Soome lõpetab Ukrainast põgenenud kolmandate riikide kodanikele ajutise kaitse andmise

By

-

september 14, 2023

NordenBladet — Soome valitsus otsustas 7. septembri istungil, et Soome lõpetab ajutise kaitse andmise ja uute elamislubade andmise Ukrainast põgenenud kolmandate riikide kodanikele, kes ei saanud Ukrainalt rahvusvahelist kaitset või kellel ei ole Ukrainas väljastatud alalist elamisluba. Otsus ei mõjuta juba antud kaitset ega antud elamislubade kehtivust.

Pärast seda, kui Venemaa 24. veebruaril 2022 alustas oma agressioonisõda Ukrainas, on miljonid inimesed riigist põgenenud ja otsinud varjupaika EL-is. Lisaks Ukraina kodanikele on riigist põgenenud ka Ukrainas elanud kolmandate riikide kodanikud. 2022. aasta märtsi alguses tegi Euroopa Nõukogu otsuse anda Ukrainast põgenenutele ajutine kaitse. Praegu saab ELis ajutist kaitset veidi enam kui 4 miljonit inimest.

Nõukogu märtsis tehtud otsusega määratletakse isikud, kellele liikmesriigid peavad andma ajutise kaitse. Need isikud on Ukrainast põgenenud Ukraina kodanikud, samuti Ukrainast rahvusvahelise kaitse või alalise elamisloa saanud kolmandate riikide kodanikud.

Liikmesriigid võivad riiklikult otsustada anda ajutise kaitse ka teistele isikutele. Ühe sellise võimaliku rühmana mainiti otsuses konkreetselt kolmandate riikide kodanikke, kes viibisid Ukrainas seaduslikult muudel põhjustel kui rahvusvaheline kaitse või alaline elamisluba. Need isikud on viibinud Ukrainas näiteks töö või õppimise eesmärgil. Soome valitus otsustas 2022. aasta märtsis, et Soome annab ajutise kaitse ka neile isikutele.

Valitsuse otsusega 7. septembrist 2023 ei anta neile isikutele enam ajutist kaitset. Otsus kehtib isikutele, kes saabuvad Soome pärast otsuse jõustumist või on Soome saabunud varem, kuid ei ole selleks ajaks deklareerinud oma ajutise kaitse vajadust. Valitsuse otsus ei mõjuta seega juba antud ajutist kaitset ega elamisloa kehtivust. Juba väljastatud elamisluba kehtib kuni 04.03.2024.

Valitsuse otsus ei puuduta Ukrainast rahvusvahelise kaitse saanud või Ukrainas alalise elamisloaga viibinud kolmandate riikide kodanikke ega kodakondsuseta isikuid. Valitsuse otsus ei puuduta ka neid kolmandate riikide kodanikke, kes saavad ajutist kaitset Ukraina kodaniku pereliikmena. Neile isikutele antakse endiselt ajutine kaitse.

Lahenduseks kodumaale naasmine
Otsuse objektiks olevate isikute elamine Ukrainas ei ole põhinenud rahvusvahelisel kaitsel ega muul alusel alalisel elamisel. Kui Euroopa Liitu jäämise kriteeriumid ei ole täidetud, on esmaseks lahenduseks kodumaale naasmine.

Kui isik tunneb, et turvakaalutlustel ei ole võimalik koduriiki naasta, on tal õigus esitada varjupaigataotlus ja seeläbi selgitada oma rahvusvahelise kaitse vajadus.

Suurbritannia suuruselt teine linn läks pankrotti

By

Helena-Reet Aari

-

september 14, 2023

NordenBladet — Suurbritannia suuruselt teine linn kuulutas teisipäeval, 5. septembril välja pankroti, peatades kõik ebaolulised väljamaksed pärast seda, kui talle esitati võrdse palga nõuded kogusummas kuni 760 miljonit naela (954 miljonit dollarit). Birminghami linnavolikogu, mis pakub teenuseid enam kui miljonile inimesele, esitas teisipäeval jaotise 114 alusel teatise, peatades kõik väljamaksed, välja arvatud oluliste teenuste eest, vahendab CNN.

