Tehnoloogiahiiglased langevad: investorid otsivad kaitset optsiooniturul

By

-

märts 3, 2025

NordenBladet – Peale kaheaastast tehnoloogiahiiglaste pidurdamatuna näivat rallit näitavad optsioonikauplejad väsimuse märke. Suurimad tehnoloogiaettevõtted, tuntud kui Magnificent 7, on hakanud mahajääma laiemast turust, sest jätkuvalt kasvavad mured USA tehisintellekti domineerimise ja majanduse väljavaadete üle. See on pööre hiljutisest trendist, kus just need vähesed firmad vedasid S&P 500 ja Nasdaq 100 indekseid kõrgemale.

Mis on Magnificent 7?
Magnificent 7 on seitsmest USA suurimast tehnoloogiaettevõttest koosnev grupp, mille hulka kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Amazon (AMZN), Alphabet (GOOGL), Meta (META), Nvidia (NVDA) ja Tesla (TSLA). Need firmad on viimastel aastatel olnud USA aktsiaturgude kasvu peamised mootorid.

Optsioonidega kauplemine: kuidas see toimib?
Optsioonid on finantsinstrumendid, mis annavad investoritele õiguse (kuid mitte kohustuse) osta või müüa aktsiaid kindla hinnaga tulevikus. On kahte põhitüüpi optsioone:

Call optsioonid annavad ostuõiguse, mis on kasulik, kui investor arvab, et aktsia hind tõuseb.
Put optsioonid annavad müügiõiguse, mida kasutatakse kaitseks hinnalanguse vastu või langusele panustamiseks.

Hiljuti on kasvanud huvi put optsioonide vastu tehnoloogiaaktsiate puhul, näidates, et investorid soovivad end hinnalanguse vastu kindlustada.

Miks optsioonide hind tõuseb?
Viimastel nädalatel on tehnoloogiafirmade aktsiate volatiilsus suurenenud. Näiteks Apple’i optsioonide hinnanguline volatiilsus tõusis kõrgeimale tasemele alates septembrist ning investorid ostavad aina enam put optsioone, et vähendada oma kahjusid võimaliku languse korral.

Varasemalt olid turuosalised nii kindlad tehnoloogiafirmade tõusus, et nad maksid rohkem call optsioonide eest, lootes tõusule panustada. Nüüd on tasakaal muutunud, kuna turg on ebakindlam ning riskide maandamine muutub olulisemaks.

Mida tähendab, et kauplejad on tavaliselt nõus negatiivse kaitse eest rohkem maksma?
Optsiooniturul maksavad investorid reeglina rohkem put optsioonide ehk kaitsepositsioonide eest kui call optsioonide eest, kuna hirm languse ees on suurem kui lootus kiirele tõusule. Viimastel aastatel oli tehnoloogiasektor erand, kus inimesed panustasid pigem tõusule. Nüüd, kui riskid on kasvanud, on turu loogika taastunud ning put optsioonid muutunud kallimaks.

Mida see aktsiaturgudele ja majandusele tähendab?

Kasvanud ebakindlus: Investorid kardavad tehnoloogiasektori edasist langust ja otsivad kaitset.
Volatiilsuse kasv: Kui put optsioone ostetakse palju, peavad turutegijad oma positsioone korrigeerima, mis võib väärtpaberihindu veelgi kõigutada.
Mõju majandusele: Tõusvad intressid ja majanduse aeglustumine võivad nõrgestada senist tehnoloogiafirmade juhtivat rolli turul.

Järgnevatel nädalatel jälgivad investorid hoolikalt majandusandmeid ja keskpanga intressipoliitikat, et määrata aktsiaturgude edasine suund.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Soome: Abielupaar maksis Lapimaal korteri eest 155 000, tänaseks on see täiesti väärtusetu

By

Helena-Reet Aari

-

märts 3, 2025

NordenBladet — Soome abielupaar soetas endale Lapimaal 155 000 euro eest 125-ruutmeetrise korteri. Tehinguid vahendas Rovaniemis asuv kinnisvaravahendusfirma, kirjutab Iltalehti.

