Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu presidendid allkirjastasid tippkohtumisel uued koostööprioriteedid

By

-

september 22, 2023

NordenBladet — Balti Assamblee (BA) president ja BA Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov sõnas, et 2024 – 2026. aastani keskendub organisatsioonide koostöö eeskätt küberkaitsele ning idapartnerlusele.

„Balti riigid ja Põhjamaad on ühisel seisukohal, et Venemaa agressioon Ukrainas ohustab meie piirkonda ja kogu Euroopat. Seetõttu leppisime esiteks kokku, et aitame Ukrainat sõjajärgsetel taastamistöödel. Samuti vajame põhjalikku kaitsekoostööpoliitikat, mis hõlmab küberjulgeolekut ning Balti riikide ja Põhjamaade ühiskondade vastupanuvõime suurendamist autoritaarsetelt režiimidelt pärit võltsuudistele ja propagandale,“ sõnas Suslov.

Põhjamaade Nõukogu poolt allkirjastas dokumendi Põhjamaade Nõukogu president Jorodd Asphjell.

Lisaks on koostööprioriteetide nimekirjas demokraatiale ülemineku toetamine idapartnerlusmaades; piirkonna energiajulgeolek; transpordi- ja energiataristu ühildamine ja digitaalse koostalitlusvõime tagamine; kliimamuutuse vähendamine ning kestlik, energiasäästlik ja ringmajandus; samuti haridussüsteemide ühilduvus, sealhulgas üksteise kõrgkoolide lõpudiplomite tunnistamine.

Riigikogu konverentsisaalis toimuva, kell 11 alanud tippkohtumise raames toimub kaks arutelupaneeli, mille teemadeks on küberkaitsekoostöö ja idapartnerlusriikide toetamine üleminekul demokraatlikule ühiskonnakorraldusele. Istungit juhib BA president Timo Suslov ning osalevad ka presiidiumi liige Enn Eesmaa ja BA julgeolekukomisjoni esimees Peeter Tali. Hommikul enne tippkohtumise ametlikku algust külastasid BA ja PNi delegatsioonid ka NATO Küberkaitsekoostöö Keskust Tallinnas.

Balti Assamblee on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi. 2023. aastal on Balti Assamblee eesistujaks Eesti.

Soomes maandusid Norra hävitajad F-35

By

Helena-Reet Aari

-

september 21, 2023

NordenBladet — Soomes maandusid täna neljapäeval, 21. septembril esimest korda Norra hävitajad F-35A. Hävitajad on Soomes seoses õppusega Baana 23.
Hävitajad maandusid Tervo maanteel, neid tangiti töötavate mootoritega (hotpit refueling) ja nad tõusid uuesti õhku.

Tegemist oli esimese korraga, kui need lennukid Soomes maandusid. See oli seda tüüpi lennukite jaoks esimene kord, kui maanduti maanteel, edastas Norra õhuvägi.

Siin on video asja kohta:

Stop, hotref and go! Tervon maantietukikohtaan #Baana23-harjoituksessa laskeutuneet F-35-hävittäjät kuumatankattiin, eli koneet saivat polttoainetäydennystä moottoreiden ollessa käynnissä.#ilmavoimat #f35 @Luftforsvaret pic.twitter.com/MCZ1URCJfK
— Ilmavoimat (@FinnishAirForce) September 21, 2023

ISLANDI autor Markús Már Efraím toob eesti lasteni meeliülendava töötoa

By

Helena-Reet Aari

-

september 21, 2023

NordenBladet — Kas oled kunagi mõelnud, kes võiks elutseda Viimsi Artiumi taga Karulaugu matkarajal, kus on porised mülkad, maalilised mahalangenud puud ja kummaliselt paindunud kuivanud puujuured. Kas sooviksid olla see inimene, kes avastab selle veidra ja natuke hirmutava soomuste, saba ja küüniseliste käppadega olendi, kelle silmad hiilgavad enam kui tuhat küünalt? Ja seda ainult paarsada meetrit Viimsi keskuse turvalisest ja viisakast asulast eemal.

Kätte on jõudnud sinu võimalus! 23.-24. septembril toimub Viimsi Artiumis loominguline kirjanduslik töötuba „Uued lood Põhja Konnast – loovkirjutamise töötuba lastele ja noortele“, mis ühendab endas nii loovkirjutamist, loo jutustamist kui ka fotograafiat.

Lapsed ja noored vanuses 10-16 eluaastat, kes on huvitatud loomingulisest kirjutamisest, on oodatud osalema töötoas, mida viib läbi auhinnatud kirjanik ja õpetaja Islandilt Markús Már Efraím.

