NordenBladet — Riigikogus toimus Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse eestvedamisel doonoripäev, kus verd loovutasid Riigikogu liikmed, Riigikogu Kantselei töötajad ja külalised.
Üks vereloovutus aitab kolme inimest, seega saavad arstid kogutud verega aidata üle saja inimese.
PERHi verekeskus on Riigikogus doonoripäevi korraldanud alates 1993. aastast.
NordenBladet – Eesti ettevõte Camex Kaubandus teatas hiljuti, et Eestisse jõudsid uudse kontseptsiooniga rollerautod, mis muudavad linnapildi vaiksemaks ja loodussõbralikumaks ning seda ka talvel.
Esimesed kaheksa Eli Electric nimelist rollerautot jõudsid möödunud nädalal Eestisse ning ootavad nüüd Transpordiametis registreerimist. Tegu on mikro elektrisõidukiga, mille juhtimiseks on tarvis vaid mopeedi lubasid. Sõitmiseks ei vaja mopeedilubasid need inimesed, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari.
Maaletooja Camex Kaubanduse sõnul erineb Eli tavalisest sisepõlemismootoriga mopeedautost seetõttu, et sellel on elektrimootor ning, et varustuselt ja välimuselt on tegu pisiliikuriga, mis meenutab rohkem sõiduautot kui tüüpilist rollerautot. Auto teeb Eestis eriliseks just see, et Eli aku ja elektrisüsteem on tänu baasvarustuses leiduva akusoojenduse tõttu loodud sõitma ka miinuskraadide puhul.
Eli on välja töötatud pidades silmas tulevikuvajadusi, lahendades linnastumisega seotud probleeme tiheasustusega aladel. Taskukohane ja efektiivne liikumisvahend, mis on peamiselt mõeldud inimestele, kes teevad suurel hulgal – lühikese vahemaaga sõitusid. Sõiduk mahutab kaks inimest koos pagasiga ning on suunatud sõitjatele, kelle igapäevase reisi pikkus on kuni 100 km.
Tavalise sedaan sõiduautoga võrreldes on Eli tänavapildis ja liikluses 70% väiksem, liigub peaaegu hääletult ning ei paiska õhku heitgaase. Tavalisele parkimiskohale mahub Eli Zerosid kõrvuti kaks tükki. Loodussõbralikuks teeb auto ka fakt, et sellel puuduvad hooldust vajavad osad. Vahetust vajavad ainult pidurid, rehvid ja kojamehi. Kogu auto kere on keskkonnateadliku tootmisprotsessiga valmistatud ning koosneb kergelt taaskasutatavatest materjalidest.
“Võib tunduda, et sõidu ulatus kuni 100 km jääb väheks, kuid reaalsuses keskmine inimene oma rutiinses päevas ei tee tegelikult pikemaid sõite kui see distants. Ja kui ongi vaja sõita rohkem, siis saab Eli Electricut laadida nii kodupistikus kui ka kiirlaadimisjaamades. Aku täislaadimine kodus võtab aega kaks ja pool tundi ning kiirlaadimisjaamas tunduvalt vähem,” sõnab ettevõtte tegevjuht Kaido Veensalu.
Veensalu lisab: “Oleme juba 25 aastat tegutsenud mopeedide, rollerautode ja muude kergliikuritega ning võib öelda, et Eli on olnud seni kõige põnevam liikur üldse. Vahetasin ka ise oma senise linnamaasturi Eli vastu ning peab tunnistama, et ei tunne millestki puudust.”
Avafoto: Camex Kaubandus
NordenBladet — Ämari lennubaasis toimus pidulik tseremoonia, kus tähistati kaitseväe, Kaitseliidu ja Marylandi rahvuskaardi koostöö 30. aastapäeva.
