Fääri saared: Üle kolmandiku omavalitsustest küsib tühja talu eest teenustasu

By

-

jaanuar 30, 2026

Tühjade eluruumide teenustasu (tænastugjald fyri tóm býli) Fääri saartel

NordenBladet – Kvívíki vallavolikogu kinnitas eile otsuse hakata nõudma tasu tühjalt seisvate eluruumide eest, Fámjini vald tegi vastava otsuse juba detsembris.

Rohkem kui iga kolmas Fääri saarte omavalitsus on nüüdseks kehtestanud teenustasu oma haldusalas asuvatele tühjadele majadele. Viimaste lisandujatena on selle sammu astunud Kvívíki ja Fámjini vallad.

Kvívíki vallavolikogu võttis vastava otsuse vastu eile (29. jaanuaril). Hinnanguliselt asub Kvívíki vallas umbes 60 tühja eluruumi. Fámjini vallavolikogu langetas oma otsuse juba detsembris; seal on tühje eluruume ligikaudu 20.

Tasu suurus ja maksmise kord

Käesoleval aastal on seadusega lubatud maksimaalne teenustasu, mida omavalitsus võib ühe tühja eluruumi eest nõuda, 7945 Taani krooni.

Seaduse kohaselt on igal omavalitsusel õigus ise otsustada maksegraafiku üle. Tasu võidakse sisse nõuda kas:

igakuiselt,
kvartaalselt või
kord aastas.

Meede laieneb üle riigi

Lisaks värskelt liitunud Kvívíki ja Fámjini valdadele on tühjade eluruumide teenustasu kehtestanud juba paljud teised omavalitsused. Nimekirja kuuluvad:

Tórshavnar kommuna (Tórshavni vald)
Tvøroyrar kommuna
Sunda kommuna
Nes kommuna
Vága kommuna
Skopunar kommuna
Hvalbiar kommuna
Eiðis kommuna

Tühjade eluruumide teenustasu (tænastugjald fyri tóm býli) on Fääri saartel ja mitmetes teistes riikides kasutatav meede, millel on nii majanduslik kui ka sotsiaalpoliitiline eesmärk.

Mis see täpselt on?

Tühjade eluruumide teenustasu on fikseeritud aastane tasu, mida omavalitsus nõuab eluruumi (maja või korteri) omanikult, kui keegi ei ole sellesse eluruumi rahvastikuregistri andmetel sisse kirjutatud.
Juriidiline sisu: Seda nimetatakse “teenustasuks”, mitte “maksuks”. Loogika on selles, et isegi kui majas keegi ei ela, peab omavalitsus tagama sellele kinnistule ligipääsu ja taristu toimimise (teed on lahti aetud, tänavavalgustus põleb, vee- ja kanalisatsioonitorustik on töökorras, tuletõrje on valmisolekus).

Summa: Fääri saarte näitel on riiklikult kehtestatud piirmäär (2026. aastal 7 945 Taani krooni ehk u 1065 eurot), kuid iga vald otsustab ise, kas ja kui suures ulatuses nad seda rakendavad.

Miks see kehtestatakse?

Lühidalt on see “luksusmaks kasutuselevõtmata ressursi pealt”. Sõnum omanikule on lihtne: kinnisvara omamine on vastutus. Kui sa hoiad elamispinda kinni ajal, mil teised otsivad kodu, pead panustama kogukonna ülalpidamisse rahaliselt.
Sellel meetmel on kolm peamist põhjust:

1. Võitlus eluasemepuudusega (Peamine põhjus)
Paljudes Fääri saarte piirkondades (nagu ka mujal maailmas) on suur puudus elamispindadest. Noored pered ja tööjõud ei leia endale kodu, sest kinnisvaraturg on lukus. Samal ajal seisavad paljud majad tühjana, sest omanikud hoiavad neid investeeringuna, nostalgilistel põhjustel või lihtsalt ei viitsi nendega tegeleda.

Eesmärk: Tasu toimib survestusvahendina. See motiveerib omanikku maja välja üürima või maha müüma, et vältida iga-aastast lisakulu. See toob turule rohkem elamispindu.

