NordenBladet — Soome ohutus- ja kemikaaliamet TUKES hoiatab laadimisseadme eest, mis ei vasta ohutusnõuetele.
DCO toodetud USB laadimisseadme XO-L77(EU) võrgupinge isolatsioon on puudulik ning toote korpuse tulekindlus ei vasta nõuetele. Laadija kujutab endast nii elektrilöögi kui ka tulekahju ohtu, vahendab Iltalehti.
TUKES soovitab toode koheselt kasutusest eemaldada ja vastavalt juhistele vastutavale ettevõttele tagastada. Laadija eest vastutav ettevõte on Hobby Hall Suomi Oy.
Vajadusel annab vastutav ettevõte nõu ja lisajuhiseid protseduuri kohta.
NordenBladet — Elukalliduse tõus on pannud soomlased senisest suurema entusiasmiga riideid lappima, teatab S-grupp. Prisma müügiandmetest selgub, et õmblus- ja lappimistarvikute müük hakkas märgatavalt kasvama möödunud sügisel elektrihinna tõusuga samal ajal, vahendab Iltalehti.
S-grupi hinnangul on kasv sel kevadel vaid kiirenenud. Eriti rõivaplaastrite äri läheb nüüd enneolematu tempoga.
Lappimis- ja õmblustarvikute müük on 2023. aasta algusest kasvanud 30 protsenti. Nõudlus toodete järele hakkas kasvama juba eelmisel sügisel, ütleb Prisma kodumüügijuht Matti Viitanen pressiteate vahendusel.
Suurim müük on olnud aprillis ning aeglustumist pole näha.
Usume, et müük kasvab jätkuvalt, sest paljud mõtlevad nüüd hinnatõusu tõttu selgelt rohkem enda riiete eluea peale. Riideid parandatakse järjest rohkem, räägib Viitanen.
Paljud inimesed on nüüdseks märganud, et erinevate plaastrite ja muude sarnaste toodete abil on see ehk lihtsam kui nad arvasid. Lisaks hinnatõusule mõjutab ostusoovi ka suurenenud keskkonnateadlikkus ja soov kasutada riideid ökoloogiliselt säästvalt.
Alanud aasta selgeteks hitt-toodeteks on Viitaneni sõnul olnud erinevad rõivaplaastrid.
Sel aastal on müüdud juba 13 000 plaastrit, mis on selgelt rohkem kui varasematel aastatel. Populaarsed on ka erinevad plaastrikangad, mille müük on väga palju kasvanud, räägib Viitanen.
Rõivaplaastrite populaarsust seletab ka see, et neid on lihtne kasutada ja väga kiire kinnitada. Must värv on neist selgelt kõige populaarsem.
NordenBladet — Riigikogu otsustas määrata Eesti Panga nõukokku Urmas Varblase ja esimese lugemise läbis eelnõu, millega sätestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade erandjuhtudel kiirendatud korras laiendamine.
Riigikogu võttis vastu ühe otsuse
Esimese lugemise läbis president Alar Karise esitatud Riigikogu otsuse „Urmas Varblase Eesti Panga nõukogu esimehe ametisse nimetamine“ eelnõu (23 OE), millega nimetati Eesti Panga nõukogu esimeheks majandusteadlane ja ka praegu Eesti Panga nõukogusse kuuluv Urmas Varblane.
Seoses Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Laari ametivolituste lõppemisega tegi president Riigikogule ettepaneku nimetada Varblane Eesti Panga nõukogu esimeheks alates 13. juunist.
Varblane on Eesti majandusteadlane, kes on avaldanud sadu teaduspublikatsioone ja osaleb sageli avalikes majanduspoliitilistes aruteludes. „Majandusprofessori ja Eesti Teaduste Akadeemia liikmena tugevdab ta Eesti Panga nõukogu teadmist majandusprotsessidest ja võimet kontrollida Eesti Panga juhatuse tööd,“ märkis president eelnõu seletuskirjas.
Eesti Panga nõukogu esimehe nimetab presidendi ettepanekul viieks aastaks ametisse Riigikogu. Eesti Panga nõukogu koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest.
Eelnõu poolt hääletas 58, vastu oli kaheksa Riigikogu liiget ning sellega võeti otsus vastu.
