Eesti: Riigikohus tühistas Viljandimaale turbakaevanduse rajamiseks antud load

By

-

mai 29, 2023

NordenBladet — AS-ile Mikskaar anti load Viljandimaal Kolga-Jaani lähedal turba kaevandamiseks juba 2004. ja 2012. aastal, aga kohalikud elanikud said sellest teada alles 2020. aasta alguses, kui alustati ettevalmistusi maavara kasutamiseks.

Turbaraba kõrval asuva talu omanik vaidlustas kaevandamisload Keskkonnaametis ja hiljem halduskohtus. Kaebaja väitis muu hulgas, et kaevanduse rajamine võib mõjuda halvasti tema kaevuveele ning turba väljamisel tekkiv tolm ja müra ohustaksid ka tema elukvaliteeti.

Kõigepealt vaieldi kohtutes kaebetähtaja üle. Riigikohus leidis 2021. aasta juunis, et kuigi load anti juba aastaid varem, peab halduskohus kaebuse sisuliselt läbi vaatama, sest taluomanikku polnud kaevanduse rajamisest teavitatud. Seejärel otsustas halduskohus kaebuse rahuldada ja load tühistada, kuid ringkonnakohus jõudis vastupidisele järeldusele.

Riigikohtu halduskolleegium nõustus kolmapäeval avaldatud otsuses halduskohtuga, et kaevandamisload tuleb tühistada, sest taluomaniku kaasamata jätmine võis viia lubade andmisel sisuliste vigadeni.

Seaduse järgi ei saa nõuda kaevandamisloa tühistamist üksnes menetluslike rikkumiste tõttu, kui need ei mõjutanud lõppkokkuvõttes loa andmist. Samas selgitas Riigikohus, et mõjutamine ei tähenda ainult loa andmisest keeldumist, vaid ka kaevanduse naabrite kaitseks lisatingimuste seadmist.

Kolleegium leidis, et lubade andmisele eelnenud keskkonnamõjude hindamisel (KMH) tehti mitmeid vigu, mida oleks saanud naaberkinnistu omaniku kaasamisel vältida. Näiteks oli KMH aruandes kirjas, et kaevanduse vahetus naabruses – pooleteise kilomeetri raadiuses – ei ole elumaju, kuigi tegelikult asuvad talu eluhooned vaid 250 meetri kaugusel. Seetõttu ei arvestatud ka kaevandamisel tekkiva tolmu ja müra mõju lähedalasuvale elamule. Samuti ei analüüsitud piisavalt, kuidas mõjutaks raba kuivendamine talu kaevuvett ja maa niiskust.

Riigikohus rõhutas, et keskkonnalubade andmisel tuleb hinnata ka neid mõjusid, millele on juba seadusega kehtestatud normid. Isegi normi piiresse jääv müra või tolm võib halvendada ümbruskonna elanike elukvaliteeti ning seda tuleb lubade andmisel arvestada. Võimalusel tuleb kasutada keskkonnamõjusid leevendavaid lahendusi, mis on vaja ka kaevandamislubades fikseerida.

Kolleegium selgitas, et kui AS Mikskaar soovib, siis saab ta pärast kaevandamislubade tühistamist taotleda uuesti ühtset keskkonnaluba nii kaevandamiseks kui ka sellega kaasnevaks vee erikasutuseks.

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.

Soome: Kinnisvaraturg on suures languses, viimati oli selline langus 1993. aastal

By

Helena-Reet Aari

-

mai 29, 2023

NordenBladet — Eluasemete hinnad langevad sel aastal Soomes viimase 30 aasta kiireimas tempos, teatab Suomen Hypoteekkiyhdistys (Hypo). Viimati nähti midagi sellist 1993. aastal, kui Soomet laastas sügav majanduslangus, vahendab Iltalehti.

Eluasemete hinnad langevad Hypo prognoosi kohaselt tänavu üle riigi seitse protsenti, mis tähendab naasmist 2016. aasta hinnatasemele. Helsingi piirkonnas prognoositakse langust koguni kaheksa protsenti ehk 2019. aasta hindade tasemele.

