NordenBladet – Ämari lennubaasi lennurada läheb remonti ja sel ajal toimub õhuturbemissioon Läti Lielvarde lennubaasist. Valitsus kaalus Ämarisse ka lisaraja ehitamist, kuid ei pidanud seda kõige tähtsamaks investeeringuks.
Praegu on Ämaris kaheksa hävituslennukit. Ämari lennuraja ehitus algab, kui kevadilmad võimaldavad töid teha, ja hilissügiseks peaks tööd lõppema.
Õhuturberotatsioon toimub ehituse ajal Lätist. Ämaris saavad ehitustööde ajal maanduda ja sealt startida kopterid. Tehnika ja personali kohaletoomiseks kasutatakse vajadusel kas Läti õhuväe lennuvälja, tsiviillennuvälju, meretransporti või raudteed.
NordenBladet – Grand View Research aruande kohaselt on krüptovaluutad maailma tormiliselt vallutanud, 2022. aastal oli globaalne turuväärtus 4,67 miljardit dollarit, mis prognooside kohaselt ulatub 2030. aastaks 11,71 miljardi dollarini. Selle tõusu põhjuseks on hajutatud pearaamatu tehnoloogia (Distributed ledger technology e. DLT) üha suurem kasutuselevõtt ja digitaalsete valuutade kui legitiimse maksevahendi aktsepteerimine.
Aasia ja Vaikse ookeani krüptolaine tõus
Grand View Researchi aruanne rõhutab, et Aasia ja Vaikse ookeani piirkond (Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea) on krüptoraha leviku poolest esirinnas. Need riigid on tunnistajaks krüptoteadlikkuse kiirele kasvule ja investeeringutele plokiahela tehnoloogiasse. Plokiahelad on andmebaasid. Selle asemel, et neid salvestatakse keskserveris, millele kõik kasutajad pääsevad ligi, salvestatakse plokiahela kirjed kasutajate arvutites üle kogu maailma. See teeb plokiahelast hajutatud andmebaasi, mis kasutab “peer-to-peer” arhitektuuri. Hajutatud tähendab, et andmeid hoitakse mitmes kohas ja “peer-to-peer” tähendab, et puudub keskne asutus, kes hoiab andmete põhikoopiat.
Regulatiivsetes väljakutsetes navigeerimine
Kuigi krüptotööstus jätkab laienemist, ei ole regulatiivsed tõkked haruldased. Austraalia senati majandusseadusandlik komitee lükkas hiljuti tagasi seaduseelnõu, mis pakub välja krüptoteenuste litsentsimise süsteemid, mis takistab tööstuse kasvu riigis. Samamoodi on Ühendkuningriigi finantsjuhtimisamet valmis kehtestama krüptoturunduse suhtes ranged reeglid, et kaitsta kodanikke ebaseadusliku tegevuse eest.
23-aastane ettevõtja Miguel Morel on oma startupiga Arkham’s Intelligence missioonil plokiahela deanonüümseks muutmiseks. Tema platvormi eesmärk on heita valgust krüptovaluutatehingutele, sidudes kasutajate plokiahela identiteedid nende reaalse maailma identiteediga. Läbipaistvust ja vastutust soodustades loodab Miguel luua mehhanismi, kus kasutajaid motiveeritakse krüptokogukonnaga väärtuslikku teavet jagama.
Hiigelettevõtted juhivad krüpto kasutuselevõttu
Suurettevõtted nagu Coinbase Global Inc., CME Group Inc. ja PayPal Holdings, Inc. mängivad krüptomaastiku kujundamisel keskset rolli. Coinbase sai hiljuti loa krüptovaluutafutuuridega kauplemise pakkumiseks, samas kui CME Group võttis kasutusele Bitcoini ja Ethereumi viitemäärad, mis laiendas turulepääsu. PayPal tõi turule oma stabiilse mündi PYUSD, mis hõlbustab digitaalsete varade tehinguid.
Investeeringute globaalne mõju
Suurtel ettevõtetel on märkimisväärne mõju krüpto kasutuselevõtu edendamisel, kasutades oma ulatuslikke võrgustikke ja ressursse teadus- ja arendustegevuseks. Need investeeringud suurendavad tööstuse dünaamikat ja suurendavad usaldust digitaalsete varade vastu. Paljud ettevõtted toovad turule ka mobiilirakendusi, et muuta krüptokasutus kättesaadavamaks.
