Riigikogu toetas välismaalaste seaduse muutmist

NordenBladet — Riigikogu istungil vastu võetud seadusega võetakse üle Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiiv, mis lihtsustab kolmandatest riikidest pärit teadlaste ja üliõpilaste liikumist Euroopa Liidus.

Kolmandatest riikidest pärit teadlased ja üliõpilased saavad seaduse järgi Euroopa Liidu liikmesriikides liikuda, ilma et nad peaksid taotlema vastuvõtva liikmesriigi elamisluba. Teisest Schengeni riigist saadud elamisloa või viisaga võivad teadustöö tegijad edaspidi Eestis viibida dokumendi kehtivusaja lõpuni. Üliõpilased võivad selle loa alusel õppida Eesti kõrgkoolis kuni 360 päeva.

Seadusega tehakse ka muudatus, mis lubab teadlastel, üliõpilastel ja õppejõududel pärast elamisloa kehtivusaja lõppu viibida Eestis senise 183 päeva asemel 270 päeva, et siin töötada või asutada ettevõte.

Lisaks määratakse direktiiviga kolmandatest riikidest pärit lapsehoidja-koduabilise (au pair’i) Eestisse lubamise ja siin elamise tingimused. Välismaalane, kes soovib tulla Eestisse keelt õppima ja eesti kultuuriga tutvuma, saab end registreerida siin lühiajaliselt kuni üheksaks kuuks töötama või taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks kuni üheks aastaks lapsehoidja-koduabilisena. Lapsehoidja-koduabilise töö maht ei tohi ületada 25 tundi nädalas ja üks päev nädalas peab olema töökohustustest vaba.

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 23. mai 2018.

Läbirääkimistel võtsid sõna Artur Talvik Vabaerakonna fraktsioonist, Mart Helme Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (590 SE) poolt hääletas 65 saadikut, vastu oli 13 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 8.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine” muutmine” (612 OE) näeb ette nimetada Andres Ammase asemel erikomisjoni liikmeks Enn Meri.

Otsuse poolt hääletas 78 saadikut.

Riigikogus läbis teise lugemise neli eelnõu:

Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse eelnõuga (597 SE) võetakse üle Euroopa võrgu ja infoturbe direktiiv. Riigisiseselt kehtestatakse olulise teenuse ja digitaalse teenuse osutajatele turvameetmete rakendamise ja küberintsidentidest teavitamise nõuded. Samuti täpsustatakse küberturvalisuse tagamise koordineerimisel ja piiriülese koostöö korraldamisel riikliku järelevalveasutuse, Riigi Infosüsteemide Ameti ülesandeid. Eelnõu eesmärgiks on tugevdada ühiskonna jaoks määrava tähtsusega teenuste osutamisel ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste võrgu- ja infosüsteemide kaitset.

Seletuskirjas märgitakse, et ühiskonna toimimist oluliselt mõjutavad teenuseosutajad (näiteks elutähtsad teenused, olulised infrastruktuuri ettevõtted, Eesti Interneti SA) kui ka suuremad digitaalse teenuse osutajad (internetipõhised kauplemiskohad, otsimootorid või pilveandmetöötlejad) peavad seaduse jõustumisel rakendama riskianalüüsipõhiseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid. Samuti seirama turvalisust ohustavat tegevust ning vajadusel rakendama meetmeid intsidentide mõju ja leviku vähendamiseks. Lisaks tekib kohustus teavitada olulise mõjuga küberintsidentidest Riigi Infosüsteemi Ametit.

Avalikus sektoris (sh KOV üksustes) laieneb kohustus rakendada infoturbemeetmeid ka näiteks meiliserveritele, failiserveritele ja dokumendihaldussüsteemidele. Seni on kehtinud kohustus rakendada õigusaktist tulenevaid turvameetmeid üksnes infosüsteemidele, mis on andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses. Eelnõuga ei nähta avalikule sektorile ette märkimisväärseid uusi kohustusi. Infosüsteemide turvalisuse tagamine on juba pikka aega osa IT-süsteemide arendusest ja haldusest.