Puudujääk tekkis raskuste tõttu 650 miljoni naelsterlingi (umbes 816 miljoni dollari) ja 760 miljoni naela (ligikaudu 954 miljoni dollari) suuruse võrdse palga nõuete maksmisel, öeldakse teatises.

Linn ootab nüüd majandusaastal 2023–2024 puudujääki 87 miljonit naela (109 miljonit dollarit).

Volikogu aseesimees Sharon Thompson ütles teisipäeval, et Ühendkuningriigi uudisteagentuuri PA Media andmetel seisavad nad silmitsi „pikaaegsete probleemidega, sealhulgas ajaloolise võrdse palga kohustusega”.

Thompson süüdistas osaliselt ka Ühendkuningriigi valitsevat Konservatiivide parteid, öeldes, et Birminghamilt „võtsid järjestikused konservatiivsed valitsused ära 1 miljard naelsterlingit”.

„Kohalik omavalitsus seisab silmitsi täiusliku tormiga,” ütles ta. „Nagu kogu riigi omavalitsused, on selge, et see omavalitsus seisab silmitsi enneolematute finantsprobleemidega, alates täiskasvanute sotsiaalhoolduse nõudluse tohutust suurenemisest ja ettevõtete sissetulekute dramaatilisest vähenemisest kuni ohjeldamatu inflatsiooni mõjuni.”

„Kuigi linnavolikogu seisab silmitsi suurte väljakutsetega, on linn endiselt äritegevuseks avatud ja me tervitame inimesi, kui nad tulevad,” lisas ta.

Ühendkuningriigi peaministri Rishi Sunaki pressiesindaja ütles teisipäeval ajakirjanikele: „On selge, et kohalikel valitud volikogudel on oma eelarve haldamine.” Pressiesindaja lisas, et valitsus on „selleks nendega regulaarselt suhtlenud ja väljendanud muret nende valitsemiskorralduse pärast ning palunud volikogu juhilt kinnitust maksumaksja raha parima kasutamise kohta.”

Nõukogu esimees John Cotton ütles BBC-le, et omavalitsusse tuuakse uus töökohtade mudel, et lahendada võrdse palga nõudeid.

Multikultuurne Birminghami linn on Kesk-Inglismaa suurim. See võõrustas eelmise aasta Rahvaste Ühenduse mänge, mis on Rahvaste Ühenduse riikide suur spordisündmus, ning linnas on kavas pidada 2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus.

Avafoto: Birmingham, UK (Unsplash)

USA hakkab kasutama Soomes baasina Lapimaa lennutaristut ehk Rovaniemi lennuvälja

By

Helena-Reet Aari

-

september 14, 2023

NordenBladet — Soome ja USA läbirääkimised kahepoolse kaitsekoostöö lepingu (DCA) üle on lõppemas. Iltalehti andmetel hakkavad USA õhujõud kasutama Lapimaa lennutaristut ehk Rovaniemi lennuvälja.

Vabariigi President Sauli Niinistö kinnitas neljapäeval poliitikaajakirjanike üritusel, et Soome tuleb USA sõjaline baas.

„Kui oleme palju rääkinud vajadusest saada NATO üksused Soome või NATO kohalolu, siis DCA leping viib selleni, et Soomes on vähemalt mingi USA kohalolek,” ütleb Niinistö.

Iltalehti on juba teatanud, et USA relvajõudude relvastust kavatsetakse hoida Soome territooriumil.

Lisaks on ameeriklastele reserveeritud baaside alad.

USA valmistab ette kahepoolseid kaitsekoostöö lepinguid Soome, Rootsi ja Taaniga. Norra ja USA vaheline leping on valmis.

Meil on hea olukord selles osas, et nii Taani kui Rootsi peavad läbirääkimisi sama või sama tüüpi lepingu üle. Me hoiame nendega ühendust, ütleb Niinistö.

Välis- ja julgeolekupoliitika allikad räägivad Iltalehtile, et Soome on alustanud diplomaatilisi jõupingutusi soomlaste paigutamiseks NATO uude juhtimisstruktuuri Norfolki peakorteri alla.

