NordenBladet — Tallinna Sadam kutsub oma praeguseid ja tulevasi aktsionäre ning kõiki teisi huvilisi investorpäevale, mis toimub 9. oktoobril algusega kl 16.30 kruiisiterminali restoranis „Ocean 11“ Tallinna Vanasadamas.
Tallinna Sadama juhatuse liikmed tutvustavad ettevõtet, annavad ülevaate majandustulemustest, ja tulevikuväljavaatest, sh uutest äriprojektidest ja kasvuvõimalustest. Lisaks räägime Tallinna Vanasadama kinnisvaraarenduse hetkeseisust ja tulevikust. Peale ettekandeid ja küsimuste-vastuste sessiooni on vabas vormis arutelu.
Investorpäev toimub eesti keeles. Salvestus koos inglise keelse tõlkega avaldatakse Tallinna Sadama veebilehel.
Osalemiseks palume eelnevalt registreeruda hiljemalt 07.10.2023.
Investorpäeva puudutava lisateabe võimalike täienduste või muudatuste kohta saadame registreerumisel sisestatud e-postile.
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.
NordenBladet — Riigikogu kuulas ära peaministri poliitilise avalduse, lõpetas vaenukõnet reguleeriva eelnõu ja veel kahe eelnõu esimese lugemise ning otsustas jätta muutmata kujul uuesti vastu võtmata presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse, mille eesmärk oli reguleerida avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide eemaldamist.
Istungi algul tegi 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisel poliitilise avalduse peaminister Kaja Kallas, kelle sõnul on tuleva aasta riigieelarve samm kulude kontrolli alla saamise poole. „Me oleme viimasel seitsmel-kaheksal aastal elanud üle oma võimete ja see ei saa paraku igavesti jätkuda. Alates 2016. aastast on hoogsalt tehtud püsikulusid suurendavaid eelarveotsuseid, ilma et oleks analüüsitud, kas kuludel on püsivaid katteallikaid. Selle tulemusena on riigi rahandus viidud sügavasse miinusesse ja nii on eelarve kokkupanek sellel aastal olnud eriliselt keerulise lähtepunktiga ülesanne,“ ütles ta.
Kallase sõnul on valitsus erakordselt keerulises julgeolekupoliitilises olukorras lähtunud tuleva aasta riigieelarve koostamisel viiest olulisest valdkonnast: Eesti sõjalise riigikaitse ja laiapindse julgeoleku rahastamine, majanduskasvu toetamine läbi rohereformide, riigi rahanduse jätkusuutlikkus, haridus ja Ukraina toetamine. „2024. aasta eelarve on samm selle poole, et lõpetada üle võimete elamine, leides õige tasakaalu valitsussektori kulude kokkuhoiu ja julgeoleku rahastamise vahel. 2024. aasta eelarve koostamiseks kokku lepitud suunad lasevad meil julgelt vaadata oma laste silmadesse, sest me ei soovi jätta tänaseid kohustusi oma laste kanda,“ ütles peaminister Riigikogu ees tehtud poliitilises avalduses.
Kallas märkis, et tänu kevadel Riigikogus tehtud eelarvelistele otsustele ning suvel ministrite tehtud kokkuhoiuotsustele on järgmise aasta nominaalne puudujääk 2,86 protsenti SKTst ehk 0,44 protsendipunkti väiksem kui sel aastal. Riigieelarve tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot ning investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves eelnõu kohaselt 1,9 miljardi ulatuses.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa, Tanel Kiik Keskerakonna, Toomas Uibo Eesti 200, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.
Riigikogu ei võtnud tagasi saadetud seadust uuesti vastu
Riigikogu ei võtnud muutmata kujul uuesti vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seadust (746 UA), millega sooviti luua regulatsioon avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide eemaldamiseks.
Riigikogu eelmises koosseisus 15. veebruaril vastu võetud seadus nägi ette, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. Samuti sooviti seadusega sätestada riigi volitused nõuetele mitte vastavate rajatiste eemaldamiseks.