„Koostöö Marylandi rahvuskaardiga on aidanud meil ette valmistada meie allohvitseride väljaõpet ning luua ja arendada meie sõjalisi õppeasutusi ja staabiprotseduure,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. „See koostöö oli eriti väärtuslik meie võimete arendamisel ja NATO liikmeks saamise ettevalmistamisel. Täname teid suurepärase koostöö eest.“
Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi rõhutas rahvuskaartlaste panuse tähtsust Kaitseliidu ja kaitseväe arendamisel ning soovis ka tulevikus edukat koostööd. „Ma olen kindel, et 30 aasta pärast saame me uhkusega tõdeda, et meie koostöö on olnud edukas ja jätkub ka siis paljudes erinevates valdkondades.“
„Marylandi osariigi ja Eesti partnerlusprogramm on suurepärane näide sellest, mida me koostööga saavutame,“ ütles USA suursaadik Eestis George P. Kent. „Alates 1993. aastast on Marylandi rahvuskaart ning Eesti Kaitseliit ja kaitsevägi töötanud kõrvuti, õppides üksteiselt ja tugevdades vastastikust kaitset.“
1992. aastal otsustas USA Rahvuskaart luua partnerlusprogrammi suhete arendamiseks Nõukogude okupatsiooni järel taasiseseisvunud riikidega. 1993. aastal määrati programmi raames Eesti partneriks Marylandi Rahvuskaart. Üsna varakult lisas Marylandi Rahvuskaart sõjalisse koostöösse ka tsiviilaspekti, viies kokku Eesti ja Marylandi ametnikke ning inimesi.
Rahvuskaart on korraldanud kaitseväelaste ja kaitseliitlaste koolitust Ameerika Ühendriikides ning panustanud Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni tugevdamisse. Samuti on Marylandi Rahvuskaart õpetanud välja kaitseväe välisoperatsioonidel osalevaid kopteripiloote. Marylandi Rahvuskaart osaleb regulaarselt Eestis õppustel.
Avafoto: Marylandi rahvuskaartlaste, Kaitseliidu ja kaitseväe koostöö 30. aastapäeva tähistamine 19.09.2023 (Eesti Kaitsevägi)
NordenBladet — USA kehtestas sanktsioonid kahele Soome ekspedeerimisfirmale seoses elektroonika ekspordiga Venemaa turule. Ettevõtted on Venemaale eksportinud kaameraid lennukitele, suure jõudlusega optilisi filtreid ja liitiumakusid. USA rahandusministeeriumi teatel on sanktsioonide eesmärk takistada tehnoloogia muutumist Venemaa sõjamasina osaks, vahendab MTV.
Kõnealuste ettevõtete Luminor Oy ja Siberica Oy taga on sama neljakümnendates eluaastates prantslane. Mõlema ettevõttega on seotud ka sama eestlanna. Ettevõtted on registreeritud samale aadressile Vantaa tööstuspiirkonnas. Koos ettevõtetega on USA rahandusministeeriumi sanktsioonide nimekirja kantud ka Siberica ettevõttes juhtivatel kohtadel töötanud Gabriel Temin ja eestlanna Catherine Esther Temin.
Ettevõtetest tegi eelmisel aastal märgatava käibe ja kasumi paranemise Luminor Oy. Firma käive oli eelmisel, 2022. aastal 14 miljonit, aasta varem 2 miljonit. Majandusaasta tulem hüppas 2000 eurolt 353 000 peale ehk enam kui 175 korda.
Finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise büroo juht Pekka Vasara ütleb MTV-le, et USA sanktsioonide nimekirjas olemine raskendab ettevõtete ja eraisikute tegutsemist ka Soomes.
USA sanktsioonid ei ole juriidiliselt siduvad, kuid juba enne sõda on pankade suhtumine neisse olnud tõeliselt karm.
Praktikas tähendab see, et sanktsiooni alla sattunud isikul on pangateenuste hankimisel suuri raskusi.