Ülemaailmsest krüptovaluutamaastikust ülevaate andmiseks on koostatud Triple A andmete põhjal nimekiri 25 riigist, kus krüptovaluutade omandimäär on kõrgeim. Edetabel on määratud iga riigi krüptovaluutat omava elanikkonna protsendi järgi.
Nimekirja 25 riigist, mis on krüptovaluutade omamises juhtival kohal, leiate NordenBladet.com lehelt SIIN
NordenBladet — 6. septembril kl 17.00 avatakse Tartu Ülikooli Maailma keelte ja kultuuride instituudi trepigaleriis Lossi tn 3 fotonäitus „Imeline Island“, mille autor on Elle Mets. Näitus on osa Skandinavistika osakonna algatatud projektist „Põhjala sügis Tartus“, mis koostöös Põhjamaade Ministrite esindusega Eestis tutvustab laiemale avalikkusele lähemalt Islandi, Fääri ja Gröönimaa keeli ja kultuuri.
Elle Mets on pärit väikelinnast Türilt. Erialalt on ta eesti keele õpetaja ja igapäevaselt ametis ühes Tartu üldhariduskoolis. „Mulle meeldivad elus väga paljud asjad – reisimine, lugemine, koorilaul, kunst – nii vaatamise kui isetegemise poolelt – ja igasugune loov tegevus. Aga minu suurimaks kireks on fotograafia, millega olen tegelenud juba mitukümmend aastat,“ räägib Elle Mets endast ja oma huvidest.
Ta jätkab: „Ilmselt on paljud meist kordki elus ihanud oma silmaga näha Islandit. Selle müstilise saarega keset Atlandi ookeani on seotud palju lugusid ja nähtusi, mis meie reaalsusetajuga kuidagi ei taha haakuda. Tahaks ju ikka päris ise näha-katsuda-kogeda, mis on see müstiline vettpurskav geiser, kuidas saab keset südasuve liustikujärvel jääpankade vahel triivida, rääkimata vulkaaniliste mägede pidevast ähvardavast kohalolekutunnetusest.
Nüüd, mil mul endal õnnestus möödunud suvel ise Islandil tuuritamas käia, sain sealt kaasa sellise emotsioonidetulva, mida lihtsalt pidin kellegagi jagama. Ja loomulikult pildikeeles, mis on mulle kõige südamelähedasem. See oligi käesoleva näituse tõukejõuks. Eredaid elamusi imelisel Islandil!“
Fotonäitus „Imeline Island“ on valminud koostöös Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega. Avamisel osaleb ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse vastne direktor Maria Gratschew.
Island on ka 2023. aastal Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujariik.
NordenBladet — Soomes kasvab pidevalt eluaseme üürijate arv ja ideaalis peaks inimene leidma omale sobiva elamise olenemata sellest, kas seda üüritakse või on see välja ostetud. 38-aastane Oulu naine Elina hindab üürimise puhul lihtsust. Kui kodus midagi katki läheb, helistab ta hooldusfirmasse. Kui ta tahab elukohta muuta, siis ta lihtsalt võtab uue üürikorteri ja pangaga mingeid läbirääkimisi pidada pole vaja, vahendab Yle.
Samas ei kavatse ta kuhugi kolida. Ta on elanud Oulus Tuiras üürikorteris 20 aastat, millest viimased viis aastat on möödunud linna üürikorteris. Üüri maksab ta selle eest umbes 650 eurot kuus.
Iga kuu maksan kindla summa ega pea mõtlema eluasemelaenu intressimäära tõusule ega täiendavatele ühistutasudele. Ma ei tea, kuidas lambipirni vahetada, aga kui helistan hooldusfirmasse, tuleb keegi lambipirni vahetama ja mul on kerge elu.
Elina pole ainuke, kelle jaoks on üürimine väga püsiv lahendus.
Värskeim statistika üüripinnal elamise kohta on aastast 2021 ehk ajast enne, kui intressimäärad tõusma hakkasid. Üüripinnal elamine oli juba sel ajal tõusuteel ning esmase kodu ostjate keskmine vanus tõusis. Asjatundjad ei usu, et see trend on muutunud.
Vastupidi: üürikorterite arv kasvab, sest inimesed ei jaksa kortereid osta ja see võimalus enam nii väga ei köida. Kokkuvõttes muutub üürikorter käesoleval aastal oluliselt odavamaks kui omanike kasutuses olev eluase, selgub Pellervo majandusuuringute eelmisel nädalal avaldatud prognoosist.