President jättis seaduse märtsi algul välja kuulutamata, pidades seda õigusselgusetuks. Ta tegi Riigikogule ettepaneku seadust uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa, Liisa Pakosta Eesti 200, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Priit Lomp Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist toetas 9 ja selle vastu hääletas 76 Riigikogu liiget. Seega jätkub seaduse edasine menetlemine üldises korras. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 11. oktoober kell 17.15.
Kolm eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõu (232 SE), mis muudab kuriteona karistatavaks vaenu õhutamise kõige raskemad vormid.
Eelnõu kohaselt on tulevikus kuriteona karistatav avalik õhutamine vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele inimeste rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse alusel, kui on põhjust karta, et õhutusele järgneb vägivald või see ohustab oluliselt ühiskonna turvalisust. Muude süütegude puhul saab vaenumotiiv karistust raskendavaks asjaoluks.
Kriitiliste ega šokeerivate seisukohtade avaldamist ei ole eelnõuga kavas karistatavaks muuta, samuti ei takista seaduseelnõu väljendada seisukohti, mis võivad mõnda ühiskonnagruppi solvata. Neil puhkudel saab vajadusel jätkuvalt pöörduda tsiviilkorras kohtusse.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Eelnõu tagasilükkamist toetas 31 ja selle vastu hääletas 53 Riigikogu liiget.
Riigikogus läbis esimese lugemise Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (37 SE), mille eesmärk on anda kohalike volikogude liikmetele õigus pöörduda seaduses sätestatud õiguste rikkumisel halduskohtusse. Algatajate sõnul võib halduskohtusse pöördumise vajadus tekkida näiteks juhul, kui volikogu liige pole rahul volikogu komisjonide moodustamisega või ei saa kätte soovitud teavet.
Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.
Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, ent täiskogus ei leidnud see toetust. Tagasilükkamise poolt ei hääletanud ükski Riigikogu liige, selle vastu oli aga seitse ja üks saadik jäi erapooletuks.
Riigikogus läbis esimese lugemise ka Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE), millega nähakse kolmeks järjestikuseks aastaks ehk aastateks 2024–2026 ette erakorraline 70-eurone pensionitõus, et parandada vanemaealiste inimeste majanduslikku toimetulekut.
Kolm eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine peaministri abikaasa osalusega ettevõtte Venemaa-suunalise äritegevuse asjaolude uurimiseks“ eelnõu (262 OE), millega sooviti luua peaministri abikaasa osalusega ettevõtte Venemaa-suunalise äritegevuse asjaolude uurimiseks Riigikogu uurimiskomisjon.
Eelnõu kohaselt olnuks kõigi fraktsioonide esindajatest koosneva uurimiskomisjoni ülesanne selgitada välja peaministri abikaasa osalusega ettevõtte Venemaa-suunalise äritegevuse asjaolud ning teha järeldused ja ettepanekud õigusaktide muutmiseks, et vältida tulevikus sarnaseid olukordi. Eelnõu järgi pidanuks uurimiskomisjon esitama oma lõpparuande nii Riigikogule kui ka avalikkusele hiljemalt 15. detsembriks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helir-Valdor Seeder Isamaa, Jürgen Ligi Reformierakonna ja Tanel Kiik Keskerakonna fraktsioonist.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 52 ja selle vastu oli 16 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (koduomanike vabastamine omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest) eelnõu (41 SE), millega sooviti vabastada koduomanikud kohustusest koristada omavalitsustele kuuluvaid kõnniteid. Algatajate sõnul oleks muudatus aidanud tagada omavalitsuste kõnniteede õigeaegse ja parema kvaliteediga koristamise.
Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni esindajana sõna Tõnis Mölder ning Keskerakonna fraktsiooni esindajana Vadim Belobrovtsev.
Majanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 55 ja selle vastu hääletas 7 Riigikogu liiget.