Tänapäeval võib olla pangatingimustes kirjas, et ettevõtte sattumine USA või Suurbritannia sanktsioonide nimekirja toob kaasa pangasuhete katkemise. Nagu ma aru saan, on see laialt levinud tava, märgib Vasara.
Põhjuseks on rahapesu tõkestamise ülemaailmne monitooring. Kui mõni pank Soomes ei täida neid sanktsioonide loetelusid, võib see takistada panga võimet teha dollariäri või muud äri, mis on seotud USA-ga.
Sama olukord on ka Soome sees. Isegi kui Soome väiksem pank pakub sanktsioonide all olevatele isikutele teenuseid, kohustavad Soome suuremad pangad oma partnereid sanktsioone täitma. Siis võib väiksemal pangal olla võimatu oma klientidele näiteks rahvusvahelisi rahaülekandeid pakkuda.
Soome tollist öeldi MTV uudistele, et ei kommenteeri üksikuid ettevõtteid ega seda, kas nende suhtes kohaldatakse tollikontrolli või -meetmeid.
Üldises plaanis aga kommenteeritakse, et Venemaale suunatud eksport on sanktsioonide all, näiteks luksuskaubad, sõjatarbed ja kahesuguse kasutusega tooted.
Kahesuguse kasutusega tooted tähendavad tooteid, mida saab kasutada nii sõjalisel kui ka tsiviilotstarbel. Määratlus hõlmab muuhulgas suurt hulka elektroonikat, näiteks mikrolüliteid, mis on kas sellisena saadaval sõjaliseks kasutuseks või mida on lihtne selliseks muuta. Kahesuguse kasutusega tooted on lai valik tooteid, mida võhik ei pruugi kohe sellistena ära tunda.
MTV uudistel pole infot, kas USA sanktsioonide nimekirja sattunud ettevõtted on tarninud tooteid, mida võiks pidada kahesuguse kasutusega toodeteks.
Alates sõja algusest Ukrainas on toll uurinud veidi vähem kui 600 erineva astmega regulatiivkuritegu, millest umbes 60 on rasked.
NordenBladet — Töötuskindlustusmaksete alandamine toob järgmisel aastal palgasaajatele kena kasu, selgub Iltalehtile maksumaksjate liidult Veronmaksajat laekunud arvutusest.
Arvutuses on 23 sissetuleku kategooriat 1600 eurost kuus kuni 10 000 euroni. 1600 euro suuruse palga juures on kasu sada eurot aastas. 10 000 euro suuruse kuupalga juures on kasu 375 eurot aastas. Kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuva kuupalga korral on võimalik isegi tuhande-eurone kasu.
Maksualandus mõjutab kätte jäävat tulu vähem kui maks ise väheneb. Põhjuseks on asjaolu, et maksu alandamine vähendab sellelt saadavat maksusoodustust, mis suurendab tasumisele kuuluva kohaliku- ja riigimaksu suurust. Maksuefekti on arvesse võetud allolevas arvutuses.
Töötuskindlustusmaksete alandamise netokasu 2024:
Palk 2023, eurot/kuus
alanemine (-) / tõus (+), e/aastas
1 600
-100
2 000
-125
2 400
-150
2 800
-175
3 200
-160
3 600
-180
3 840
-195
4 000
-200
4 400
-220
4 800
-240
5 200
-260
5 600
-280
6 000
-300
6 400
-320
6 800
-340
7 200
-360
7 600
-380
8 000
-300
8 400
-315
8 800
-330
9 200
-345
9 600
-360
10 000
-375
Allikas: Veronmaksajat
Töökassa nõukogu otsustas augusti lõpus teha sotsiaal- ja terviseministeeriumile ettepanek, et töötajate tasu oleks järgmisel aastal 0,79 protsenti palgast. Seda on 0,71 protsendipunkti vähem kui tänavu. Töötajate panus on praegu 1,50 protsenti palgast. Samuti väheneb poole võrra tööandjate maksukoormus.