Järgmisel, 2024. aastal oodatakse uut tõusu. Kogu riigis kallinevad korterid hinnanguliselt umbes kaks protsenti, Helsingi piirkonnas aga kolm protsenti.

Hypo andmetel annab olukord võimaluse neile, kes mõtlevad eluaseme ostmisele.

Kui teie enda ja korteriühistu rahaasjad on tugeval alusel, on ostjatel võimalus. Eriti just esmakoduostjad peaksid nüüd mõtlema enda vajadustele ja oma rahaasjadele, sest pakkumisi ja läbirääkimisruumi on palju, seisab Hypo teates.

Hypo hinnangul rõhuvad eluasemehindu pärast pikka aega kestnud tõusu „vastik inflatsioon ja tüütud intressimäärad”.

Intressimäärad ja inflatsioon hüppasid üles eelmisel aastal pärast Venemaa tungimist Ukrainasse. Need on endiselt kõrgel tasemel, kuid mõlemal on oodata langustrendi.

Hypo prognoosis on arvestatud, et erakordselt kõrge inflatsiooni langetamine murrab aja jooksul tammi.

Nüüd on palju asju müügis, kui pikenenud müügiajad arendajaid häirivad. Uus regulatsioon korteriühistu laenude maksimumsumma ja pikkuse kohta hakkab kehtima suvel, kuid kahjuks langeb aeg kokku ehitussektori langusega.

Hypo prognoosib, et pakkumine kahaneb tsüklilistel põhjustel juba järgmisel aastal, intressimäärad stabiliseeruvad ja eluasemehindade trend pöördub kasvule.

Hypo hinnangul saabub pöördepunkt siis, kui eluasemeturg aasta lõpu poole taastub.

Helsingi piirkonnas oli Hypo andmetel aasta alguses kuni 40 protsenti vähem eluasemetehinguid kui eelmisel aastal. Kogu riigi tasemel oli langus eelmise aastaga võrreldes 30 protsenti.

Eluasemeturu madalseis lööb kodanike ühisesse rahakotti põntsu viisil, mida riigieelarves ette ei nähtud, seisab Hypo prognoosis.

Kui koroonaaegse turubuumi ajal laekus vara ülekandemaksust tulu ligi miljard eurot aastas, siis nüüd langeb tulu Hypo hinnangul enam kui 200 miljoni euro võrra tasemele, mida viimati kogeti ligi kümme aastat tagasi.

Kui võtta arvesse inflatsioon ja SKP kasv, on Hypo hinnangul ülekandemaksu laekumise tegelik langus veelgi drastilisem.

Kohanemisvajadused ja kärbete nimekirjad on valitsuse läbirääkijate laual samal ajal, kui valitsussektori tulud vähenevad ja intressikulud kasvavad, seisab prognoosis.

Hypo nendib, et lisaeelarvete ülekandemaksu laekumise korrektsioonid on vajalikud, kuid esialgu ebapiisavad ega muuda rahvastiku vananedes alustava valitsuse olukorda lihtsamaks.

Avafoto: Soome (NordenBladet)

Eesti: Eelmisel nädalal algas Mulgimaa maitsete aasta

By

Helena-Reet Aari

-

mai 29, 2023

NordenBladet — Mulgimaa toiduaasta tunnuslause on “Mulgi süük- uus ja vana ütenkuun” (Mulgi söök- uus ja vana üheskoos).

Madis Kallas ütles rändkahvlit üle andes, et toidupiirkonna tiitel on ühelt poolt tunnustus juba tehtud töö eest toidukultuuri edendamisel, aga samal ajal ka võimalus senisest veelgi hoogsamalt oma piirkonna elu arendada. „Armsad mulgid, see on teie võimalus rääkida üheskoos Mulgimaa toidu lugu, tuua esile oma vanu häid traditsioonilisi toite ning luua uusi ja innovaatilisi maitseid, mille kaudu oma piirkonda tutvustada.“

„Meil on hea meel, et seekord pälvis toidupiirkonna tiitli just Mulgimaa. Soovime aasta jooksul koostöös esile tõsta ja näidata seda, mis teeb Mulgimaa toidu eriliseks. Ühtlasi loodame, et siinsed kohalikud ning autentsed maitsed meelitavad piirkonda külastama turiste nii lähedalt kui kaugemalt,“ ütles toidupiirkonna projektijuht Leana Liivson.