Oulu ülikooli majanduskooli dotsent Elias Oikarinen ütleb, et kunagi võis eluaseme üürimise puhul rääkida sotsiaalsest klassist, kuid enam mitte. Turul on tõesti kenad üürikorterid ja üüripinnal elab ka palju hea sissetulekuga inimesi.
Aastaid Oulus Tuiras kortereid üürinud Pasi Orava on märganud, kuidas üürnikud soovivad järjest rohkem kvaliteetseid kortereid. Elamispinnad peavad olema korralikud, vannituppa peab mahtuma pesumasin ja põrandal ei tohi olla plastikmatt.
Orava kliendid kolivad tavaliselt üüripindadelt välja uuele üüripinnale. Ta mäletab vaid paari juhtumit, kui üürnik on korteri ostnud: siis samuti Tuiras.
Tuira erandlikkuse kohta ütleb mõndagi fakt, et varem eluaset üürnikud inimesed on kolinud samas piirkonnas asuvasse oma korterisse. Muidu elavad üürnikud ja omanikud väga sageli eri linnaosades.
Tuira elamustruktuur on erakordne nii Oulus kui ka kogu riigis. Tuiras on palju ühetoalisi, aga ka suuremaid kortereid ja eramuid. Linnaosas on nii vanu soodsa hinnaga kortereid kui ka lisaehitusega kaasa tulnud uusi ja kalleid kortereid. Hetkel on Etuovi.com-is müügis olevate korterite ruutmeetrihinnad 1000 ja 6800 euro vahel.
Kaks aastat tagasi, 2021. aasta lõpus moodustasid piirkonna korteritest 57 protsenti üürikorterid.
Helsingi ülikooli linnageograafia professor Mari Vaattovaara ja Oulu ülikooli kogukonnaplaneerimise professor Helka-Liisa Hentilä peavad Tuira tugevusteks mitmekesist elamufondi ja rikkalikke teenuseid. See on ka omadus, mis eristab seda paljudest teistest Soome elurajoonidest.
Üldiselt peetakse eesmärgiks mitmekülgset linnakeskkonda, kust leiab erinevaid kortereid erinevat tüüpi inimestele. Tuiras võib elada igasuguseid inimesi ning seal on mitmekesine ja eri vanuses elanikkond, räägib Hentilä.
Tuirat võrreldakse sageli Helsingi Kallioga, sest mõlemad on multikultuursed, elujõulised ja nõutud vanad töölislinnaosad paari kilomeetri kaugusel kesklinnast. Vaattovaara hinnangul on võrdlus osaliselt õige, kuid Tuira elamufond on palju mitmekesisem kui Kallios. Ta võrdleks seda rohkem Lauttasaariga.
Hentilä sõnul on Tuira sarnaselt Kalliole mitmekesine piirkond, kuid see-eest palju rohelisem ja mosaiiksem. Tema jaoks ei saa seda pidada traditsiooniliseks äärelinnaks, sest piirkond on nii mitmejärguline ja erinevalt äärelinnast üldiselt on korterid ehitatud eri aegadel. Mõnevõrra sarnane piirkond on Tammela Tamperes.
Kui üha rohkem inimesi elab üüripinnal, tekib Tuira kõrval ka mujal vajadus paralleelselt omaniku- ja üürikorterite ning eri hinnaga üürikorterite järele.
Dotsent Elias Oikarinen märgib samas, et on raske ette kujutada, et eluruumi üüri- ja omanikusuhetes toimub lähiajal väga radikaalne muutus.
Intressimäärade tõus on mõjutanud ka üürikorterite pakkumist, kuna korteritesse investeerimine pole enam nii ahvatlev variant. Teisest küljest võib esimese kodu ostmine muutuda isegi lihtsamaks, kui nõudlus on üldiselt väiksem.
Üürileandjate ja üürnike huviorganisatsioonid näevad aga, et käsil võib olla suurem muutus. Turus, Tamperes ja Helsingis on juba üle poole korteritest üürikorterid.
Ma ei oska öelda, kas olukord terves riigis toob kaasa selle, et üle poole elab üüripinnal, aga suurlinnades on see juba nii, ütleb Soome üürileandjate ühiskonnasuhete juht Hanna Isbom.
