Soome suurim ehitusfirma edastas kurva teate

By

-

oktoober 29, 2024

NordenBladet — Soome suurima ehitusettevõtte YIT juuli-septembri müügitulu langes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 553 miljonilt eurolt 453 miljoni euroni.

Kauppalehti andmeil kahanes käive oodatust enam, sest Factseti koostatud kuue analüütiku konsensusprognoosi järgi loodeti ettevõttele teha 488 miljonit eurot käivet.
Tellimuste maht oli aruandeperioodi lõpus 2 736 miljonit eurot, juuni lõpus 2 980 miljonit eurot.

Tarbijate uuselamute tellimuste maht oli 57 korterit. Kõik elamuehituse alustamised toimusid Baltikumis ning Ida-Kesk-Euroopas.

YIT ärikasum oli 13 miljonit eurot. Langus oli miljon eurot.

Korrigeeritud ärikasum kasvas eelmise aasta samal perioodiga võrreldes 17 miljonilt eurolt 26 miljoni euroni.

Korrigeeritud ärikasumi prognoos oli 12 miljonit eurot. Kasumiüllatus on pannud YIT aktsia hinna hüppeliselt tõusma. Kell 11.06 oli hind 8,77% plussis ja aktsia maksis 2,530 eurot.

Ettevõtte tegevjuht Heikki Vuorenmaa ütleb ülevaates, et kasumlikkus paranes kõigis YIT segmentides, kui muutuste programmi tulemused hakkasid välja paistma.
Oleme keskendunud oma põhitegevusele, arendanud oma töötajate oskusi tarneahela ja projektijuhtimise vallas ning tugevdanud veelgi oma äriteadmisi. Need meetmed kajastuvad meie tulemustes, ütleb Vuorenmaa.

Kuigi Vuorenmaa hinnangul toetab intresside langus osaliselt Soome ehitussektori olukorda, pole eluasemeturul nähtavaid märke olulisest elavnemisest.

Käesoleva, 2024. aasta üheksa kuu jooksul ei ole me Soomes alustanud ühtegi tarbijaelamute projekteerimist ja 2025. aastal Soomes valmivate tarbijaelamute arv on madal. Turu taastumine algab eeldatavasti 2025. aastal ja koondub aasta teise poolde, märgib Vuorenmaa.

Maaelukomisjon: põllu- ja metsamaa maksustamise põhimõtted tuleks üle vaadata

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 28, 2024

NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjoni poole pöördusid Virumaa põllumeeste esindajad murega, mis puudutab põllumaa maamaksu järsku tõusu järgnevatel aastatel.

Põllumehed tõid oma pöördumises välja, et käesoleva aasta suvel jõustunud maamaksuseaduse kohaselt võivad kohalikud omavalitsused (KOVid) tõsta maamaksu määra kuni 10%, 2025. aastal kuni 50% ning ülejärgmisel aastal võivad KOVid otsustada juba maamaksu tõusu vahemikus 10‒100%. Seejuures on põllumaa koos metsamaaga ühes maksugrupis, ent sama maksumäära rakendudes võib põllumaa maamaks kasvada viis korda enam kui metsamaa oma.

„On selge, et maa väärtus ajas muutub ning maamaks peabki tõusma, kuid probleem on selles, et põllumaa maamaksu tõus on liiga järsk ning metsa- ja põllumaa eest tasutava maamaksu tõus ei ole proportsionaalne,” ütles maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.

Kruuse sõnul võib maamaksu suurenemine näiteks 10 euro võrra hektari kohta tähendada mõnede ettevõtjate puhul survet tootmise lõpetamiseks ja sektorist väljumiseks. See aga omakorda mõjutab nii toidujulgeolekut kui ka riigi julgeolekut laiemas tähenduses, kuna kaovad töökohad ning ettevõtlikud inimesed lahkuvad maapiirkonnast.

„Leidsime komisjonis, et maamaksu tuleks diferentseerida ka põllumaade lõikes, võttes arvesse ühe hektari tootlikkust. Seejuures tuleks maksumäära kehtestades arvesse võtta, mis otstarbel maad kasutatakse – kas see on põllumajanduslikus kasutuses või on sinna rajatud näiteks päikesepark,” sõnas Kruuse.