Toidupiirkonna avasündmus toimus Abja-Paluoja keskväljakul, kus kohalikud ettevõtted ja kohvikud pakkusid erinevaid tooteid ning kuulata sai rahvamuusikat lõõtsakuningas Rasmus Kadaja ja noorte folkbänd Foliksta esituses. Esinesid Karksi-Nuia rahvatantsijad, Abja Muusikakooli noored ning tutvuda sai talulindude ja -loomadega.

Maaeluministeerium valib aasta toidupiirkonda 2016. aastast. Traditsioon on kutsutud ellu Eesti toidu väärtustamiseks, kohaliku toiduga seotud tavade ja kommete hoidmiseks ning nende tutvustamiseks laiemale avalikkusele.

Toidupiirkonna tiitli varasemad kandjad: Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti, Järvamaa.

Avafoto: Viljandi (NordenBladet)

Rootsis suureneb vastuseis Euroopa Liidule, kuna liidust tahetakse kujundada „Euroopa Ühendriike”

By

Helena-Reet Aari

-

mai 29, 2023

NordenBladet — Euroskeptiline Rootsi europarlamendi liige kiitis täna Brexitit kui „inspireerivat” ja nimetas EL-i „liiduks, mida ükski valija ei taha”, kuna Rootsis kasvavad üleskutsed suhteid blokiga ümber hindama. Kuigi enamik rootslasi toetab EL-i liikmelisust, valitseb ärevus liidu volituste laienemise pärast, mis toob kaasa kasvava euroskeptitsismi konservatiivsete valijate seas ja Rootsi Demokraatide kasvamise riigi suuruselt teiseks parteiks, vahendab Daily Mail.

See on julgustanud parempoolsete vaadetega Rootsi Demokraatide partei esimeest Jimmie Åkessoni kutsuma riigi parlamenti (Riksdag) üles hindama ümber Rootsi suhteid ELiga, mis võib lõpuks viia „Swexitini”.

Europarlamendi liige Charlie Weimers hoiatas Daily Mailile antud eksklusiivses intervjuus, et EL võib ühel päeval meenutada „Euroopa Ühendriike”.

Weimers – kellele Iraan on isiklikult sanktsioonid kehtestanud ja keda Hiina on kritiseerinud üleskutse eest uurida Covid-19 pandeemia päritolu – kiitis ka Brexitit kui demokraatia seisukohast inspireerivat.

Samuti hoiatas ta neid Ühendkuningriigis, kes soovivad ELiga uuesti ühineda, kuna see liit, mis oli Suurbritannia lahkumise ajal „ei ole sama, mis meil täna on”.

Weimers andis intervjuu pärast seda, kui Åkesson kirjutas Weimersiga ühise artikli, milles kirjeldas kolme sammu, mida Rootsi peaks astuma, et tagada, et riikide poliitikud ei annaks ära rohkem võimu Brüsselile.

Need kolm sammu hõlmavad uurimise algatamist selle kohta, kuidas vähendada Rootsile bloki kuulumisest tulenevaid negatiivseid mõjusid, rahvahääletusluku kehtestamist igasuguse edasise võimu üleandmise kohta ja põhiseadusest sõnastuse eemaldamist, et Rootsi on EL-i liige. Nad väidavad, et see tagab Rootsile valmisoleku soovi korral Euroopa Liidust lahkuda, andes talle tulevikus suurema läbirääkimisjõu Brüsseliga.