Korterit ostes teadis paar, et ees ootab katuseremont ja kanalisatsiooni hooldus, kuid muid remonditöid polnud maja dokumentides kirjas. Tegelikkuses oli 1973. aastal ehitatud kolmekorteriline maja pikka aega alarahastatud ning ühistul puudus professionaalne haldur ja hooldusplaan.

2017. aastal oli ühistu rahaliselt kehvas seisus – laene polnud, kuid kontol oli vähe raha. 2019. aastal selgus, et hoone vajab ulatuslikku remonti: katuse, torustike, elektrisüsteemi ja vihmaveerennide uuendamist ning välisseinte katmist. Kulud oleksid ulatunud 200 000 euroni, millest 80 000 oleks läinud välisseintele, kuna niiskus oli konstruktsioone kahjustanud.

Pettunud ostjad kolisid mujale ja kaebasid müüjad kohtusse, saavutades 65 000 euro suuruse hinnaalanduse. 2020. aastal püüdis ühistu remondiks laenu saada, kuid kinnisvara madal väärtus takistas seda. Omanikel puudus soov või võimalus remondikulud ise katta, mistõttu otsustati 2022. aastal ühistu lammutamisele suunata.

Ostjad süüdistasid kinnisvarabürood olulise teabe varjamises ja esitasid kohtusse 90 000 euro suuruse kahjunõude. Kinnisvarafirma väitis, et kõik vajalikud dokumendid olid õigeaegselt ostjateni jõudnud ning ühistu remondivõlg oli müügibrošüüris märgitud.

Lapimaa kohus lükkas nõude tagasi, kuid kritiseeris kinnisvarabürood dokumentide hilise esitamise eest. Kohus leidis, et maakler oli olnud hooletu, kuid mitte ulatuslikult. Ostjad pidid tasuma kinnisvarabüroo 15 487-eurosed õigusabikulud ning enda 5199-eurosed kulud. Ringkonnakohus keeldus edasikaebust menetlemast, mistõttu otsus jõustus.

Avafoto on illustreeriv: Rovaniemi (NordenBladet)

KUIDAS võlakirjade tootluste tõus ja fiskaalrežiimi nihe Euroopa majandust ja finantsturge mõjutavad

By

Helena-Reet Aari

-

märts 3, 2025

NordenBladet – Võlakirjade tootlused tõusevad ülespoole, kuna Euroopa liidrid kogunesid arutama Ukraina toetamist ning mandri julgeolekumeetmete parandamist. See on suurendanud investorite ootusi kaitsekulutuste järskuks kasvuks.

Saksa 10-aastaste võlakirjade intressitootlus kasvas kaks baaspunkti, jõudes 2,43%-ni, samas kui kaitsetööstuse aktsiad tõstsid Euroopa indekseid ja euro tugevnes. Liikumine turgudel on suurendanud globaalselt riskijanu, mis on olnud tõusuteel juba reede õhtust alates USA aktsiate tõusu ja krüptovaluutade nädalavahetuse kasvu toel. Tõusule järgnes ka USA võlakirjade tootluse kasv.

Viimased arengud tulenevad teadetest, et Saksamaa võimalik uus valitsus kaalub kahe eraldi fondi loomist kaitse- ja taristuinvesteeringuteks, mis võivad ulatuda sadadesse miljarditesse eurodesse, teatas Reuters.

Mis on fiskaalrežiimi nihe ja mida see tähendab?

Deutsche Bank AG Saksamaa peaökonomist Robin Winkler kirjutas oma klientidele, et selline samm oleks “ajaloolise mõjuga fiskaalrežiimi nihe”.

Fiskaalrežiimi nihe tähendab põhjalikku muutust riikide eelarvepoliitikas, kus varem kehtinud konservatiivsed kulutuste ja võla piirangud läbi vaadatakse ning suunatakse rohkem ressursse konkreetsetele valdkondadele, nagu antud juhul kaitsekulutused ja infrastruktuur. Kui selline nihe toimub, võib see kaasa tuua nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid:

Positiivsed mõjud: Võib stimuleerida majanduskasvu, parandada julgeolekut ning luua uusi töökohti, eriti kaitsetööstuses ja taristuprojektides.
Negatiivsed mõjud: Suurenev võlakoormus, mis võib tõsta riikide laenamise kulusid ja vähendada pikaajalist finantsstabiilsust.