Maaelukomisjon otsustas regionaal- ja põllumajandusministrile teha ettepaneku veelkord analüüsida põllu- ja metsamaa maksustamise põhimõtteid ning kaaluda ka võimalust põllumaa maksustamise diferentseerimiseks sõltuvalt põllumaa maakasutusest ja potentsiaalselt teenitavast tulust. Komisjon ootab ministrilt tagasisidet ja plaanib maamaksuga seonduvaid teemasid oma istungitel edaspidi veel arutada.

Leedu: Valimisvõit läks ülekaalukalt Sotsiaaldemokraatlikule Parteile

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 28, 2024

NordenBladet — Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei (LSDP) võitis pühapäeval Seimi valimised ja saab järgmises parlamendis suurima fraktsiooni, edestades tunduvalt oma lähimaid rivaale.

Leedu valijad valisid pühapäeval ühemandaadilistes ringkondades 63 Seimi liiget. Valimisjaoskonnad avati kell 07:00 ja suleti kell 20:00, vahendab lrt.lt.

Kokku on valimisnimekirjades veidi üle 2 miljoni inimese. Keskvalimiskomisjoni (VRK) andmetel on teises voorus valimisaktiivsus 41,31 protsenti (hääletusel andis oma hääle 30,52 protsenti valijatest, eelhääletanuid oli veel 10,8 protsenti), mis on oluliselt madalam kui esimeses hääletusvoorus ( 52 protsenti).

Kohad parlamendis jagunesid järgmiselt:
Sotsiaaldemokraadid 52
Kodumaa Liit 28
Nemunase koit 20
Demokraadid „Leedu eest” 14
Liberaalne Liikumine 12
Põllumeeste ja Roheliste Liit 8
muud 7

Island: Riigis kehtestati 4-päevane töönädal ilma palka vähendamata

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 26, 2024

NordenBladet — Reedel avaldatud uuringu kohaselt edestab Islandi majandus enamiku Euroopa kaaslaste oma pärast üleriigilist lühema töönädala kehtestamist ilma palgakaotuseta.

Ajavahemikus 2020–2022 oli 51% riigi töötajatest nõustunud lühema tööaja, sealhulgas neljapäevase töönädala pakkumisega, leidsid kaks mõttekoda märkides, et täna on see arv tõenäoliselt veelgi suurem, vahendab CNN.

Eelmisel, 2023. aastal oli Islandil kiirem majanduskasv kui enamikus Euroopa riikides ja töötuse määr on üks Euroopa madalamaid, märkisid Ühendkuningriigi autonoomiainstituut ja Islandi jätkusuutlikkuse ja demokraatia ühendus (Alda).

„See uuring näitab tõelist edulugu: lühemad tööpäevad on Islandil laialt levinud… ja majandus on mitmete näitajate lõikes tugev,” ütles Alda teadur Gudmundur D. Haraldsson edastatud teates.

Kahes suures katses aastatel 2015–2019 töötasid Islandi avaliku sektori töötajad 35–36 tundi nädalas, ilma töötasu vähendamata. Paljud osalejad olid varem töötanud 40 tundi nädalas.

Katsetes osales 2500 inimest – rohkem kui 1% Islandi tolleaegsest töötavast elanikkonnast – ning nende eesmärk oli säilitada või suurendada tootlikkust, parandades samal ajal töö- ja eraelu tasakaalu. Teadlased leidsid, et tootlikkus jäi samaks või paranes enamikus töökohtades, samas kui töötajate heaolu suurenes „dramaatiliselt” mitmesuguste meetmete abil, alates tajutavast stressist ja läbipõlemisest kuni tervise ning töö- ja eraelu tasakaaluni.

Pärast katsetusi leppisid Islandi ametiühingud kokku kümnete tuhandete oma liikmete tööaja lühendamise üle kogu riigis.

Aastal 2023 kasvas Islandi majandus 5%, mis on rikaste Euroopa majanduste seas Malta kasvutempo järel teisel kohal, selgub Rahvusvahelise Valuutafondi IMF viimasest selle nädala alguses avaldatud maailmamajanduse väljavaatest. See on palju suurem kui riigi keskmine kasvumäär peaaegu 2% kümne aasta jooksul aastatel 2006–2015.