Avafoto: Unsplash

Soomes tahetakse ära registreerida kõik kassid – kui omanik pole nõus, saab karistada

By

Helena-Reet Aari

-

mai 29, 2023

NordenBladet — Soomes satub igal aastal tänavale umbes 20 000 kassi. Osaliselt seetõttu on Maa- ja metsamajanduse ministeeriumis valmimas kasside registri määrus, mis peaks jõustuma 2026. aasta alguses. Registri eesmärk on tõsta kasside väärtustamist ja parandada kassiomanike järelevalvet. Kassid tuleb märgistada ja registreerida 2026. aasta jooksul. Register sarnaneb tänavu mais kasutusele võetud koerteregistriga: kassid identifitseeritakse ehk mikrokiibistatakse ning info viiakse kassiregistrisse, vahendab Yle.

Soomes käivitus kevadel esimene osa koerteregistrist, kus omanikud, kes registreerivad oma koera isikukoodiga, saavad teha registrisse teateid.

Mikrokiibistamine ja registreerimine muutusid Maa- ja metsamajanduse ministeeriumi määrusega kohustuslikuks.

Koerte registreerimine oli Sanna Marini valitsusprogrammis. Kui määrus kommenteerimiseks välja pandi, saadi palju tagasisidet, et ka kassidel peaks olema oma register, ütleb Maa- ja metsamajanduse ministeeriumi eriekspert Anssi Welling.

Registri idee on edendada vastutustundlikku kasside pidamist, suurendada kasside väärtustamist ja vältida poolmetsikute kasside populatsioonide teket.

Wellingi satuvad kassid sagedamini tänavale kui koerad. Samuti on registrite eesmärk ennetada kutsikavabrikuid ja loomahaigusi nagu marutaud.

SEY Soome loomakaitse hinnangul on Soomes ligikaudu 20 000 kodutut kassi.

10 000 satuvad asenduskodudesse ja umbes 10 000 elab populatsioonides, mis tekivad siis, kui steriliseerimata kassid õues käivad. Nende jaoks ei ole vastutavaid inimesi, ütleb SEY tegevdirektor Kati White. Tema sõnul tuleb kassid märgistada ja registreerida, et oleks võimalik omanikele jälile saada.

Teine registri põhjus on see, et keegi ei tea, kui palju kasse Soomes tegelikult on.

Ametliku statistika hinnangul on kasse veidi alla 600 000, kuid näiteks kassiliit hindab seda arvu oluliselt suuremaks: isegi üle miljoni. See räägib osaliselt registri vajalikkusest. Meil ei ole täpset teavet kasside tegeliku arvu kohta, ütleb Welling.

Järelevalvet korraldab Toiduamet ning registreerimata jätmise eest saab karistada.

Kui kassiomanik ei ole pärast 2026. aasta seadusemuudatust nõus looma registreerima, võib omanikule määrata sanktsioonid. Sunnimeetmed ulatuvad ametlikest korraldustest rahatrahvide, sunniraha ja trahvideni.

Kasside registreerimise registrisüsteem on juba valmis. Koerteregistrisse on minu enda andmetel jäetud võimalus, et hiljem saab sinna lisada ka teisi loomi. See tähendab, et saab kasutada sama registribaasi, ütleb Welling. Tema sõnul on kassiregistri kohta tagasisidet olnud nii poolt kui ka vastu.

Paljud on näinud registrit hea asjana. Kuid isegi, kui asutus teeb sunniotsuse ja paneb sellele hinnasildi külge, ei meeldi see kõigile. Ma saan sellest täiesti aru, lisab Welling.
Wellingu sõnul on kõige olulisem teadlikkuse tõstmine: ei tasu hankida lemmiklooma, kelle taust on teadmata.

Euroopas on mitmes riigis juba kasutusel kasside registrid. See näib olevat trend. Kõigi loomade jälgitavus vajab parandamist, resümeerib Maa- ja metsamajanduse ministeeriumi eriekspert Anssi Welling.

Soome Loomakaitseliit soovitab oma kassid kohe registreerida. Kass tuleks mikrokiibistada ja lisada Kassiühingu registrisse. Turvakiip suurendab kassi turvalisust – pole vaja oodata seaduse tulekut, toob Kati White välja.

Avafoto: Unsplash