Teise lugemise käigus esitati eelnõule kaheksa muudatusettepanekut. Üheks olulisemaks muudatusettepanekuks on see, et perearstide puhul on vajalik ühtlustada nende poolt kasutatavate infosüsteemide turvanõudeid vältimaks näiteks isikuandmete lekkeid või andmete krüpteerimist lunavara rünnakute käigus. Muudatusettepaneku normitehniline külg võimaldab selle hilisemat jõustamist. Perearstide arvukuse tõttu jõustuvad neid puudutavad sätted kokkuleppel Sotsiaalministeeriumiga 2022. aasta 1. jaanuaril, mis arvestab reaalset võimekust seaduse nõudeid täita.

Ühe muudatusettepanekuga täiendatakse Eesti Rahvusringhäälingu seadust rahvusringhäälingu kohustusega, täita elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades adekvaatse informatsiooni operatiivseks edastamiseks kasutatavate süsteemide turvalisuse tagamiseks küberturvalisuse seaduse §-des 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõudeid. Arvestades, et info elanikkonna teavitamisel kriisidest või tähtsatest ühiskonda puudutavatest sündmustest on äärmiselt oluline, tuleb tagada rahvusringhäälingu toimimise järjepidevus ja katkematus. Ühe muudatusettepanekuga jõustuvad Eesti Rahvusringhäälingut puudutavad sätted samuti 2022. aasta 1. jaanuaril, mis arvestab reaalset võimekust seaduse nõudeid täita.

Valitsuse algatatud mõõteseaduse eelnõu (566 SE) käsitleb nõudeid mõõtevahenditele, nende kasutamisele ja vastavushindamisele, tagamaks mõõtetulemuse usaldusväärsus ja jälgitavus. Nõuetele vastava mõõtevahendi kasutamine on usaldusväärse mõõtmistulemuse saavutamise oluline alus. Mõõtevahendid, võrreldes tõsteseadmete või lõhkematerjali käitlemisega, ei kujuta endast potentsiaalset ohtu inimese elule, tervisele või keskkonnale, seetõttu on mõõteseaduses sätestatud nõuete kehtestamisel lähtutud põhiliselt mõõtmise ja selle tulemuse usaldusväärsuse kaitsmise vajadusest.

Eelnõuga uuendatakse terviklikult praegu kehtivat mõõteseadust, et kõrvaldada praktikas esinevad kitsaskohad ja tõlgendamisprobleemid, samuti ebamõistlikud piirangud. Uus seadus on lihtsam, praktilisem ning üheselt mõistetavam. Ühtlasi haakub seadus paremini teiste seonduvate õigusaktidega, nagu näiteks korrakaitseseaduse ning toote nõuetele vastavuse seadusega.

Teise lugemise käigus esitati eelnõule kolm muudatusettepanekut. Üheks muudatusettepanekuks on muuta kehtetuks liiklusseaduse säte, mis seab sõiduki tehnonõuetele vastavust kontrollivale äriühingule pädeva mõõtja nõude.

Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (583 SE) näeb ette vähendada Justiitsministeeriumi ülesannete mahtu seoses vabade õiguselukutsetega nagu notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid ja patendivolinikud. Kutsetegevuse korraldamisega seotud ülesanded nagu eksamite korraldamine, ameti- või kutsetegevuse peatamine ja taastamine, asendamine, atesteerimine, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ning kantselei iseloomuga ülesanded antakse üle avalik-õiguslikele kutseühendustele. Eelnõu näeb ette Patendivolinike Koja asutamise avalik-õigusliku juriidilise isikuna.

Kohtute seaduses muudetakse paindlikumaks kohtunikuameti ühildamine õppetegevusega, võimaldades kohtunikel töötada avalik-õiguslikus ülikoolis õppejõuna. Samuti võimaldatakse kohtunikku üle viia riigiteenistusse ning kohtunikul on võimalus töötada rahvusvahelistes kohtuinstitutsioonides ja saada selle eest tasu.