2. Omavalitsuse tulubaasi kaitsmine
Omavalitsused saavad oma tulu peamiselt üksikisiku tulumaksust. Kui majas elab inimene (on sisse kirjutatud), laekub vallale makse, millest finantseeritakse teenuseid.

Probleem: Tühi maja on vallale “kuluartikkel”. See nõuab taristut (vesi, teed), kuid ei too sisse tulumaksu.

Lahendus: Teenustasu kompenseerib vallale kulud, mida nad teevad taristu ülalpidamiseks kinnistu jaoks, mis muidu tulu ei too.

3. “Kummituskülade” vältimine
Tühjad majad lagunevad kiiremini ja muudavad naabruskonna ilmet kurvemaks. Kui külas on palju tühje maju, sureb sealne elu välja – koolidesse ei jätku lapsi ja poed pannakse kinni.

Eesmärk: Sundida omanikke kinnisvaraga tegelema, et piirkonnad püsiksid elujõulisena.

Avafoto: Fääri saared (Unsplash)

Fääri saared: Erapensioni väljamaksete võimaldamine enne riiklikku pensioniiga

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 30, 2026

NordenBladet – Rahandusminister Ruth Vang on esitanud parlamendile seadusemuudatuse, mis võimaldaks vähenenud töövõimega inimestel võtta oma erapensionisäästud välja enne ametliku pensioniea saabumist.

Fääri saarte rahandusminister on esitanud parlamendile (Løgting) pensioniseaduse muutmise eelnõu. Eelnõu kohaselt luuakse võimalus, et vähenenud töö- ja teovõimega inimesed saaksid oma kogutud erapensioni välja võtta juba enne riiklikku pensioniikka jõudmist.

Muudatus puudutab eelkõige neid isikuid, kes lähenevad pensionieale ning kellele on määratud ennetähtaegne pension või töövõimetuspension. Eelnõu kohaselt saaksid need inimesed õiguse alustada oma erapensioni väljamakseid kolm aastat enne ametlikku riiklikku pensioniiga.

Ei pruugi olla kõigile rahaliselt kasulik

Seaduseelnõu seletuskirjas juhib rahandusministeerium tähelepanu asjaolule, et pensionisäästude ennetähtaegne väljavõtmine ei pruugi olla kõigile rahaliselt kasulik. Seetõttu peab iga inimene individuaalselt hindama, kas uue võimaluse kasutamine on talle otstarbekas.

Põhjus peitub sissetulekute tasaarvestuse reeglites. 2026. aastal võivad ennetähtaegset pensioni või töövõimetuspensioni saavad isikud teenida kuni 106 000 Taani krooni aastas, ilma et see mõjutaks nende riikliku pensioni suurust. Kui sissetulek ületab selle piiri, vähendatakse pensioni 30 protsendi ulatuses summast, mis ületab 106 000 krooni. Kuna erapensioni väljamakseid arvestatakse sissetulekuna, võib see kaasa tuua riikliku toetuse vähenemise.

Menetlus parlamendis

Ettepanek esitati parlamendile eile (29.jaanuaril) ning see tuleb esimesele lugemisele järgmise nädala neljapäeval.

Fääri saared: Kiirteated Vangini rakenduses – saa teavitusi oma kodukandis toimuvast otse telefoni

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 30, 2026

NordenBladet – Nüüdsest saavad kõik Vangini platvormi kasutajad otseseid teavitusi oma telefoni, kui näiteks vesi on saastunud või elekter katkestatakse hooldustööde tõttu.

Teavitusi saadetakse vaid siis, kui need on kasutajale otseselt asjakohased. Selle asemel, et otsida teavet kodulehtedelt või oodata raadioteadaandeid, jõuab info otse teieni. Kuna enamikul meist on telefon alati käepärast, on see kiireim viis olulise teabe edastamiseks.

Teated on nähtavad koheselt – ilma sisselogimiseta

Suhtlus Fääri saartel peab olema lihtne ja operatiivne, seda ka ootamatute muutuste korral. Kiirteadete (snarboð) eeliseks on see, et lühike sõnum saabub teavitusena (push notification) otse telefoni ekraanile. Teadet näeb kohe ja selle lugemiseks ei ole vaja keskkonda sisse logida. Kui soovite teada rohkem üksikasju, tuleb täpsema info saamiseks logida sisse Vangini rakendusse.