Samuti lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE), millega sooviti neljaks järjestikuseks aastaks ehk aastateks 2024–2027 ette näha erakorraline 50-eurone pensionitõus, et parandada vanemaealiste inimeste majanduslikku toimetulekut.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 45 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
18 eelnõu arutelu jäi ära
Riigikogu tänasel istungil jäi ära 18 päevakorras olnud eelnõu arutelu, sest algatajate esindajatena eelnõusid tutvustama pidanud saadikud ei viibinud saalis. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et kui ettekandja ei viibi päevakorraküsimuse arutamisel, siis ei ava istungi juhataja küsimuse arutamist ja arutelu lükkub järgmisesse töönädalasse.
Tänasest päevakorrast lükkub edasi Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE), Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Arvo Alleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (71 SE), Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (75 SE), Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (82 SE), Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (88 SE), Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase, Ants Froschi, Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (110 SE), Riigikogu liikmete Kert Kingo, Jaak Valge ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (112 SE), Riigikogu liikmete Martin Helme, Evelin Poolametsa ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (116 SE), Riigikogu liikmete Ants Froschi, Mart Helme ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE), Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (130 SE), Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Rain Epleri ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE), Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (150 SE), Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE), Riigikogu liikmete Rain Epleri, Helle-Moonika Helme ja Kert Kingo algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE), Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Mart Helme ja Ants Froschi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE), Riigikogu liikmete Jaak Valge, Arvo Alleri ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (194 SE), Riigikogu liikmete Jaak Valge, Anti Poolametsa ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (199 SE) ning Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Evelin Poolametsa, Martin Helme ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE) esimene lugemine.
NordenBladet — Tarbijad, kes müüvad oma päikesepaneelide toodetud elektri ülejäägi elektrifirmale, peavad edaspidi oma kasumist viilu elektrifirmale loovutama, edastab Helsingin Sanomat.
Väljaandega Helsingin Sanomat ühendust võtnud lugeja ütleb, et sai elektrifirmalt Helen kirja, milles öeldi, et ettevõte võtab edaspidi päikesepaneelide toodetud elektri ülejäägi eest vahendustasu. Väljaande andmetel on vahendustasu 0,3 senti kilovatt-tunni kohta, kui varem oli see null eurot.
Helen kommenteeris, et ta ei saa enam tasuta teenust pakkuda, kuna vahendus- ja tasanduskulud on kasvanud. Näidisarvutuse järgi oleks lisaarve vaid mõned eurod aastas.
Soome Kohaliku Energia Liidu tegevjuht Tapio Tuomi ütleb, et mõistab ärritust, mis tekib, kui vahendustasusid tõstetakse.
See tuleb ootamatult ja palumata, ütleb Tuomi. Ta sõnab, et päikesepaneelide soetamine on tuhandete eurode suurune kulu, mis arvestuste kohaselt tasub end aastate jooksul ära. Tuomi ütleb, et isegi väikesed muudatused võrrandis võivad tunduda „kurjakuulutavad”.
NordenBladet — Maasturid, sportautod ja suured pikapid. Helsingi lennujaama parkimismajades seisavad miljonite eurode eest Vene numbrimärkidega luksussõidukid. Kõige väärtuslikum sõiduk on ilmselt Soomes uuena üle 300 000 euro maksev Mercedes Benz GLE 63s AMG, mis kiirendab nullist sajani vähem kui nelja sekundiga, vahendab Yle.
Kiire sõidu saab ka enam kui 200 000 euro väärtuses Porsche Cayenne GTS ja veidi soodsama BMW X7 M50d-ga. Rohkem kui saja tuhande euroses hinnaklassis on ka mitu Land Roverit ja Lexust.
Tolmukihi järgi otsustades on osa autosid parklas olnud juba pikemat aega.
Soome keelas EL-i komisjoni soovituse kohaselt Venemaal registreeritud sõiduautode sissesõidu 16. septembril. Otsuse eesmärk on takistada sanktsioonidest kõrvalehoidmist, kus venelased viivad kaupu kodumaale läbi Soome.
Omanikel on pool aastat aega oma autod riigist välja viia.
Keegi on poliitikute soovi edastanud ka parkimismajas seisva Cadillac Escalade’i omanikule: selle tolmusele tagaaknale on trükitähtedega kirjutatud „Go home” ja „Slava Ukraini”.