Norfolk asub USA idarannikul ja on maailma suurim mereväebaas, kuid hetkel puuduvad seal maaväed.

Esialgu on Soome NATO-s Brunssumi peakorteri all, kuid Soome juhtkond soovib seda muuta. Brunssum asub Hollandis.

Soome tahab, et kõik Põhjamaad oleksid Norfolki all. Peamiseks põhjuseks on soov tugevdada Soome suhteid USA-ga.

Avafoto: Rovaniemi lennujaam

Soome: Helsingi pearaudteejaama metroojaam pannakse järgmiseks suveks kinni, metrooliiklus katkeb

By

Helena-Reet Aari

-

september 14, 2023

NordenBladet — Helsingi metroo keskpunkt, Rautatientori metroojaam läheb järgmisel suvel renoveerimisele, kinnitab piirkonna ühistranspordiettevõtte HSL transpordidirektor Johanna Wallin. Seal on tuleohutussüsteemide uuendamine, mis mõjutab metroo tööd, ütleb Wallin. Tema sõnul on renoveerimise täpne ajakava alles planeerimisel.

Linnatranspordi varahalduse üksuse direktori Antti Nousiaineni sõnul katkeb metrooliiklus kesklinnas 1,5–3 kuuks, vahendab Yle.

Metroo sõidab Helsingin yliopisto jaamast ida poole ja Kamppi metroojaamast lääne poole, kuid metroorongid ei sõida raudteejaama ega läbi raudteejaama.

Metroojaama perroonitasandi uuendamise põhjuseks on metroojaama tuleohutuse parandamine.

Oleme koos Helsingi päästeteenistusega teinud asja kohta mitu aastat uurimis- ja ettevalmistustööd. Metroo on 40-aastane tervik ja raudteejaama ümbrus on aastatega mitmeti arenenud. Varem valitud tuleohutuse lahendused ei vasta enam tänapäeva vajadustele.

HSL ja Helsingin kaupunkiliikenne koos HKL-iga on koos Helsingi päästekeskusega paar aastat ette valmistanud remondiprojekti, mille elluviimine on planeeritud järgmise, 2024. aasta suvesse.

Renoveerimise elluviimine ja sellest tulenev metrooliikluse katkestamine on planeeritud jaanipäevast augustini.

Sõiduplaanid programmeeritakse nii, et metrood sõidavad Kaisaniemist ida poole ja Kamppist Kivenlahtisse.

Nousiaineni sõnul on öösel hoolduseks ja remondiks neljatunnine ajaaken, mil metrooronge liigutatakse idast läände ja läänest itta,

Metrooronge teenindatakse Roihupello depoos.
Rautatientori metroojaama perroonidele paigaldatakse nn suitsukatted ja metallist tuletõkkeuksed.

Suurte avalike ruumide suitsukatted on laest alla lastavad seinad. Kui suitsugaasid tõusevad üles, ei levi suits valele poole seina, vaid jääb teisele poole. Nii saab suitsugaase kontrollitult juhtida, ütleb Nousiainen.

Samuti uuendatakse ventilatsiooni ja suitsu eemaldamist.

Kuna sprinkler ja muud tehnilised paigaldised tulevad rööbaste kohale, siis metroorong sinna samal ajal sõita ei saa.

Perroonidel uuendatakse üldilmet ja tehnosüsteeme. Tööde nimekirjas on metrooplatvormi tehnilised elektrisüsteemid, kliimaseade ja jahutus.

Täiustatakse valgustust ja uuendatakse vahelae kattematerjale. See annab perroonile värskema ilme.

Eskalaatorite allossa on plaanis sarnaselt Kamppi metroojaamale ehitada suitsuuksed.

Tuulekapp takistab jaama perroonilt suitsu levimist eskalaatorite kaudu jaama ülemisele tasandile, kui selline asi peaks juhtuma.

Suitsutõkkeuksed on uuendamisel ka metrootunnelis. Remondiprojekti hinnaprognoos jääb 9 miljoni euro kanti.