Asjakohane info otse telefoni

Kiirteated on lühikesed ja kiired sõnumid, mis tagavad, et olete kursis, kui teie naabruskonnas juhtub midagi ootamatut. See võib puudutada teetöid, veereostust, planeeritud elektrikatkestusi või muid teid otseselt mõjutavaid asjaolusid.

Eriti innukalt ootavad uue teenuse kasutuselevõttu kohalikud omavalitsused ja energiaettevõte Sev. See on tõhus täiendus tavapärastele teadaannetele meedias ja kodulehtedel. Kiirteated saadetakse vaid neile, keda sündmus mõjutab. Näiteks võite saada teate soovitusega vesi läbi keeta või info selle kohta, et mõni tee teie naabruskonnas suletakse.

Veenduge, et teavitused on sisse lülitatud

Kõigil Vangini kasutajatel on võimalus kiirteateid saada. Kuid selleks, et sõnumid ilmuksid telefoni ekraanile push-teavitusena, peab telefoniseadetes olema lubatud Vangini rakenduse teavituste vastuvõtmine.

Täpsemat teavet selle kohta, kuidas seadistada oma telefon kiirteadete vastuvõtmiseks, leiate veebilehelt vangin.fo.

Põhjamaade Heaolu Keskuse webinar: Laste ja noorte olukord püsiva madala sissetulekuga peredes (18.veebr)

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 27, 2026

Põhjamaade Heaolu Keskus - Nordic Welfare Centre (webinar)

Põhjamaade Heaolu Keskus (Nordic Welfare Centre) kutsub poliitikakujundajaid, teadlasi ja spetsialiste osalema uue raporti „Lapsed ja noored püsiva madala sissetulekuga peredes“ esitlusüritusel.

Raport annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas püsiv madal sissetulek – üks peamisi lapse vaesuse indikaatoreid – mõjutab laste elutingimusi, arengut ja võimalusi Põhjamaades.

Miks see raport on oluline?

Raport keskendub suhtelisele vaesusele, näidates, kuidas inimese sissetulek suhestub ülejäänud ühiskonnaga. Erilist tähelepanu pööratakse püsivale madalale sissetulekule, mis arendab edasi tavapärast vaesusriski (AROP – At-Risk-Of-Poverty) kontseptsiooni, lisades sellele ajalise mõõtme.

Kui tavapärane vaesusriski näitaja võib kajastada vaid ajutisi rahalisi raskusi, siis püsiva madala sissetuleku mõiste toob esile leibkonnad, kes on jäänud allapoole vaesuspiiri mitmel järjestikusel aastal. See annab sügavama arusaama pikaajalisest majanduslikust haavatavusest. Raport põhineb olemasolevatel andmetel ja uuringutel, pakkudes ülevaadet praegustest suundumustest ning ideid lapse vaesuse seire ja mõistmise parandamiseks.

Esinejad ja teemad

Üritusel astuvad üles oma ala eksperdid, kes avavad teemat eri vaatenurkadest:

Tone Fløtten (Fafo): Miks on lapse vaesuse seire Põhjamaades oluline ning millised on laste endi kogemused püsivas vaesuses kasvamisel.
Debora Pricila Birgier & Maria Bobrinskaya (Nordregio): Peamised suundumused ja erinevused Põhjamaade regioonis ning ettepanekud andmete ja analüüsi tõhustamiseks.
Geir Holtan Møller (Telemarksforsking) & Karin Gustavsen (KORUS): Paljulubavad lähenemisviisid sotsiaalse mobiilsuse ja võrdsete võimaluste toetamiseks lastele ja noortele.
Vítor Miranda (Nordregio): Väljakutsed ja võimalused Põhjamaade statistikaandmebaasis laste elutingimuste ja majandusliku haavatavuse jälgimisel.

