Laupäev, detsember 20, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1568 POSTS 0 COMMENTS

Soomes kasvas töötute tööotsijate arv

NordenBladet — Töötute tööotsijate arv kasvas Soomes augustis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 10 400 inimese võrra. Uusi tööpakkumisi kuulutati välja 64 700. Augustis oli vabu töökohti kokku 114 400, mida on 61 100 võrra vähem kui aasta tagasi.

Töötuid tööotsijaid oli augusti lõpus kokku 249 500. Seda on 10 400 võrra rohkem kui aasta varem ja 29 200 võrra vähem kui eelmisel kuul. Teave ilmus Töö- ja majandusministeeriumi tööhõive ülevaates.

Töötute tööotsijate hulka arvatakse tööbüroode ning munitsipaalprogrammide kliendid, aga ka täiskohaga sundpuhkusele saadetud. Töötutest tööotsijatest oli munitsipaalprogrammide klientideks 144 500 inimest, mida on 9500 võrra rohkem kui eelmise aasta augustis.
Kogu riigis oli augusti lõpus sundpunkusel 19 700 inimest, mida on 4900 võrra rohkem kui aasta varem. Täiskohaga sundpuhkusele saadetuid oli augusti lõpus 14 700 inimest, mida on 5100 võrra rohkem kui eelmise aasta augustis. Alates juulist vähenes täistööajaga sundpuhkusel olijate arv 3700 võrra.

Pikaajalisi töötuid oli 90 800
Pikaajalisi ehk pidevalt vähemalt aasta töötuid oli 90 800, mida on 1500 võrra vähem kui aasta varem. Üle 50-aastaseid töötuid tööotsijaid oli 90 800, mida on 500 võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Noori alla 25-aastaseid töötuid oli 500 võrra rohkem kui eelmise aasta augustis ehk kokku 26 100. Jaanuaris-augustis lõppes noorte töötusest 57,8 protsenti enne kolme kuu pikkust perioodi, mis on 2,2 protsendipunkti vähem kui aasta tagasi augustis.

Uute vabade töökohtade arv vähenes
Augustis kuulutati välja 64 700 uut vaba töökohta ehk 30 700 võrra vähem kui eelmise aasta augustis. Kokku oli augustis vaba 114 400 töökohta, mida on 61 100 võrra vähem kui aasta tagasi.

Aktiivsusmudelit arvestatavates teenustes oli augusti lõpus 108 000 inimest, mida on 2100 võrra rohkem kui aasta varem. Need teenused hõlmavad näiteks palgatoetust, tööjõu väljaõpet, rehabiliteerivat töötegevust ja vabatahtlikku õpet.

Statistikakeskuse andmetel oli töötus 7,2 protsenti
Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringu andmetel oli augustis hõivatud 44 000 inimest rohkem kui aasta varem. Tööhõive määra trend oli 74,1 protsenti, mis on 0,3 protsendipunkti kõrgem kui eelmise aasta augustis. Töötuid oli tööjõu-uuringu järgi 192 000, mida oli 5000 võrra rohkem kui aasta tagasi. Töötuse määra trend oli 7,2 protsenti ehk 0,2 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem.

Tööbüroode ja tööjõu uuringu andmetes on erinevused
Andmed põhinevad Töö- ja majandusministeeriumi tööhõivestatistika ning Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringul. Ministeeriumi statistika allikaks on tööbüroode ja omavalitsuste projektide kliendiregister, Soome statistikaameti tööhõiveuuring on aga valikuuring.

Ministeeriumi tööhõive statistikas on töötuse definitsioon selline, et inimesel ei ole töösuhet ja ta ei ole tegev ettevõtluses. Lisaks on tööhõive statistikas töötuna arvestatud täiskohaga sundpuhkusel olijad, kuid mitte täiskohaga õppijad. Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringu definitsioon töötuse kohta on rangem: see nõuab töötutelt aktiivset tööotsingut eelneva 4 nädala jooksul ja valmisolekut järgmise 2 nädala jooksul tööd vastu võtta. Olles rahvusvaheliselt võrreldav, annab Soome statistikakeskuse tööjõu-uuring ametlikud tööpuuduse näitajad.