Kuigi üürikorterid on ahvatlevad oma lihtsuse poolest, hindavad paljud eluaseme omamise häid külgi nagu turvatunne ja jõukuse kogunemine.
Kui elate samas korteris pikka aega, on omanikuna elamine tavaliselt majanduslikult mõttekam, ütleb Oikarinen.
NordenBladet — Suurepäraste transpordiühendustega 76-ruutmeetrine klaasitud rõduga kolmetoaline korter maksab 27 000 eurot. Sama suure korteri võiks saada ka kesklinnale lähemalt – aga hind hüppab 113 000 euroni. Kotkas Karhuvuoris 2020. aasta kevadel korteri ostnud soomlane Ari oma korteri hinda ei avalda, kuid on ostuga rahul. Veidi alla 60-ruutmeetrine rõduga korter ei vajanud muud kui veidi värvi ja kööki uut tehnikat. Ka korteriühistus polnud teadaolevalt suuremaid renoveerimistöid, kuigi maja valmis 1967. aastal, vahendab Yle.
Vaatasin kortereid ka mujal, kuid hind oli see, mis otsustas palju. Kesklinnas olid hinnad kõvasti kõrgemad. Sama raha eest poleks ma Kotkansaarist midagi saanud, ütleb Ari.
Piirkonnas saab korteri vaid murdosaga sellest hinnast, mida tuleks maksta kesklinnas.
Kotkas Karhuvuoris on kortermaja keskmine ruutmeetri hind 420 eurot ruutmeetri kohta, selgub Yle eluasemehinna kalkulaatorist. Keskuses Kotkansaaris tuleb ühe ruutmeetri eest välja käia 1673 eurot. Kinnisvaramaaklerite sõnul on põhjused lihtsad. 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel ehitatud majadel on tohutud remondivõlad.
Näiteks kui toruremont on tegemata, langetab see korterite müügihinda, ütleb kinnisvaramaakler ja müügijuht Tiina Lustig kinnisvarabüroost Aninkainen Kotka.
Kotka Karhuvuori on umbes 3500 elanikuga kortermajade piirkond. Elanikke on igas vanuses, lastest eakateni. Aasta keskmine sissetulek jääb 18 000 euro kanti.
Statistika valguses on Karhuvuori väga tavaline Soome eeslinn, mis Kotkas siiski halva maine all kannatab.
Ostja otsib korterit, mis peaks olema soodne, kuid ütleb samas, et ta Karhuvuorisse ei lähe, ütleb kinnisvaramaakler Miia Hiekkataipale büroost Asunto Alfa.
Kinnisvaramaaklerid teavad, et mõnes majas on korrarikkumisi olnud, aga Karhuvuori maine on parem.
Inimestel on Karhuvuorist moonutatud arusaamad. Sealt edasi on lähedal Kotka parim ühistransport ja põhiteenused, ütleb kinnisvaramaakler Raisa Vänskä kinnisvarabüroost Merikotka pesa.
Ari on nooruses paaril erineval korral Karhuvuoris elanud, kuid tol ajal üürikorterites. Teda Karhuvuoris elamine ei häiri.
Selliseid kohti on igas linnas. Tõenäoliselt on Kotkas palju teisi kohti, mis mõnikord saavad negatiivset tähelepanu. Mul endal pole probleeme olnud, ütleb Ari.
Sarnaseid hinnaerinevusi võib kohata ka mujal Soomes. Kuopios on hinnad järsult langenud Saarijärvi ja Kelloniemi linnaosas. Tamperes on selline Tesoma ja Turus Varissuo. Jyväskyläs saab kõige odavamalt ruutmeetreid Keltinmäkis, Kangaslampis ja Pupuhuhtas.
Piirkondi ühendab vananev elamufond ja majade remondivõlg. Jyväskyläs on lisaks kehv maine.
Piirkondades on varem olnud palju linna üürikortereid, mille linn on eraisikutele müünud. Üüritegevus on aga jätkunud, mistõttu on piirkondades veel arvestatav hulk üürikortereid, ütleb Jyväskylä kinnisvarafirma Kiinteistömaailma Tourula maakler Visa Suojanen.
Äärelinna korteri müümine nõuab tavaliselt kinnisvaramaaklerilt veidi rohkem pingutust, kuid korterid leiavad ostja. Õige hinna korral võib müügiaeg olla väga lühike.
Avafoto: Karhuvuori, Soome (Väljavõte lehelt Google Maps)