IMF prognoosib aga Islandile tänavu ja järgmisel aastal tunduvalt aeglasemat kasvu.
„2024. aastal eeldatakse, et kasv väheneb sisenõudluse edasise vähenemise ja turismisektori kasvu aeglustumise tõttu,” märkis IMF turismist sõltuva majanduse hinnangu kohta juulis.

Islandi madal töötuse määr on „majanduse elujõulisuse tugev näitaja”, teatasid ka autonoomiainstituut ja Alda.

IMFi maailmamajanduse väljavaate kohaselt oli see määr eelmisel aastal 3,4%, mis on veidi üle poole arenenud Euroopa majanduste keskmisest. IMF eeldab, et see tõuseb sel ja järgmisel aastal 3,8 protsendini.

Neljapäevase töönädalaga on maailmas tehtud mitmeid katseid. See hõlmab edukat prooviperioodi 2022. aastal 33 ettevõttes, millest enamik asub Ameerika Ühendriikides ja Iirimaal.

Soome Kela annab nõu, mida teha, kui pangaga ei saa ühendust

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 11, 2024

NordenBladet — Soome pankade häired on jõudnud ka sotsiaalkindlustusameti Kela tegevusse, kuna kliendid pole saanud teha toetuste taotlusi ja saata kontoväljavõtteid.

Suureks probleemiks pole see kujunenud, kuid üksikutel klientidel on Nordea häirete tõttu raskusi olnud, ütleb Kela grupijuht Tiina Purmonen väljaandele Iltalehti.

Üksikutel klientidel on olnud keerulisi olukordi ja probleeme pangandusega, kuid näiteks telefoniteenuses pole olulist erinevust olnud. Üksikuid kõnesid on olnud, ütleb Purmonen.

Probleemiks on olnud just Omakelasse sisselogimine. Nordea koodidega sisselogimine ei pruugi häirete ajal toimida.

Iltalehtile on räägitud ka raskustest kontoväljavõtte Kelasse toimetamisel, kui internetipangast selgub, et kontosid pole. Paljude hüvitiste taotlemiseks on vaja pangaväljavõtet.

Nordea häirete ajad aga Kela andmeliikluses oluliselt ei erine.

Nordea info kohaselt on teenustes ilmnenud tõrked põhjustatud nii teenuse keelamise rünnakutest kui ka panga enda uuendustest, mis pole toiminud plaanipäraselt. Meedia andmetel on Nordea kutsutud probleemide tõttu parlamenti aru andma.

Pangaprobleemid on pidurdanud ka Kela toetuste laekumist. Kela teatas esmaspäeval sotsiaalmeedias, et probleemid pankadega võivad klientide kontodele toetuste jõudmist edasi lükata. Seekord oli juttu S-Panga klientidest.

Toetuste väljamaksmise tähtajad on erinevad, kuid need toimuvad peamiselt kuu alguses. Esmaspäeval maksti välja rahvapension, pensionäri hooldustoetus ja puudetoetus.

Siis võtsid kliendid ühendust. S-Panga probleem paistis rohkem silma klienditeeninduses kui Nordea probleemid, ütleb Purmonen.
Toetuse saajad said esmaspäeval oma raha kontole, mis väljendus klienditeeninduse rahunemises.

Kui teenustesse sisselogimine ei toimi, pangaprobleemid takistavad Kelale avalduste esitamist või toetuste maksmine on viibinud, soovitab Purmonen hiljem uuesti proovida, kuna häired on olnud peamiselt ajutised.

Mõned asjad on muidugi igapäevased, aga mitte kõik, märgib Purmonen.
Keerulistel juhtudel, kus näiteks avalduse esitamise tähtaeg läheneb, tuleks pöörduda Kela klienditeenindusse.

Peaaegu kõik Kela asjad saab aetud läbi telefoniteenuse.
Turvaekspert ja turvafirma Withsecure uuringujuht Mikko Hyppönen rääkis varem Iltalehtile, kuidas peaksid Nordea kliendid üldiselt tegutsema, et pangaprobleeme minimeerida. Tema sõnul saab panga kaudu sisselogimise asemel kasutada mobiil-ID-d. Samuti soovitab ta kasutada mitme eri panga kontosid ja kaarte.