Võlakirjade tootluste tõusu mõjud

Turuosalised jälgivad pingsalt Saksamaa võlakirjade pakkumise kasvu. Selle tagajärjel langes Bundi swap’i vahe rekordmadalale, mis näitab, et investorid on mures võlakirjade suurema pakkumise neelamise pärast.

Täpsemalt tähendab see seda, et turule tuleb müügiks palju uusi võlakirju, mis võib mõjutada nende hinda ja tootlust. Kui pakkumine suureneb järsult, võivad tekkida järgmised tagajärjed:

Võlakirjade hinnalangus: Kui turul on palju uusi võlakirju, peavad investorid nende ostmiseks olema nõus raha paigutama suuremas mahus. Kui nõudlus ei kasva samaväärselt pakkumisega, võivad võlakirjade hinnad langeda.
Tootluste tõus: Kuna võlakirja hind ja tootlus liiguvad vastassuunaliselt, siis kui hinnad langevad, tõuseb tootlus. See võib muuta riikide ja ettevõtete laenamise kallimaks, sest nad peavad investoritele kõrgemat intressi pakkuma.
Riskipreemia suurenemine: Kui turul on ootamatult palju võlakirju, võivad investorid nõuda kõrgemat riskipreemiat (ehk täiendavat tootlust), et kompenseerida võimalikke riske, näiteks majanduslikku ebakindlust või inflatsiooni.
Kapitali suunamine mujale: Kui investorid leiavad, et võlakirjaturg muutub liiga riskantseks või tootluse tõus ei ole piisav, võivad nad suunata oma raha mujale, näiteks aktsiatesse või alternatiivsetesse varadesse.

Kuna Euroopa riigid plaanivad võlakirjade müüki suurendada, et rahastada kasvavaid kaitsekulutusi, tekib küsimus, kas investorid suudavad selle suurema pakkumise tõhusalt ära kasutada, ilma et see põhjustaks järske hinnaliikumisi ja turu volatiilsust.

Danske Banki peaanalüütik Jens Peter Sorenson kommenteeris, et “kaitsekulutuste kasv toimub nii riiklikul kui ka ELi tasandil – kuid pole kahtlust, et kaitsekulutused suurenevad oluliselt”, vahendab Finance.Yahoo.com Bloombergi artiklit: Bond Yields Rise Globally as European Nations Prepare to Rearm. Selle tulemusel suureneb võlakirjade emissioon pikaajaliste võlakirjade segmendis, mis tõstab investorite soovitud riskipreemiat.

Kui võlakirjade tootlused tõusevad, võib see kaasa tuua järgmisi mõjusid:

Positiivsed mõjud: Tugevamad majandussignaalid, kuna kõrgemad tootlused võivad näidata investorite suuremat usaldust majanduse vastu. Pangad võivad saada suuremat tulu, kuna nad teenivad rohkem laenude pealt.
Negatiivsed mõjud: Kõrgemad laenukulud nii valitsustele kui ka ettevõtetele, mis võivad aeglustada investeeringuid ja tarbimist, samas võib see ka sõltuvalt intressikeskkonnast viia aktsiaturgude languseni.

Euro ja aktsiaturud reageerivad

Euro tõusis 0,3% dollari suhtes, jõudes 1,0403 dollarini, samal ajal kui USA dollari indeks langes kahe nädala kõrgeimast tasemest. Saksamaa DAX-indeks tõusis kuni 0,9%, vedades kaasa kaitsetööstuse aktsiad, mis edestasid euroala konkurente.

Kuidas võlakirjade tootluste tõus ja fiskaalrežiimi nihe Euroopa majandust ja finantsturge mõjutavad?