Tasude alandamise põhjuseks on hea tööhõive areng, mille tulemusena on fondi kogunenud lisaraha.
Maksusoodustuse kogusuurus on 1,4 miljardit eurot. See jagatakse töötajate ja tööandjate vahel. Töötajaid ja tööandjaid esindavad tööturu keskorganisatsioonid nõudsid oma esmaspäevases ühisavalduses, et valitsus ei kasutaks maksualandust eelarve katteks. Nad leiavad, et küsimus puudutab üksnes tööandjate ja töötajate kindlustusmakseid.
See aga ähvardab juhtuda.
Hindame (maksustamist) tervikuna ja see hõlmab ka riigieelarvet, ütles peaminister Petteri Orpo neljapäevaõhtuses Yle a-talkis. Orpo andis mõista, et vähemalt osa maksu alandamisest võetakse nii või teisiti tagasi eelarve osana.
Iltalehti andmetel arvatakse, et järgmise aasta 1,4 miljardi suurusest maksukärbete kogupotist 200 miljonit on Orpo valitsuse tegevuse teene ja ülejäänu tuleneb suuresti tööhõive kasvust. Iltalehti andmetel arvab valitsuspartei koonderakond, et seda 200 miljonit eurot kasutatakse riigieelarve tugevdamiseks. Samuti arutatakse tulevaste aastate üle, mil valitsuse panusena tekkiv summa suureneks.
Orpo sõnul valitsus seda teemat arutab. Valitsus koguneb järgmisel teisipäeval kahepäevasele eelarvearutelule.
Avalikkuses on arutletud, kas valitsuses on vaidlusi selle üle, kuidas tuleks suunata töötukassa maksualandusi, et riigieelarvet tugevdada ja kui palju peaks maksusoodustusena minema otse palgasaajatele.
Põlissoomlaste esimees, rahandusminister Riikka Purra märkis neljapäeval sotsiaalmeedias, et temagi on teinud ettepaneku rahastada töötukassast vaid valitsuse enda tegevusest tulenevaid muudatusi.
Maksumaksjate liidu arvutuses ei ole arvestatud asjaoluga, et Orpo valitsus võib osa maksualandusest võtta riigikassasse.
Valitsus plaanib valimisperioodil erinevate meetmetega leevendada palgasaajate maksustamist. Järgmisel aastal on näiteks 100 miljoni euro suurune tulude mahaarvamise kasv ja ravikindlustusmaksete alandamine. Tehakse tavaline inflatsiooniga korrigeerimine.
Maksuleevendused koos töötuskindlustusmaksete alandamisega alandaksid oluliselt palgasaaja maksustamist. Maksumaksjate liidu arvestusest selgub, et 1600 eurot kuus teenivale inimesele oleks maksualandus 180 eurot aastas.
Soome statistikakeskuse andmetel oli Soome töötaja palga- ja preemiatulu mediaan 2023. aasta juulis 3302 eurot, tema jaoks oleks maksuleevendus üle 320 euro aastas.
Tuhande euro piir maksusoodustuses täitub, kui kuusissetulek on 9200 eurot. 15 000 eurot kuus teeniv inimene saaks oma maksudelt ja maksudega seotud maksetelt 2250 eurot soodustust.
Maksumaksjate hinnanguline maksuleevendus seoses maksuprotsendi muutumisega 2023-2024:
Palk 2023, e/k
alanemine (-) / tõus (+), e/aastas
1 600
-180
2 000
-250
2 400
-240
2 800
-280
3 200
-320
3 600
-360
3 840
-340
4 000
-350
4 400
-440
4 800
-420
5 200
-460
5 600
-490
6 000
-530
6 400
-480
6 800
-600
7 200
-630
7 600
-660
8 000
-700
8 400
-840
8 800
-880
9 200
-1040
9 600
-1080
10 000
-1250
Allikas: Veronmaksajat
Avafoto: Unsplash
