Riigikogu Kantselei kuulutab välja August Rei parlamendiuuringu stipendiumi konkursi

NordenBladet — Riigikogu Kantselei kuulutab välja järjekorras kümnenda August Rei parlamendiuuringu stipendiumi konkursi. Stipendiumi eesmärk on toetada ja edendada parlamendialast teadustööd. See antakse parlamendi-, parlamentarismi- või Eesti parlamentaarsete kogude alase magistri- või doktoritöö kirjutajale politoloogia, riigiteaduste, õigusteaduse, sotsioloogia, rahvusvaheliste suhete või nendega seonduvates valdkondades. Töökavandeid esitama on oodatud kõik teema käsitlemisest huvitatud üliõpilased, magistrandid ja doktorandid.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb Riigikogu Kantseleile esitada 20. septembriks 2018 avaldus, elulookirjeldus, magistri- või doktoritöö pealkiri, ideekavand ja ajakava, juhendaja soovitus ning väljavõte varasematest õpingutulemustest.

Välja antakse kuni kaks 1500 euro suurust stipendiumi kahes osas. Esimene osa makstakse välja parima töökavandi esitanud magistrandile või doktorandile, magistri- või doktoriõppesse kandideerijale pärast vastavasse õppesse vastuvõtmist. Teine osa antakse samale isikule töö eduka kaitsmise järel.

Stipendiumitaotlusi hindab Riigikogu Kantselei komisjon. Konkursi võitjad avalikustatakse hiljemalt 30. oktoobril 2018.

Iga-aastaselt välja antava August Rei stipendiumi asutas Riigikogu Kantselei 2008. aastal. Parlamendiuuringu stipendiume on määratud juba 12-nele magistri- või doktoritöö kirjutajale. Nendest kuuel on oma töö edukalt kaitstud.

2016. aastal sai stipendiumi Jürgen Tamme, kelle magistritöö „Välis- ja julgeolekupoliitika käsitlemine Eesti parlamentaarsetes institutsioonides 1917-1940“ uurib, millised olid parlamentaarsete institutsioonide võimalused korraldada ning suunata maailmasõdade vahelisel perioodil välis- ja julgeolekupoliitikat. Samal aastal sai stipendiumi ka Vladimir Svet, kelle magistritöö „Riigikogu isekorraldusõigus Eesti põhiseaduses ja võrdlevas perspektiivis“ kesksed küsimused on, kas isekorraldusõigus kui instituut on üldse kohane Eesti õigusele, millal ja millistel asjaoludel on parlamendi isekorraldusõigus tekkinud, kuidas on isekorraldusõigus ajas muutunud ja kuidas saab seda sisustada kaasaaegses Eesti õigusruumis.

Varasemalt on stipendiumi pälvinud veel Kristiine Järvan, Lukas Pukelis, Märten Veskimäe, Andres Reiljan, Dmitri Gerassimov, Kadri Vakmann, Katerina Gorobets, Getter Tiirik, Priit Kallakas ja Mihkel Solvak.

August Rei (1886–1963) oli Asutava Kogu esimees selle kokkutulemisest 23. aprillil 1919 kuni tegevuse lõpetamiseni. Aastatel 1920–1937 oli Rei Riigikogu I–V koosseisu liige, sealjuures 9. juunist 1925 – 22. juunini 1926 Riigikogu esimees.

Lisateave: https://www.riigikogu.ee/infoallikad/uuringud/stipendiumid/

Allikas: Eesti Riigikogu