Markús Már Efraím on loovkirjutamise õpetaja, autor ja storyteller Islandilt. Enda kohta kirjutab ta nii:

“Mis puudutab minu kogemust loovkirjutamise õpetamise alal, siis olen tegelenud sellega praeguseks üle kümne aasta nii Islandil kui näiteks ka USA-s. Kuigi minu kui juhendaja jaoks on oluline laste kirjutamis- ja lugemisoskuse edendamine ning huvi tekitamine lugemise ja kirjanduse vastu laiemalt, on minu arvates suurte inimeste esmaseks kohustuseks soosida laste võimet kriitiliselt mõelda, julgeda oma arvamus välja öelda ja leida oma isiklik “hääl”.

Olen Islandil õpetanud vist enam kui tuhandet last ja noorukit ning paljud neist on minu töötubades korduvalt osalenud. Olen saanud oma tegevuses eest mitmeid auhindu, nagu näiteks Uue Algatuse Auhind Reykjaviki noorsootöö- ja haridusosakonnalt, riiklik Lapsevanemate Auhind, Neighbourhood Hero auhind või Lastekaitsefondi kultuurivaldkonna auhind. Olen Rahvusvahelise Noorte Kirjanduskeskuste Nõunikekogu liige ning teinud aktiivset kaastööd erinevate rahvusvaheliste projektidega ning lasteajakirjaga “Illustoria”. Oma töös kasutan ma lugude jutustamisel palju fotograafiat. Hiljuti alustasin Islandil uut projekti “21. sajandi muinasjutud”, samuti on plaanis töötoad Gröönimaa idarannikul innuiidi lastega”.

Loovkirjutamise töötuba toimub Viimsi Artiumi erinevates ruumides ning välialal 23. ja 24. septembril (Randvere tee 20)

Laupäev, 23. september kl 11.00-18.00 (kaks 3-tunnist sessiooni koos lõunapausiga).
11:00 – 12:00 – Kaasaegse kunsti galerii.
12;00 – 18:00 – Ruum 228

Pühapäev, 24. septembrer kl 11.00-14.00 (üks session ja lõpetamine).
Viimsi Artiumi 3. korruse fuajee

Grupi suurus 12-16 noort, kes osalevad kõigil kolmel sessioonil.

Töötuba on tasuta ja eelregistreerimisega. REGISTREERI SIIN

Töötoa töökeel on inglise keel, kuid lugusid võib kirja panna oma emakeeles.

Töövahendid on kohapeal tasuta. Laupäeval soovitame kaasa võtta ka toidupaki, kuid einetada saab ka kohvik-restoranis Kork.

Osavõtvate noorte soovituslik vanus on 10 – 16, kuid oodatud on ka nooremad ja vanemad noored, kes on huvitatud lugude jutustamisest ning nende loomisest.

Töötuba toimub Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Viimsi Artiumi ja Viimsi Teaduskooli koostöös.

Avafoto: Viiksi Artium (NordenBladet)

Soome: Kaitsekulud tõusevad 2,3 protsendini SKP-st

By

Helena-Reet Aari

-

september 21, 2023

NordenBladet — Soome kaitseministeeriumi 2024. aasta haldusala eelarve on kokku 6,2 miljardit eurot. Kaitsekulutused moodustavad 2024. aastaks prognoositud sisemajanduse koguproduktist 2,3 protsenti.

Soomet ümbritsev maailm on järjest ohtlikum. Vaatamata keerulisele majanduslikule olukorrale tuleb kaitse prioriteediks seada. Eelarve eelnõuga teeme täiendavaid investeeringuid Soome kaitsevõimesse, tugevdame oma operatsioone NATO riigina ning arvestame toetusega Ukrainale, ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.

Eelarve eelnõus antakse kaitseväele Ukrainale üle antud võimete kompenseerimiseks 259 miljonit eurot. Tervikuna eraldatakse 2024. aastaks kaitsematerjalide hangetele ligikaudu 1,5 miljardit eurot. Planeeritult on sõjalise tegevuskeskkonna muutuse tõttu vajalik kaitsematerjalide hangete maht 2024. aastal ligikaudu 323 miljoni euro võrra väiksem kui 2023. aastal.

Järgmise, 2024. aasta eelarve eelnõus on ka uus tellimusvolitus summas 117 miljonit eurot kaitsematerjalide hankimiseks, millega arendatakse logistikasüsteemi ja mereväe võimekust ning allveeseiret, ning uus tellimusvolitus 146 miljonit eurot kaitseväele varuosade hankele ning süsteemide hooldusele ja ülalpidamisele. Uute tellimusvolituste kulud on jaotatud aastateks 2024-2028.

Raamperioodil 2024-2027 on kaitseministeeriumi haldusala eraldise tase aastatel 2024 ja 2025 6,2 miljardit eurot ning väheneb aastatel 2026 ja 2027 5,8 miljardi euroni. Kaitsekulutuste osakaal prognoositavast aastasest sisemajanduse kogutoodangust jääb kogu raamperioodi jooksul kahe protsendi tasemele.

Haldusala eraldiste taseme muutus on peamiselt tingitud mitmeotstarbeliste hävitajate soetamise rahastamise iga-aastastest kõikumistest. Raamperioodi kava sisaldab NATO-ga seotud otseste kulude rahastamist ja Ukrainasse saadetud materiaalse toetuse kompenseerimist.