Avafoto: Soome (Unsplash)

Selgus Kodulahe järgmise etapi arhitektuurikonkursi võitja

NordenBladet — Arco Vara Kodulahe arenduse järgmises etapis aadressil Soodi 6 valmib kolm erinevat tüüpi kortermaja, kus on kokku vaid 60 korterit ja kolm äripinda.

Arhitektuurikonkursi võitjaks osutus Apex Arhitektuuribüroo kavand UKAUKA. Võidutöö autorid olid Taavi Lõoke, Kristi Järvik, Liispet Viira, Ove Oot ja Ingrid Kaur.

Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe: „Jään kindlaks oma põhimõttele, et kvaliteetne elukeskkond on ehitusmahtudest olulisem. Arhitektuurikonkursi võidutöö üheks väljapaistvamaks osaks on mitmed katuseterrassid, mis loovad visuaalse astmelisuse efekti ning vähendavad hoonestuse massiivsust. Kinnistu lõunaküljele rajatav park-väljak lisab väärtust ka kohalikule kogukonnale.“

Soodi 6 ehituse ja korterite müügi algus on planeeritud 2024. aasta esimesse poolde ja ehituse valmimine 2025. aastasse. Investeeringu suuruseks on arendaja kavandanud 20 miljonit eurot. Objekti peatöövõtjaks on Arco Vara tütarfirma Arco Tarc.

Tiina Malm
Finantsjuht
Arco Vara AS
+372 6144 630
tiina.malm@arcovara.com

Tütarettevõtjate ühinemine

NordenBladet — Tallinna Kaubamaja Grupp AS teavitas börsi 13.07.2023 100% Skarabeus Julgestusteenistus OÜ osade ning 16.08.2023 100% Caesari Turvateenistuse Aktsiaseltsi aktsiate omandamisest tütarettevõte Viking Security AS poolt. Tehingutega tugevdas Viking Security AS oma kõigi valdkondade äritegevust. Ettevõtete omandamine on andnud positiivset sünergiat läbi tugeva valdkonna oskusteabe liitmise, tegevusvõimekuse kasvu ja kuluefektiivsuse ning loob võimaluse jätkata edukat kasvu ja arendada uusi teenuseid.

Efektiivsuse tõstmise huvides on kavas ühendada ülalnimetatud gruppi kuuluvate turvaettevõtete tegevus, milleks viiakse läbi ühinemine, kus Viking Security AS (ühendav ühing) ühendab endasse nii Skarabeus Julgestusteenistus OÜ kui Caesari Turvateenistuse Aktsiaseltsi (ühendatavad ühingud). Täna allkirjastati ülalmainitud ühinemisega seonduv ühinemisleping. Ühinemise registreerimine äriregistris leiab aset tõenäoliselt detsembris 2023.

Ühendatud ettevõte jätkab kvaliteetsete turvateenuste osutamist. Tekkiv sünergia võimaldab pakkuda klientidele veelgi paremaid ja täiuslikumaid lahendusi ning jätkata ettevõtte senist edukat kasvu. Viking Security AS juhatuse liikmena jätkab tänane juhatuse liige Tannar Tiitsar. Viking Security AS nõukogu koosseisus jätkavad Raul Puusepp (nõukogu esimees), Enn Kunila, Jüri Käo ja Kristo Anton.

Viking Security AS turvaseadmete hulgimüügiga tegelev tütarettevõtja Walde AS jätkab tegevust eraldiseisva ettevõttena.

Raul Puusepp
Juhatuse esimees
Tel 731 5000

Soome peab Euroopa Komisjoni survel kriminaliseerima holokausti eitamise

NordenBladet — Soome peab karmistama oma seadusandlust viha õhutamise kuritegude osas. Euroopa Komisjon leiab, et Soome praegune kriminaalõigus ei ole kooskõlas EL-i 2008. aastal vastu võetud raamotsusega, vahendab Yle.

