinduse poole.

Välisminister Edgars Rinkēvičs teatas nädalavahetusel, et Venemaa kodanikele ei tohiks anda humanitaar- ega muid viisasid.

Läti peatas viisade väljastamise Venemaa kodanikele juba 24. veebruaril 2022, kui Venemaa alustas ulatuslikku sissetungi Ukrainasse, kuid seni kehtis erand humanitaarviisade puhul.

Avafoto: Läti (Unsplash)

 

 

Soome karmistab venelaste reisipiiranguid

NordenBladet — Soome kavatseb karmistada venelaste reisipiiranguid. Presidendist ja valitsuse liikmetest koosnev välis- ja julgeolekupoliitika komisjon (TP-UTVA) arutas 27. juuni kohtumisel Venemaa kodanike reisipiiranguid.

TP-UTVA hinnangul tuleks kuritarvituste ärahoidmiseks laiendada ja karmistada Venemaa kodanike reisipiiranguid Soome ja Soome kaudu ülejäänud Schengeni alasse. TP-UTVA hinnangul ohustab venelaste reisimine jätkuvalt Soome rahvusvahelisi suhteid, vahendab Yle.

Soome välisministeeriumi osakonnajuhataja Jussi Tanner ütles, et karmistamise kohta pole veel kindlaid juhiseid. Küll aga plaanitakse piiranguid kehtestada Venemaa kinnisvaraomanikele.

Plaanid on, et edaspidi peaksid kinnisvaraomanikud näitama, et kinnistu hooldustööd nõuavad omaniku kohalolekut, ütleb Tanner.

Soomes kehtib praegu valitsuse eelmine põhimõtteline otsus septembrist 2022. Kehtiva poliitika kohaselt on Soomes eluaset või kinnisvara omavatel inimestel lubatud vajalike hooldustööde tegemiseks riiki sõita.

Lisaks on plaanis piirata Soome õppeasutustesse sisseastumiskatsetele tulekut, et see oleks lubatud ainult kraadiõppesse. See piirang kehtiks näiteks rahvakoolide kohta.

Kolmandaks on plaanis piirata ärireise. Tanneri sõnul on detailid veel lahtised, kuid piirangute puhul võidakse lubada ainult Soome ärireisid. Seda seetõttu, et see on tegelikult ainus ärireis, mida saame jälgida, ütles Tanner.

Poliitilised reisipiirangud Venemaa kodanikele sõltuvad valitsuse põhimõttelisest otsusest. Põhimõttelise otsuse teeb valitsus.

Tanneri hinnangul vaadatakse 2022. aasta sügise põhimõtteline otsus TP-UTVA arutelu põhjal üle esimesel võimalusel. Ma eeldaksin, et otsus tehakse nädala või kahe jooksul, ütles Tanner.

Valitsuse põhimõtteline otsus toob välja poliitilised suunised. Ametivõimud otsustavad, kuidas suuniseid rakendatakse.

Tanneri sõnul ei mõjutanud nädalavahetusel Venemaal toimunud Wagneri ülestõus venelaste Soome reisimise piiramise poliitikat. Muutus oleks nagunii tulnud. Olukorda Venemaal on tähelepanelikult jälgitud ja arenguid jälgitakse ka edaspidi.

Avafoto: Unsplash