Soome maksuamet hoiatab: juulis laekuvad maksutagastused on petturid veelgi aktiivsemaks muutnud

By

-

juuni 19, 2023

NordenBladet — Soome maksuamet hoiatab, et maksuameti nimel levib mitmeid erinevaid maksutagastust lubavaid petusõnumeid. Maksuasjadega seotud kelmusteated on maksumaksjaid piinanud juba pikemat aega ning juulis laekuvad maksutagastused on petturid veelgi aktiivsemaks muutnud, vahendab Iltalehti.

Petuteateid saadetakse nii e-posti kui tekstisõnumiga. Seal palutakse klõpsata lingil, misjärel küsitakse kliendilt panga- ja isikuandmeid.

Maksuameti turvalisuse ja riskijuhtimise direktor Samuli Bergström juhendab maksuameti bülletäänis, et petusõnumites olevatele linkidele ei tohi vajutada ning kirjad tuleb koheselt kustutada.

Mõned uued petusõnumid näevad välja üsna ehtsad, seega peavad kliendid nüüd olema ettevaatlikud ja tähelepanelikud. Oluline on meeles pidada, et meie saadetud sõnumid ei sisalda kunagi linke, ütleb Bergström.

Lisaks sõnumitele on petturid loonud internetis ehtsa välimusega veebilehti, mis ilmuvad Google’i otsingumootoris. Google’i otsingu asemel juhendab Bergström maksuameti kliente Omaverosse minema, sisestades teenuse aadressi otse brauseri aadressiväljale.

Suvised maksutagastused makstakse välja 3. juulil. Kui kliendi maksuotsus on valminud, saadab Maksuamet kliendile maksuotsuse, kus on näidatud võimalike tagastatavate või juurdemaksete summa.

Maksuotsus ilmub Omaverosse ning lisaks saadetakse kliendile e-kirjaga meeldetuletus, kui tal on aktiveeritud elektrooniline suhtlus ametiasutustega ehk Suomi.fi sõnumid. Kui ei, siis saadetakse maksuotsus ka paberil kirjaga koju.

Mida teha, kui said petukirja?

Kustutage sõnum kohe ja ärge avage selles olevaid linke.

Kui tegite vea ja edastasite krediitkaardi andmed, sulgege kaart viivitamatult, helistades oma panka või pöördudes kaardi väljaandja poole.

Kui sisestasite kogemata oma internetipanga koodid, võtke ühendust oma panga teenindusnumbriga ja sulgege koodid.

Kui tegite eksikombel kahtlase makse, võtke kohe ühendust oma pangaga.

Kui edastasite kogemata oma krediitkaardi andmed või internetipanga koodid, võisite sattuda pettuse ohvriks. Kui olete esmalt oma pangaga ühendust võtnud, teatage kuriteost politseile. Samuti tuleks teatada pettuse katsetest.

7 OTSELENDU OHUS: Lennujaamatasude tõusu tõttu lõpetab Ryanair alates novembrist Eestist lendamise

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 19, 2023

NordenBladet — Eesti võib lähiajal jääda mitme olulise lennuühenduseta, sest praeguse seisuga Ryanairi lennukid alates novembrist Tallinnas ei maandu, tõdeb Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Lauri Laats, kelle sõnul tekitab valitsuse passiivsus olukorra lahendamisel nördimust.

“Lennuühendused suurriikidega on meile äärmiselt olulised ja Vabariigi Valitsus peab pingutama, et vältida Eesti ääremaastumist,” kinnitab Riigikogu majanduskomisjoni liige Lauri Laats. “Käesoleva aasta alguses otsustas Ryanair pärast lennujaamatasude tõusu loobuda seitsmest Tallinna Euroopaga ühendavast otselennust. Kui ka praegu selles suunas vastavaid samme ei astuta ja läbirääkimised lähevad vett vedama, siis on see järjekordne tagasilöök Eesti majandusele ja mainele. Ryanair on globaalselt oluline tegija – tegemist on Euroopa suurima odavlennufirmaga, kelle turuosa Eestis oli maikuus 15 protsenti.”