Arutelu fookuspunktid

Esitlusel ja sellele järgneval arutelul keskendutakse järgmistele teemadele:

Püsiva madala sissetuleku trendid ja selle roll pikaajalise majandusliku haavatavuse mõistmisel.
Arengute jälgimise tähtsus ajas, erinevates sotsiaalsetes gruppides ja regioonides.
Laste endi sissevaated ja kogemused majanduslikes raskustes peres elamisest.
Lahendused sotsiaalse mobiilsuse tugevdamiseks, sõltumata vanemate sotsiaalsest või majanduslikust olukorrast.

Diskussioonides otsitakse vastuseid küsimusele, kuidas Põhjamaade koostöö saab parandada seiret, tuvastada riskigruppe ning tagada sekkumised, mis toetavad laste õigust elule, arengule ja võrdsetele võimalustele, nagu on sätestatud ÜRO laste õiguste konventsioonis.

Kellele on üritus suunatud?

Üritus on oluline otsustajatele, teadlastele, praktikutele ja kodanikuühiskonna esindajatele, kes töötavad laste ja noorte elutingimuste parandamise nimel Põhjamaades, sealhulgas:

Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Põhjamaade Nõukogu ja seotud asutuste poliitikakujundajad.
Riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused, kes tegelevad pere-, sotsiaal- ja heaoluvaldkonna poliitikaga.
Teadlased ja analüütikud, kelle fookuses on laste vaesus, ebavõrdsus ja sotsiaalne mobiilsus.
Omavalitsuste, vabaühenduste ja avalike teenuste spetsialistid, kes toetavad haavatavas olukorras olevaid lapsi ja peresid.
Kodanikuühiskonna organisatsioonid, mis seisavad laste õiguste ja võrdsete võimaluste eest.

Olenemata sellest, kas te tegutsete poliitika, teaduse või praktika vallas, pakub see üritus ainulaadset võimalust saada uusi teadmisi, jagada kogemusi ja tugevdada Põhjamaade koostööd.

Registreerimine ja lisainfo: nordicwelfare.org/en/

____________________
Põhjamaade Heaolukeskus (NVC) on Põhjamaade Ministrite Nõukogu sotsiaal- ja tervishoiusektori allasutus, kelle missiooniks on aidata kaasa heaolualgatuste arendamisele Põhjamaades.

Taani ja Hiina kinnitasid tugevat partnerlust merendussektoris

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 27, 2026

NordenBladet – Hiina ja Taani kinnitasid täna oma pikaajalist ja konstruktiivset koostööd merendussektoris. Partnerlus tugineb vastastikusele usaldusele, jagatud huvidele ja teineteist täiendavatele tugevustele.

Mõlemad riigid väljendasid kindlat pühendumust meresõiduohutuse parandamisele ning globaalse laevanduse kliima- ja keskkonnamõjude vähendamisele.

Ühine huvi: Laevanduse rohepööre

Taani ja Hiina jagavad ühist huvi laevanduse rohepöörde vastu, kus riikide erinevad ekspertteadmised üksteist toetavad.

Nii Hiina kui ka Taani ettevõtted on soodsas positsioonis, et sellest üleminekust kasu lõigata. Ühise tegevuse eesmärk on arendada innovaatilisi lahendusi ja luua uusi ärivõimalusi, mis toetavad sektori jätkusuutlikkust.

Globaalsed reeglid ja IMO strateegia

Mõlemad osapooled tunnistavad, et roheline laevandus on hädavajalik globaalsete kliimaeesmärkide saavutamiseks, toetades samal ajal kaubandust, majanduskasvu ja tarneahelate vastupidavust.

Rõhutati, et kuna laevandus on oma olemuselt globaalne äri, on kriitilise tähtsusega etteaimatav rahvusvaheline regulatsioon. Mõlemad riigid toetavad reeglistikku, mis on kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 2023. aastal vastu võetud kasvuhoonegaaside strateegiaga. Selline lähenemine:

Tagab võrdsed konkurentsitingimused kõigile turuosalistele.
Aitab vältida killustatud ja piirkondlikke meetmeid, mis võiksid kaubandust takistada.

Mõlemad pooled ootavad huviga kahepoolse merenduskoostöö edasist tugevdamist.

Avalduses märgitud ametnikud:

Li Yang, Hiina Rahvavabariigi transpordiministri asetäitja
Morten Bødskov, Taani Kuningriigi tööstus-, ettevõtlus- ja rahandusminister