Võlakirjade tootluste tõus muudab laenamise kallimaks nii valitsustele kui ka ettevõtetele, mis võib aeglustada investeeringuid ja tarbimist. Samas võib see tõsta pankade ja investorite tulusid. Aktsiaturgudel võib tekkida volatiilsus, kuna kõrgemad intressimäärad vähendavad odava rahaga finantseeritud kasvu.
Fiskaalrežiimi nihe suurendab valitsuste kulutusi (eriti kaitse- ja infrastruktuuriprojektides), mis võib ajutiselt ergutada majandust ja luua töökohti. Samas võib see tõsta riikide võlakoormust ja inflatsioonisurvet, mis võib viia täiendavate intressimäärade tõusuni.

Üldiselt on mõju lühiajaliselt majandust toetav, kuid pikaajaliselt suureneva võla ja kõrgemate laenukulude tõttu riskantne.

Graafik: NordenBladet

Euro tugevneb ja kaitsetööstuse aktsiad tõusevad Euroopa liidrite sõjaliste kulutuste ootuste tõttu

By

Helena-Reet Aari

-

märts 3, 2025

NordenBladet – Euroopa liidrite koordineeritud tegevus on suurendanud ootusi sõjaliste kulutuste lainele, mille tulemusel on euro tugevnenud ning kaitsetööstuse aktsiad ralli teinud.

Stoxx 600 indeks jäi väikeste kõikumistega, samas kui kaitsetööstuse aktsiad lendasid kõrgustesse: BAE Systems Plc (BA.L) on tõusnud viimase kuu jooksul ligi 30%, Rheinmetall AG (RHM.DE) 45% ja Saab AB 43%. Tugevnenud on ka Euro väärtus dollari suhtes, edestades teisi peamisi valuutasid.

BAE Systems plc (BA.L) aktsia ühe kuu börsiliikumiste väljavõte. Kuvatõmmis seisuga 03.03. 2025 Finance.Yahoo.com

Rheinmetall AG (RHM.DE) aktsia ühe kuu börsiliikumiste väljavõte. Kuvatõmmis seisuga 03.03. 2025 Finance.Yahoo.com

Saab AB (publ) (SAABY) aktsia ühe kuu börsiliikumiste väljavõte. Kuvatõmmis seisuga 03.03. 2025 Finance.Yahoo.com

Bitcoin, mis möödunud kuul oli 101.63K on tänaseks langenud 92.00K peale, kärpides ka osa pühapäeval saadud kasumist, mis oli tingitud USA presidendi Donald Trumpi kommentaaridest strateegilise krüptovaluuta reservi kohta.

Krpütovaluuta: Bitcoin viimase kuu liikumiste graafik. Väljavõte CoinMarcetCap lehelt seisuga 03.03.2025

Geopoliitika dikteerib turuliikumisi

Nädal algas geopoliitiliste arengute märgi all, kuna Euroopa liidrid on koostamas niinimetatud “tahtjate koalitsiooni” (“coalition of the willing”), mille eesmärk on tagada Ukraina julgeolek. See samm järgneb president Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi vahelisele kohtumisele Valges Majas, mis kulges teravalt. Samuti valmistub Hiina oma aasta suurimaks poliitiliseks kohtumiseks, samas kui USA tariifid ohustavad Pekingi võimet majandust ergutada.

“Euroopa jaoks on USA poliitika muutus kindlasti ajalooline võimalus tegelemaks autonoomse kaitsevõime arendamisega, millel võivad olla positiivsed majanduslikud tagajärjed. Kuid tuleb olla ettevaatlik liigse optimismi suhtes,” räägib Pictet Asset Managementi vaneminvesteerimishaldur Christopher Dembik Finance.Yahoo.com artiklis Euro Gains With Defense Stocks on Ukraine Support: Markets Wrap.

Mõju võlakirjadele ja finantsturgudele

Saksa ja Prantsuse riigivõlakirjade hinnad langesid, kuna mure kasvava võlaemissiooni üle suurenes. S&P Global Ratings andis Prantsusmaa krediidireitingule negatiivse väljavaate.

USA 10-aastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis kolm baaspunkti, samal ajal kui aktsiafutuurid püsisid stabiilsena.

Tariifid USA, Hiina, Kanada ja Mehhiko vahel

Investorid jälgivad pingsalt läbirääkimisi USA kaubandustariifide edasise tõusu ärahoidmiseks. Sel nädalal jõustuvad uued tollimaksud Hiina kaupadele ning samuti kehtestatakse tariifid Kanada ja Mehhiko impordile.