Yle sai kätte Valeri Kljukvini, kes parkis oma uhiuue Audi A4 Allroad Quattro parkimismajja. Ta vastab oma prantsuse telefoninumbrile ja ütleb, et reisib Euroopas. Ta annab mõista, et ta on saamas ELi kodakondsust.
Kljukvin plaanib oma autole Helsingi-Vantaale järele tulla, kuid ei tea veel millal.
Kuigi ta on praegu EL-i riikides, sõidab ta regulaarselt Venemaale sugulastele külla. Ta kahetseb, et edaspidi ta oma autoga piiri ületada ei saa.
On kurb, et tavalised kodanikud kannatavad nii palju ELi ja Venemaa vaheliste konfliktide tõttu, märgib ta.
Kljukvin usub, et autode sisseveokeeld sõiduautode piiriülest liiklust täielikult ei peata. Alati saab osta EL-i numbrimärgiga auto, lisab ta.
Auto hoidmine Helsingi-Vantaal pole just odav. Parkimine terminalile kõige lähemal asuvas parklas P1 maksab nädalas koguni 186 eurot, parklas P2 136 eurot.
Vene autosid on kõnealustel parkimisaladel viiskümmend.
Suurem osa Vene numbrimärkidega autodest on P3 või P5 parkimismajades, kus parkimine maksab 79 eurot nädalas ja 88 eurot P5-s.
Yle luges autod üle nädal tagasi. Kokku oli neid 78.
Veidi enam kui aasta tagasi parkis lennujaamas umbes 1400 Venemaa numbritega autot, vahendas Helsingin Sanomat toona. Väljaande andmetel reisisid mitme luksusauto omanikud parkimise hetkel Euroopa eri paigus.
Nüüd on neid vaid 5 protsenti aastatagusest. Ka Iltalehti teatas hiljuti, et Vene autode arv parklas on järsult vähenenud.
Paljude allesjäänud autode pinnal on hinnanguliselt nädalaid vana tolmukiht. Tundub, et mõned on seisnud juba kuid.
Lennujaamafirma Finavia ei kommenteeri, kui kaua on klientide autod parklas seisnud. Parkimisel ajapiirangut firma teatel ei ole.
Kui sõidad autoga ainult parklasse, saad sellega igal ajal välja sõita. Tasumine toimub lahkumisel. Meil on autod pargitud nädalateks või kuudeks. Me ei tea, kui kaua iga parkija reisil olla plaanib, ütleb Finavia parkimismajade juht Jukka Isomäki.
Kui auto näib olevat mahajäetud ja Finavia ei saa selle omanikuga ühendust, viib Vantaa linna parkimisamet auto minema. Kui autot tähtajaks välja ei nõuta, läheb selle omand üle linnale.
Seda on varemgi juhtunud. Iltalehti kirjutas hiljuti lennujaama maha jäetud 700. seeria BMW-st, mille linn pani oksjonile, kui omanik sellele järele ei tulnud.
Finavia juhi Jukka Isomäki sõnul jäetakse lennujaama autosid harva. Kui aga Vene numbrimärgiga autode omanikud ühel või teisel põhjusel oma sõidukitele järele ei tule, võib Vantaa linn miljoneid väärt vara endale nõuda.
NordenBladet — Soomes arvestati kokku sotsiaalkindlustusameti Kela makstud hüvitised välismaal saadud ravi eest ja selgus, et välismaal käiakse ravil põhiliselt Eestis.
Piiriülene tervishoiustatistika sisaldab teavet näiteks selle kohta, millistes riikides soomlased on ravi taotlenud ja kuidas on Kela välismaal antud ravi eest hüvitist määranud. Piiriülese tervishoiu kontaktpunkti ja Kela koostatud statistika on leitav kontaktpunkti Slideshare kontolt. Välismaal osutataval hambaravil on oma statistika. Ravi taotlemine tähendab, et isik sõidab arstiabi saama välismaale.