Ryanair pakub tänase päeva seisuga lennuühendusi Ühendkuningriigi, Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Austria ja Rootsiga ning kui need peaksid katkema, jääb Eesti Lauri Laatsi sõnutsi muust maailmast eraldatuks. “See tähendab tuhandete turistide liikumist meilt teistesse lennuliiklusesse sõbralikumalt suhtuvatesse keskustesse. Meil jäävad saamata miljonid eurod, mida siia saabunud reisiseltskonnad oleksid majutuse ja teenuste eest maksnud, järelikult ka märkimisväärne maksutulu riigieelarvesse. Kui üks välisturist kulutab Eestis keskmiselt 310 eurot, siis lennujaama kaudu Eestisse saabunud väliskülaline jätab siia poolteist korda rohkem raha ehk hinnanguliselt 469 eurot.”

Lauri Laats toob välja, et järjest rohkem turiste kasutab lennureisideks Helsingi ja Riia õhuväravaid, kus hinnad soodsamad ja sihtkohtade valik mitmekesisem. “Eesti riik peab vaatama suurt pilti ja lühinägelik on oma tegevuses lähtuda vaid Tallinna Lennujaama majandusnäitajatest. Strateegilised ühendused on olulised nii meie inimeste kui ka näiteks rahvusvaheliste suurettevõtete jaoks, kes võtavad seda laienemisplaane tehes arvesse. Head ühendused tagavad majanduskasvu, kuid pärast majanduskomisjonis toimunud arutelu Tallinna Lennujaama esindajatega ei tekkinud mul seda tunnet, et lennuühendused Euroopa suurlinnadega on valitsuse prioriteet,” tõdeb parlamendisaadik.

Avafoto: Ryanairi lennuk Tallinna Lennujaamast teel Barcelonasse (NordenBladet)

Lennufirma Ryanair otsustas sulgeda Tallinnast seitse lennuliini ja jätkab lende vaid kaheksasse sihtkohta, milleks on London, Milano, Stockholm, Barcelona, Viin, Berliin, Rooma ja Veneetsia Treviso. Ryanairi suletavatest liinidest lendab Pariisi liinil airBaltic. Teiste liinide suhtes (Billund, Dublin, Malta, Napoli, Nürnberg ja Paphos) asub lennujaam läbi rääkima erinevate lennufirmadega.

Nordecon AS: Ehituslepingu sõlmimine (Exmet Services büroo- ja tootmishoone)

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 19, 2023

NordenBladet — Nordecon AS kontserni kuuluv ettevõte Nordecon Betoon OÜ (brändinimi NOBE) ja Exmet Services OÜ sõlmisid töövõtulepingu büroo- ja tootmishoone ehitustööde teostamiseks aadressil Vana-Narva mnt 10, Maardu. Hoonekompleksi brutopindala on ligikaudu 10 000 m2.

Tööde kogumaksumuseks on ligikaudu 7,4 miljonit eurot ilma käibemaksuta ja tööd lõppevad 2025. aasta kevadel.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2022. aasta konsolideeritud müügitulu oli 323 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 580 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com
www.nordecon.com

Eesti: Kohalikud kogukonnad ja ettevõtjad saavad peagi tuge läbi uute Leader-strateegiate

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 19, 2023

NordenBladet — Regionaalminister Madis Kallas allkirjastas Leader-toetuse tingimused aastateks 2023–2027. Sellest juhindudes saavad kohalikud tegevusrühmad hakata taotlema toetust piirkondlike Leader-strateegiate elluviimiseks.
Uute strateegiate eesmärk on arendada maapiirkondades atraktiivset elu- ja ettevõtluskeskkonda ning aktiivseid ja ühtehoidvaid kohalikke kogukondi.

LEADER-programmi on Eestis rakendatud alates 2006. aastast. Võrreldes varasemate perioodidega ootab ees mitu muudatust.

„Uue perioodi eelarve jaotamisel on võetud arvesse erinevaid näitajaid, näiteks omavalitsuse pindala, asustustihedust, elanike arvu jne. See annab võimaluse aidata senisest enam neid piirkondi, kus mahajäämus on suurem. Aktiivsed, ühtehoidvad ja tugevad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste, sealhulgas noorte maale tulemiseks ja sinna jäämiseks,“ kommenteeris uuendusi regionaalminister Madis Kallas.

Muutumas on ka strateegiate rahastamine. Esimest korda rahastatakse Eestis uusi LEADER-strateegiaid mitmest Euroopa struktuurifondist.

„Lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvele on võimalik kaasata piirkonna arendamiseks ka Euroopa Sotsiaalfond+ raha. Selleks peab strateegias sisalduma eraldi meede, mille fookuses on pikaajalise hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine, inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine,“ ütles Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel.

„Eraldi eesmärgiks strateegiate elluviimise toetamisel on võetud lihtsustamine. See tähendab, et toetuse saajatel väheneb oluliselt halduskoormus ning maksetaotluste esitamisel ei kontrollita enam kuludokumente, vaid kui eesmärgid on saavutatud, siis makstakse toetus välja kokku lepitud summas,“ lisas Pärtel.

LEADER-strateegia elluviimise toetust saavad taotleda kohalikud tegevusrühmad, kelle liikmeteks on omavalitsusüksused, kodanikuühendused ja ettevõtjad. Üle Eesti tegutseb 26 piirkondlikku tegevusrühma, kes koostavad strateegiaid lähtuvalt altpoolt tulevast algatusest, arvestades piirkondlikke eripärasid ja vajadusi.

Tegevusrühmade strateegia elluviimise toetuse taotlusi plaanitakse hakata vastu võtma juunis ning taotlusi saab esitada läbi e-PRIA.

Iga strateegia elluviimise toetuse taotluse vaatavad läbi Maaeluministeerium ja PRIA ning pärast strateegia ja taotluse heakskiitmist eraldatakse tegevusrühmale toetussumma piirkondlike eesmärkide saavutamiseks. Projektitoetuste jagamist koordineerivad tegevusrühmad koostöös PRIAga.

Perioodil 2023–2027 rahastatakse LEADER-programmi 66 629 986 euro ulatuses. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatakse programmi 47 589 703 euroga, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastus 11 897 426 eurot. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) rahastab programmi 7 142 857 euroga, millest Eesti riigi kaasrahastus on 30%.

LEADER on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Eesti panustab ligi 12% Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) koguosalusest LEADER- programmi, mis on üks suuremaid panuseid kogu liidus.

Perioodil 2014–2022 oli 26 kohalikule tegevusrühmale ette nähtud 121 mln eurot LEADER-programmi kohaliku arengu strateegiate rakendamiseks üle Eesti. Toetatud on palju erinevaid kogukonnale vajalikke projekte, nagu näiteks mänguväljakute rajamist, päästeteenistuse võimestamist ning kohaliku toidu edendamist ja kultuuri väärtustamist.

Riigi teataja: LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus

Avafoto: NordenBladet

Muudatus Harju Elekter Oy juhatuses

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 19, 2023

NordenBladet — AS Harju Elekter Group on otsustanud poolte kokkuleppel lõpetada 30.06.2023 lepingu Harju Elekter Oy tegevjuhi Jan Osaga.

Jan Osa asus Harju Elektrisse insenerina tööle 1994. aastal. Oma karjääri jooksul on ta pidanud projektijuhi, müügiosakonna juhi ja müügidirektori ametit. Enne Soome tütarettevõtte juhiks siirdumist oli Jan Osa neli aastat Harju Elekter Elektrotehnika juht. Harju Elekter tänab Jan Osa pühendunud panuse eest ettevõttes ning soovib edu edaspidiseks.

Alates 1.07.2023 täidab ajutiselt tegevjuhi kohustusi ettevõtte finantsjuht Anne Penttilä. Anne Penttilä on omandanud magistrikraadi raamatupidamises Oulu Ülikoolist ning bakalaureusekraadi ärijuhtimises nii Oulu Regionaalsest Rakenduskõrgkoolist kui ka Coventry Ülikoolist Inglismaal. Enne Harju Elektrit töötas ta raamatupidajana ja kontrollerina Ahlström Konsernipalvelut Oy-s ja Venator P&A Finland Oy-s. Harju Elektrisse asus ta tööle 2018. aastal finantsjuhina, vastutades ka personali- ja IKT funktsioonide eest. Anne Penttilä omab 4000 Harju Elektri aktsiat.

Harju Elekter on alustanud Harju Elekter Oy uue tegevjuhi otsingutega.
Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2023. aasta esimese kvartali müügitulu oli 45,3 miljonit eurot.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com