Trumpi valitsuse poolt lubatud tariifid, mis peaksid kehtima hakkama teisipäeval (04.märts 2025) oleksid ühed ulatuslikumad tema ametiajal. Need puudutavad ligikaudu 1,5 triljoni dollari väärtuses aastaseid impordikaupu. Plaani kohaselt kehtestatakse Kanada ja Mehhiko kõikidele imporditavatele kaupadele 25% tariif, välja arvatud Kanada energia, millele määratakse 10% tariif. Hiinale rakendatav tariif kahekordistatakse 20%-ni.

Toormeturgude reaktsioon

Nafta hind tõusis esmaspäeval spekulatsioonide tõttu, et Trumpi ja Zelenskõi konflikt muudab kõigi osapoolte ühiselt kokkulepitud lahenduse saavutamise keerulisemaks, raskendades ka sanktsioonide leevendamist. Ka kulla hind kasvas.

Jääb näha, kuidas need arengud mõjutavad finantsturge ja geopoliitilist tasakaalu lähiajal.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Vastlapäev: traditsioonid, ajalugu ja tänapäevased kombed

By

Helena-Reet Aari

-

veebruar 20, 2025

NordenBladet – Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ja liugupäev) on eestlaste seas armastatud traditsioon, mis kombineerib vanad talvised tavad, toidukultuuri ning seltskondliku meelelahutuse. Liulaskmine, vastlakuklid ja lõbusad üritused on selle päeva lahutamatu osa. Kui soovid rohkem teada saada vastlapäeva ajaloost, tähistamisest ja retseptidest, loe meie põhjalikku artiklit ja avasta, kuidas teha oma vastlapäev veelgi meeldejäävamaks!

Mis on Vastlapäev?

Vastlapäev on Eesti ja paljude teiste Euroopa riikide rahvakalendris oluline talve lõppu ja paastuaja algust tähistav päev. Seda tähistatakse igal aastal teisipäeval, seitse nädalat enne lihavõtteid, mistõttu selle kuupäev varieerub veebruari algusest märtsi alguseni.

Vastlapäeva ajalugu ja päritolu

Vastlapäeva tähistamine ulatub sajandite taha ning on seotud kristliku traditsiooniga, kus see tähistab viimast päeva enne paastuaja algust. Eestis ja teistes Põhjamaades on vastlad olnud pigem talve lõpu ning kevade alguse sümboliks, mille juurde kuuluvad mitmed rahvapärased kombed ja uskumused.

Vastlapäeva traditsioonid Eestis

Vastlapäeva tuntuim tava on liulaskmine. Vanasti usuti, et mida pikem liug, seda parem ja viljakam tuleb suvi ning seda enam linakasvu võib oodata. Lisaks liumäele käimisele on vastlapäeval traditsiooniks:

Vastlakuklite söömine – need on vahukoorega täidetud saiad, mida peetakse vastlapäeva lahutamatuks osaks.
Seajala keetmine – varasematel aegadel söödi seajalgu ning usuti, et nende kontidest sai loomasööta või amulette.
Herne- ja osasuou söömine
Käsitöö ja linakasvatus – eriti vanasti usuti, et vastlapäeval pidi naiste käsitöö jääma pooleli, et lina kasvaks pikaks ja tugevaks.
Mängud ja seltskondlikud tegevused – talve viimane pidulik aeg, mil käidi külas, mängiti seltskonnamänge ja peeti lõbusaid võistlusi.

Liulaskmist saatsid lõbusad laulud hüüded, mida hüüti või lauldi tavaliselt mäe peal enne allasõitmist.