Avafoto: Rautatientori metroojaam Helsingis

Läti: Keskpanga Latvijas Banka juhised suure kriisi puhuks – laenusid tuleb edasi maksta

By

Helena-Reet Aari

-

september 14, 2023

NordenBladet — Läti keskpank Latvijas Banka (LB) soovitab inimestel end kurssi viia sellega, mida oodata, kui riiki tabab suur kriis, ning on välja andnud nõuandeid sisaldava brošüüri. „Venemaa algatatud sõja tulemusena on need teemad omandanud uue tähtsuse ja tõusnud ka avalikkuse huviorbiiti,” teatas pank.

Latvijas Banka on teinud ettevalmistusi tagamaks, et Lätis osutatakse kõiki kriitilisi finantsteenuseid, kui tekib oht riigi julgeolekule või „suurte välismõjudega olukord”, teatas LB. See hõlmab internetipanga või mobiilirakenduse kaudu maksete tegemise jätkumise tagamist, maksekaartidega maksmist, sh veebimakseid, ja sularaha väljavõtmist sularahaautomaadist, vahendab lsm.lv.

„Kriis tekib tavaliselt ootamatult, kuid viimased aastad on näidanud, kui oluline on valmistuda erinevateks elusituatsioonideks. Teeme seda nii riigina kui ka finantssektoris ning julgustame kõiki enda ja oma lähedaste eest hoolt kandma. Väga oluline on olla hästi informeeritud, kuna ebakindlus on suurim paanika allikas kriisiolukorras, mis võib vallandada jada ebamõistlikke otsuseid, mis põhjustavad rahalist kahju. Julgustame kõiki tutvuma Latvijas Banka koostatud teabega ja järgima selle nõuandeid ja juhiseid,” ütles Latvijas Banka nõukogu liige Ilze Posuma.

On kindlaks tehtud, et umbes 900 Lätis tegutsevast sularahaautomaadist 99 on määratud „kriitilisteks sularahaautomaatideks”, mis ohu korral esmalt sularahaga varustatakse.

„Julgustame inimesi suhtuma edastatavasse infosse eriti kriitilise pilguga ja tuginema ainult usaldusväärsetele teabeallikatele, mitte alluma provokatsioonidele ja valeinformatsioonile, samuti mitte langema pettuse ohvriks mitte ainult kriisiajal, vaid ka siis, kui vastutavad asutused teavitavad kriitilistest finantsteenustest,” märkis keskpank.

Enamus brošüüris sisalduvatest nõuannetest on üsna elementaarsed, koosnedes erinevatest kontaktnumbritest ja QR-koodidest, mis viivad teistele teabeallikatele ning näiteks ametliku teabe kuulamisest ja suurema kriisi korral sularaha väljavõtmisega mitte kiirustamisest – nõuanded, mis võivad või ei pruugi ajaloolisi pretsedente arvesse võtta. Samuti üritatakse rahustada, kuulutades, et pangatöötajad on hästi koolitatud ja kuni 100 000 euro suurused hoiused on täielikult kaitstud. Samuti tuletatakse inimestele meelde, et kriisiolukorras tuleb siiski täita oma rahalisi kohustusi, näiteks tasuda laenu tagasimakseid.

Üks nõuanne on see, et elektri- ja internetikatkestuste korral on Läti raadio kuulamine hea valik.

Brošüür on sisuliselt vaste 2020. aasta tsiviilkaitse brošüürile „Mida teha kriisi korral” (uuendatud 2022. aastal), mille eesmärk on aidata avalikkusel valmistuda võimalikeks kriisiolukordadeks ning anda kasulikku teavet selle kohta, kust abi otsida ja uusim info.

„Oleme kaitseministeeriumis rahul, et Läti pangandussektor on teadlik oma rollist ja olulisusest tervikliku riigikaitse süsteemi arendamisel ja tugevdamisel, et inimestel oleks kriisi ajal juurdepääs finantsteenustele ja nende raha oleks turvatud. Selle brošüüri koostamine on olnud kavandatud tegevuse tulemus, mis toob enamasti kasu elanikkonnale, kes saavad kasulikku teavet selle kasutamiseks,” ütles kaitseministeeriumi asekantsler Jānis Garisons.