Statistika tõlgendamisel tuleb tähele panna, et statistika näitab vaid neid ravile pöördumise olukordi, mille eest isik on Kelast hüvitist taotlenud. Hüvitisi saab taotleda kuue kuu jooksul pärast ravi lõppu, mistõttu võib info statistikasse ilmuda hilinemisega.
Ravile pöördutakse põhiliselt Eestisse Soomest pöördusid inimesed iseseisvalt ravile Eestis, Hispaanias, Saksamaal, Poolas ja Belgias. Ravile pöördumine välismaal on viimastel aastatel vähenenud. 2022. aasta statistika näitab aga Kela makstava hüvitise suuruse mõningast kasvu võrreldes 2021. aastaga.
Eelmisel, 2022. aastal maksis Kela hüvitisi omal käel ravile pöördumise eest vana mudeli järgi ehk nii, nagu oleks inimene kasutanud Soomes eratervishoiu teenuseid. Alates 2023. aastast on muutunud ravi hüvitamise mudel ja Kela ei maksa hüvitist rohkem, kui sarnane ravi oleks maksma läinud kliendi enda riikliku ravi hoolekandepiirkonnas Soomes.
Ravimite hüvitamise summa tõuseb
Statistika järgi on välismaal tehtud ravimikulude hüvitamise summad eelmise aastaga võrreldes suurenenud. Hüvitisena maksti välja ligi 100 000 eurot, 2021. aastal jäi see summa aga alla 70 000 euro. Summa pole aga nii kõrgeks tõusnud kui 2020. aastal, mil EL-i piirkonnas toimunud ravimihüvitisteks maksti välja üle 140 000 euro.
Eelneva loaga saadud ravi on suurenenud
Välismaal saab ravile pöörduda ka EL-i direktiivi kohase eelloa alusel. Eelluba on maksekohustus, mille Kela annab, kui riiklik tervishoid seda toetab. Kui patsiendil on eelnev luba, tuleb tasuda vaid kohalik visiiditasu. Tegelikud ravikulud on jäänud ravipiirkondade ja alates 2023. aastast hoolekandepiirkondade kanda.
Eeslmisel, 2022. aastal taotleti 143 eelluba ja anti 81, mis oli veidi vähem kui varasematel aastatel. 2022. aastal maksid ravipiirkonnad aga eelloa alusel ravi eest rohkem kui varasematel aastatel, 1 125 230 eurot. Näiteks 2021. aastal oli vastav summa 707 198 eurot. See võib viidata sellele, et eelneval nõusolekul taotlesid inimesed eelmisel aastal kallimat ravi.
Hambaravi on välismaal kasvanud Hambaravi statistika näitab, et sarnaselt varasematele aastatele pöördus ka 2022. aastal enim inimesi hambaravile Eestis.
Hüvitisetaotluste ja määratud hüvitiste arv on viimastel aastatel vähenenud, kuid 2022. aastal näitab statistika 2021. aastaga võrreldes mõningast tõusu. 2022. aastal määrati välismaal saadud hambaravi hüvitist kokku ligi 108 000 eurot, 2021. aastal ligi 91 000 eurot.
Väljaspool EL-i saadud ravi tulevikus enam ei hüvitata
Eelmise, 2022. aasta statistika näitab teavet selle kohta, kuidas Kela on määranud hüvitist väljaspool EL-i riike saadud ravi kulude eest. Kela hüvitas ravi olukordades, kus kulud tekkisid äkilise haigestumise, krooniliste haiguste, raseduse või sünnituse tõttu. Hüvitis oli kulude summaga võrreldes väike.
Sarnaselt varasematele aastatele määrati ka 2022. aastal enim selliseid hüvitisi Tais (42 000 eurot), Türgis (19 000 eurot) ja Ameerika Ühendriikides (5 000 eurot) saadud ravi eest.
Alates 2023. aastast ei hüvita Kela enam väljaspool EL-i ja Euroopa Majandusühenduse riike, Šveitsi, Suurbritanniat või Põhja-Iirimaad tekkinud ravikulusid.