Selle kohaselt peavad liikmesriigid kriminaliseerima massilise hävitamise eitamise ja halvustamise. Näitena võib tuua holokausti ehk juutide tagakiusamise ja massimõrvad, mille Natsi-Saksamaa Teises maailmasõjas läbi viis.

Soome on seadusega viivitanud, kuid septembri alguses avaldatud mittediskrimineerimise teates lubas valitsus holokausti eitamise kriminaliseerida.

Kriminaalõiguse professor Kimmo Nuotio Helsingi ülikoolist leiab, et valitsuse otsus ei olnud täiesti vabatahtlik.

Euroopa Komisjon alustas Soome vastu rikkumismenetlust. Ma arvan, et seda varjati veidi valitsuse teates, et peame tegema muudatusi, nendib Nuotio.

Yle uuris Nuotiolt ja Euroopa õigust hästi tundvalt professorilt Lina Papadopouloult, millised on komisjoni nõudmised ja millised seadusemuudatused on tulemas.

1.Miks peab Soome seadusi karmistama?

Soomes on arvestatud, et karistusseadustiku paragrahvid rahvusgrupi vastu viha õhutamise kohta võimaldavad sekkuda holokausti eitamisse või halvustamisse.
Euroopa Komisjoni seisukohalt pole seadus piisavalt selge.

Meil ​​on olnud juhtumeid, kus holokausti eitamise eest on mõistetud karistus rahvusgrupi vastu viha õhutamises, kuid neid juhtumeid on sageli seostatud ka teiste neonatslike ideoloogiatega, nendib kriminaalõiguse professor Kimmo Nuotio.
Professor Lina Papadopoulou Thessaloniki Aristotelese ülikoolist leiab, et seadus vajab täpsustamist, kuna holokausti eitamine on oma olemuselt kaudne vihakõne.

Kui te ütlete, et koonduslaagreid ega gaasikambreid polnud või et miljonid juudid tegelikult tagakiusamistes ei surnud, siis süüdistate te kaudselt juute valetamises, selgitab Papadopoulou.

2.Milliseid õiguslikke muudatusi Euroopa Komisjon nõuab?

Euroopa Komisjoni poolt Soomele seatud nõudeid ei ole avalikustatud.
Kimmo Nuotio peab tõenäoliseks, et holokausti eitamise kriminaliseerimine pole ainus muudatus, mida komisjon nõuab.

Sarnane menetlus on käimas Rootsis ja seal on valitsus avaldanud memorandumi vajalike toimingute kohta.

Rootsi ei kriminaliseeri mitte ainult holokausti eitamist, vaid laiendab ka karistust viha õhutamise kuritegude eest. Meie seadusandlus on väga sarnane, nii et ma kujutan ette, et Rootsi kogemused meile sobivad, nendib Nuotio.

Lina Papadopoulou toob välja ühe tõenäolise nõudmise.
Praegu võite Soomes viha õhutamise kuriteos süüdi jääda, kui ähvardate, solvate või laimate gruppi avalikult – näiteks etnilise päritolu, usutunnistuse või seksuaalse sättumuse tõttu, märgib ta.

EL-i raamotsuse kohaselt peaks karistatav olema ka üksikisikule suunatud vihakõne. Soome seadusandluses puudub see üksikisikut puudutav säte, sõnab Papadopoulou.

3.Millist mõju võivad avaldada võimalikud seadusemuudatused?

Millises olukorras võiks ühele inimesele suunatud vihakõne olla viha õhutamine rahvusgrupi vastu?
Professor Kimmo Nuotioni sõnul on küsimusele raske vastata, sest teema on Soomes veel uus.

Kui õhutate vaenu ähvardades, solvates või laimates kasvõi ühte inimest selliselt, et tegu on suunatud ka seaduses määratletud grupile, võib tegemist olla viha õhutamisega rahvusgrupi vastu. Kui sellise kuriteo sihikule langeb näiteks mõni üksik roma, kuna ta on roma, siis peaks see raamotsuse järgi olema viha õhutamise kuritegu, nendib Nuotio.
See puudutab osaliselt ka seda, millise sõnumi soovib Soome maailmale edastada. Eelkõige holokausti eitamise kriminaliseerimisel on suur sümboolne väärtus.