Vastlalaulud:
- Täna liugu laseme, hõissa meil on vastlad
  Täna liugu laseme –
  hõissa, meil on vastlad!
  Seljas kasuk lumine,
  jalas valged pastlad.Õhtuks ubaleemeke
  saab ja seajalgu,
  hammastega anname
  neile tubli talgu.Pääle selle kuulame,
  kas ju pill ei hüüa,
  et võiks õhtul tubliste
  vastlavaltsi lüüa.
- Vistel, vastel poisikene
  Vistel, vastel poisikene!
  Ei vistel toassa istu,
  Vistel istub vainijula,
  Kükitab küla vahela,
  Ootab linu laskejaida,
  Kelgu peale istujaida;
  Kes läheb liugu laskemaie
  Selle kasku pikad linad,
  Pikad linad, lahked linad.
  Liugu ja laugu – Liugu,
  laugu laste jalad,
  Sia jalad ja vastla jalad;
  Linad liuu laskejalle
  Tudrad tuas istujalle
  Hebemed eest vedajale
  Takud taga tõukajale;
  Kes ei tule liugu laskma
  Selle linad likku jäägu
  A’a alla hallitagu
  Seina ääre seenetagu
  Kes ei tule liugu laskma
  Kasku kaske kaela peale
  Õunapuu õlade peale
  Niinepuu nisade peale.
- Rahvalaul “Küll on kena kelguga”
  Küll on kena kelguga hangest alla lasta.
  Oi, oi, kelguga hangest alla lasta.
  Laial luhal säravad jää ja lumi vastu.
  Oi, oi, säravad jää ja lumi vastu.Kadakatel karjamaal seljas lumekuued.
  Oi, oi, kadakatel seljas lumekuued.
Vastlahüüded:
- Linaliugu, pikka kiudu!
- Nii pikaks meie lina kui on see reeteekene!
Vastlapäeva mängud:
- Laialt tuntud mänguasi on vastlavurr.
  Vanasti tehti vastlavurr seakondist, hilisemal ajal ka nööbist.
  Vurri valmistasid pereisa ja suuremad poisid.
  Kui vurr pöörleb kiiresti, hakkab see nagu kass nurru lööma.
  Võisteldi pöörlemise ja peale – kelle vurr kauemini keerles, ilma et seisma jääks.
  Vastalvurril oli palju nimetusi: uuriluu, vurrluu, uristi, virrkont.
- Mulgimaal harrastati veel sajandivahetuselgi omapärast mängu – vastla kottiajamist.
- Maagiline toiming oli kada ajamine ja ka Tuhkapoiss ja selle liigutamine 🙂

Vastlapäeva tähistamine tänapäeval

Kuigi vanad kombed on ajaga muutunud, on vastlapäev jätkuvalt populaarne tähtpäev Eestis. Tänapäeval tähistatakse vastlaid peamiselt:

Liulaskmise ja talviste tegevustega – paljud pered ja koolid korraldavad kelgutamisüritusi.
Vastlakuklite ja teiste traditsiooniliste toitude nautimisega – pagaritöökojad pakuvad sel päeval spetsiaalseid vastlakukleid, mis on väga nõutud.
Linnade ja külade vastlapeod – mitmel pool Eestis korraldatakse avalikke üritusi, kus saab osa võtta vanadest ja uutest vastlakommetest.

Vastlapäevad sellel ja järgnevatel aastatel

2025: 4. märts
2026: 17. veebruar
2027: 9. veebruar
2028: 29. veebruar
2029: 13. veebruar

Avafoto: Vastlapäev (NordenBladet)

Helena-Reet Aari

Tehnoloogiahiiglased langevad: investorid otsivad kaitset optsiooniturul

Soome: Abielupaar maksis Lapimaal korteri eest 155 000, tänaseks on see täiesti väärtusetu

KUIDAS võlakirjade tootluste tõus ja fiskaalrežiimi nihe Euroopa majandust ja finantsturge mõjutavad

Euro tugevneb ja kaitsetööstuse aktsiad tõusevad Euroopa liidrite sõjaliste kulutuste ootuste tõttu

Vastlapäev: traditsioonid, ajalugu ja tänapäevased kombed

Mis on Vastlapäev?

Vastlapäeva ajalugu ja päritolu

Vastlapäeva traditsioonid Eestis

Liulaskmist saatsid lõbusad laulud hüüded, mida hüüti või lauldi tavaliselt mäe peal enne allasõitmist.

Vastlalaulud:

Vastlahüüded:

Vastlapäeva mängud:

Vastlapäeva tähistamine tänapäeval

Vastlapäevad sellel ja järgnevatel aastatel