Üks eelnõu läbis esimese lugemise
Samuti läbis esimese lugemise valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (144 SE), millega luuakse õiguslikud alused Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade arendamiseks erandjuhtudel kiirendatud korras. Harjutusväljade mahutavuse suurendamine annab võimaluse harjutada uut relvastust, üksuste koostööd ja loob eeldused liitlaste suurendatud kohalolekuks. Vastava õigusliku aluse loomine võimaldab laiendada ka Nursipalu harjutusvälja, mis seletuskirja kohaselt on tänases julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et tõsta Eesti sõjalise kaitse ja kollektiivkaitse võimet.
Täpsemalt nähakse eelnõuga ette valitsuse õigus otsustada kaitseministri ettepanekul ja vastava ohuhinnangu alusel Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamine või laiendamine planeerimismenetlust läbi viimata. Seda saab teha üksnes juhul, kui harjutusvälja rajamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Rain Epler (EKRE), Eerik-Niiles Kross (RE), Enn Eesma (KE), Helir-Valdor Seeder (I), Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Kalev Stoicescu (E200).
Ettekande teinud kaitseminister Hanno Pevkur vastas küsimustele poolteist tundi. Riigikaitsekomisjonis toimunud arutelust andis ülevaate komisjoni liige Kristo Enn Vaga.
EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 13 ja vastu 53 Riigikogu saadikut ning sellega ei leidnud ettepanek toetust. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2. juuni kell 10.
Ministrid vastasid seitsmele arupärimisele
Peaminister Kaja Kallas vastas Riigikogu liikmete arupärimistele rahvastikukriisi (nr 4) ning Eestis ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanud Ukraina mobilisatsiooniealiste meeste kohta (nr 5). Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets, Kalle Grünthal, Varro Vooglaid, Helle-Moonika Helme, Kert Kingo ja Kaja Kallas.
Kaitseminister Hanno Pevkur vastas Riigikogu liikmete arupärimisele liitlaste kohalolekuga seotud investeeringute (nr 35) ja liitlaste liikumise (nr 59) kohta.
Justiitsminister Kalle Laanet vastas Riigikogu liikmete arupärimisele MTÜ Slava Ukraini tegevuse (nr 9), kaebevõimaluste (nr 44) ja õigustatud ootuse kohta (nr 70). Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme, Kert Kingo, Rain Epler, Martin Helme, Anti Poolamets, Henn Põlluaas, Helle-Moonika Helme, Kalle Grünthal, Evelin Poolamets,Varro Vooglaid ja Leo Kunnas ja Kalle Laanet.
Päevakorras olid ka justiitsministrile suunatud arupärimised valeliku poliitika kohta (nr 87 ja nr 88), kuid neid ei arutatud ettekandjate puudumise tõttu.
NordenBladet — Tegemist on traditsioonilise iga-aastase ühisnõupidamisega, mille korraldamise järg on jõudnud tänavu taas Eesti kätte. Kohtumisel tutvustavad kolme riigi konstitutsioonikohtud üksteisele parajasti arutusel olevaid teemasid.
Riikohtu esimees Villu Kõve ütles, et sel aastal on arutelu fookuses riikide põhiseaduste ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtte vahel tasakaalu leidmine ning kohtuniku põhiseaduslikud tagatised ametist vabastamise vastu.
Kõve sõnul aitavad sellised perioodilised kohtumised olla jooksvalt kursis naaberriikide kõige olulisemate konstitutsiooniliste vaidlusteemadega, vahetada kogemusi ja arutada võimaliku ühisosa üle kohtuasjade lahendamisel.
„See annab muu hulgas võimaluse olla juba eelnevalt teatud ulatuses valmis küsimuste lahendamiseks, mis on kerkinud üles ühes riigis, kuid võivad päevakorda tõusta ka teises,“ märkis Riigikohtu esimees.
NordenBladet — Soome lahkunud venelaste arv purustas eelmisel, 2022. aastal viimase 30 aasta rekordi. Nimelt kolis Soome statistikakeskuse andmetel 2022. aastal Soome elama 6003 Venemaa kodanikku.
„See on 30 aasta kõrgeim näitaja. Aastatel 1995–2001 ei ületanud Venemaalt sisserändajate arv 3100 taset aasta arvestuses,” märkis statistikakeskus.