Natsirežiimi julmuste hukkamõistmine ja võrdõiguslikkusele pühendumine on olnud euroopalikkuse määrav teema alates Teisest maailmasõjast. Küsimus on tegelikult selles, kas me tahame kuuluda Euroopasse või mitte, nendib Nuotio.

4.Mis juhtub, kui midagi ei tehta?

Soome ja Rootsi ei ole ainsad riigid, kes on komisjoniga pahuksisse sattunud. Teiste hulgas peavad oma õigusakte täpsustama Belgia, Bulgaaria ja Poola.

Rikkumismenetluses palub Euroopa Komisjon riikidel selgitada, milliseid meetmeid nad on seadusandluse parandamiseks ette võtnud.

Kui vastus komisjoni ei rahulda, peab riik võib-olla andma vastuse Euroopa Liidu Kohtule.
Mis puudutab Soomet, siis menetlust on alustatud 2021. aasta veebruaris, seega ei saa Soome enam aastaid oodata.

Euroopa Liidu Kohtu otsus võib olla hukkamõistev. Hiljemalt selles etapis peaks tegema vajalikud parandused seadusandluses, hindab Kimmo Nuotio.

 

 

Eesti: Õiguskomisjon saatis lokulööja kaitse eelnõu esimesele lugemisele

NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon otsustas saata täiskokku esimesele lugemisele eelnõu, mille eesmärk on reguleerida Euroopa Liidu normide rikkumisest teavitamist ja teavitajate kaitset kõige suuremate rahavoogude, korruptsiooniriskide, konkurentsimoonutuste ning kahjudega seotud valdkondades.

Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets ütles, et eelnõu aitab ettevõtetel avastada olulisi rikkumisi ning tagada rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse ja kaitse. „Edaspidi on töötajal võimalik tööandjale turvaliselt teada anda, kui ta näeb, et tööl tehakse midagi valesti. Probleemidest saab muidugi teada anda praegugi, aga eelnõu aitab tagada, et rikkumisest saaks märku anda töökaotust või ebaõiglast kohtlemist kartmata,“ lausus Odinets. „Kui ettevõte loob rikkumisest teavitamiseks vajalikud kanalid, näitab see soovi rikkumisi ennetada ja need kiiresti kõrvaldada.“

Istungil toodi välja, et eelnõu kohaldub näiteks riigihangete, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvatervise valdkonnas rikkumistest teavitamisel. Teavitada saab asutusesiseselt või pädevat asutust ning teavitajal peab olema alust uskuda, et info vastab tõele. Samuti märgiti istungil, et mitmed ettevõtted on teavituskanalist ja uuest seadusest huvitatud, et töötajad julgeksid potentsiaalsetest rikkumistest tööandjat teavitada ning probleemid saaksid lahendatud asutuse või ettevõtte sees.

Eelnõu järgi saab olema karistatav teadlikult valeteavituse tegemine. Samuti saab karistatav olema see, kui keegi püüab tööl rikkumisest teavitamist takistada või teavitajat survestada. Seega aitavad eelnõuga kehtestatavad reeglid vältida n-ö pahatahtlikku teavitamist.

Praegu Eesti õiguses ühtset ja valdkonnaülest teavitaja kaitse regulatsiooni ei ole. Edaspidi on teavituskanali loomise kohustus riigiasutustel, vähemalt 50 töötajaga ettevõtetel ja omavalitsusüksuse ametiasutustel. Muudatus on seotud Euroopa Liidu teavitajate kaitse direktiiviga ning eelnõu keskendub kitsalt Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamisele. Liikmesriikidel oli kohustus teavitajate kaitse direktiiv üle võtta 2021. aasta detsembriks.

Istungil osalesid ja tutvustasid eelnõu justiitsminister Kalle Laanet ning Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mare Tannberg.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (257 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 18. oktoobril.