Tänavuse lisaeelarvega kompenseeritakse Ukrainale üle antud vahendid
Lisaks nähakse 2023. aasta teises lisaeelarves ette kaitseministeeriumi haldusala eraldiste suurendamist jooksval aastal kokku ligikaudu 213 miljoni euro võrra.

Ukrainale üle antud kaitsematerjal asendatakse uute soetustega, et kaitseväe sõjalisest sooritusest puudu ei jääks. Lisaeelarve eelnõu sisaldab üleantud materjali asendamiseks alates 2024. aastast kokku 579 miljonit eurot. Varem on asendushangeteks eraldatud 776 miljonit eurot. Eelnimetatud kogumi eelarve on aastateks 2023-2028 1,36 miljardit eurot.
Kaitseväele eraldatakse 2023. aasta eelarves lisaraha 1,9 miljonit eurot, et katta reaktiivlennuki Hawk kahjustusest tekkinud kulud. 2023. aasta mais sattus Keuruust lõuna pool õnnetusse õhujõudude reaktiivlennuk Hawk.

Kaitseväe tegevuskuludele, kaitsematerjalide hankimisele ning sõjalise kriisireguleerimise varustuse ja halduskuludele määratakse vastavalt väljakujunenud tavale kulutaseme muudatus, mille suurus 2022. aasta osas on kokku 131 miljonit eurot.

Lisaks on lisaeelarve eelnõus kavandatud projekti Laivue 2020 aastateks 2020-2022 eraldatud rahastus tühistada ja eelarvestada ümber selle esialgsele kasutusotstarbele projektis 230 miljonit eurot. Laivue 2020 projekti kogurahastus jääb muutumatuks.

Kaitseministeeriumi haldussektori käibemaksukulu arvestust vähendatakse 240 miljoni euro võrra, lähtudes mitmeotstarbeliste hävitajate soetamisega seotud käibemaksukulude detailsest maksegraafikust. Lisaks sisaldab lisaeelarve eelnõu ka muude käimasolevate hangete ja tehniliste eraldiste muudatusi.

Eesti: Infotunnis räägiti valitsuse ja pankade vahel sõlmitud kokkuleppest

By

Helena-Reet Aari

-

september 21, 2023

NordenBladet — Peaminister Kaja Kallas sõnas vastates Urmas Reinsalu küsimusele poliitilise olukorra kohta, et valitsus saavutas pankade ülikasumite asjus pankadega kokkuleppe, mis ei kahjusta Eesti majandust.

Peaminister selgitas Riigikogu infotunnis, et pankade 2024. ja 2025. aasta prognoositavate ülikasumite maksustamisega on hiljaks jäädud, sest maksukorralduse seaduses on kokku lepitud, et uued maksud tuleb kehtestada kuus kuud varem ja seega 2024. aastaks ei oleks jõudnud seda niikuinii teha. „Selles olukorras istusime pankadega maha, et kuidas saada nendest kasumitest ka riigieelarvesse suurema osa ja see summa, mida nad lubasid täiendavalt sellele, mis on juba prognoositud avansilise tulumaksuna või tulumaksuna, pankadelt tuleb,“ viitas Kallas eile pangajuhtidega sõlmitud kokkuleppele, mille järgi võtavad pangaomanikud lähiaastatel kasumi välja ja maksavad selle pealt makse.

„Ma tuletan lihtsalt meelde, et pangad on ainuke ettevõtlussektor, kellel on klassikalises mõttes tulumaks, teised reinvesteeritud kasumilt tulumaksu ei maksa,“ märkis Kallas ja täpsustas, et see summa on 2024. aastal 80 täiendavat miljonit eurot. „136 miljonit vist oli see, mida me oleme prognoosinud, pluss 80 miljonit ja 2025. aastal pluss 42 miljonit 193 miljonile lisaks,“ täpsustas ta. Samuti märkis Kallas, et pangad elavdavad majandust, andes laene, andes ligipääsu kapitalile ja makstes hoiuste pealt intressi ning kokkulepe ei halvenda Eesti majanduse olukorda.

Peaminister vastas veel Martin Helme küsimusele rahanduse ja majanduse, Tanel Kiige küsimusele uurimiskomisjoni loomise takistamise, Helle-Moonika Helme küsimusele riigi olukorra, Riina Solmani küsimusele riigieelarve ja Rene Koka küsimusele moraalsete standardite kohta.

Infotunnis osalesid ka kaitseminister Hanno Pevkur ja siseminister Lauri Läänemets. Kaitseminister vastas Andres Metsoja küsimusele ussisõnade kohta. Siseminister vastas Vadim Belobrovtsevi küsimusele järgmise aasta eelarve ja Lauri Laatsi küsimusele maksude kohta.

Avafoto: Peaminister Kaja Kallas (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)