Teise lugemise käigus esitati kümme muudatusettepanekut. Üheks muudatusettepanekuks on muuta kohtutäituri seaduses sisalduvaid kohtutäituri põhitasu määrasid. Riigikohtu lahendist tulenevalt on vaja muuta kohtutäituri põhitasu määrasid ja viia need põhiseadusega kooskõlla. Teise olulisema muudatusettepaneku eesmärk on suurendada õigusselgust ning muudetakse täpsemaks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 sõnastust, mis võimaldab täituril arestida võlgniku alampalga (ja sellest väiksema) suurusega sissetulekust kuni 20% kuus, kui võlgniku muust varast ei piisa võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Kolmanda olulisema muudatusena jäeti eelnõust välja kõik vandetõlgi seaduse muutmist puudutavad sätted, kuna vandetõlkidel puudub huvi ja võimekus Kojaga seotud kohustuste iseseisvaks täitmiseks.

Läbirääkimistel võttis sõna Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsioonist.

Vabaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 16 saadikut ja vastu oli 39 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (580 SE) luuakse väärteomenetluse seadustikku uus menetlusliik – lühimenetlus, mida rakendatakse kergemate väärtegude puhul. Lühimenetlus aitab kokku hoida inimeste ja politsei aega ning väldib inimeste liigset karistamist.

Lühimenetlust rakendatakse lihtsamate väärtegude puhul, kus inimeste elule ja varale otsest kahju ei teki. Näiteks bussis ilma piletita sõit, punase tule eiramine, lahtise turvavööga sõitmine, kiiruse ületamine alla 20 km/h ja ilma liikluskindluseta sõitmine. Selliste väärtegude puhul määratakse rahatrahv vastavalt konkreetsele rikkumisele summas 20-80 eurot.

Lühimenetluse kasutamine vähendab oluliselt paberite vormistamise aega. Kui täna võtab keskmine väärteomenetlus aega ligi 20 minutit, väheneb ajakulu seadusemuudatuse tulemusena loodetavasti umbes viiele minutile. Hinnanguliselt hoiab lühimenetluse kasutuselevõtt kokku ühe politseipatrulli jagu ressurssi ööpäevas.

Seletuskirjas märgitakse, et täna on karistusregistris kanne ligi 250 000 inimesel ehk umbes 20 protsendil Eesti inimestest. Näiteks jääb karistusregistrisse jälg maha ka sellistest rikkumistest nagu bussis piletita sõitmine, punase tulega tee ületamine või katkine numbrituli. Edaspidi lühimenetlusega menetletud rikkumisi karistusregistrisse ei kanta. Sellega tehakse konkreetne vahe karmimate rikkumiste puhul määratavate karistuste ja kergemate rikkumiste puhul määratavate hoiatuste vahel.

Lühimenetluse kohaldamise eelnõuga muudetakse seitset erinevat seadust, näiteks väärteomenetluse seadustikku, aga ka liiklusseadust, tubakaseadust ja ühistranspordiseadust.

Teise lugemise käigus esitati eelnõule neli muudatusettepanekut. Üheks muudatusettepanekuks on jätta eelnõust välja regulatsioon, mis suunaks esmase juhiloa omaniku liiklusteooria eksamile, kui talle on liiklusnõuete rikkumise eest määratud mõjutustrahv viimase 12 kuu jooksul. Teise olulisema muudatusettepaneku eesmärgiks on jätta eelnõust välja autoveoseaduse muudatused. Muudatus näeb ette jätta eelnõust välja autoveoseaduses pakutud regulatsioon, mis annaks mõjutustrahvi kohta e-toimiku süsteemi kantud andmetele õigusliku tähenduse ning võimaldaks riigil kohaldada täiendavaid meetmeid. Kolmanda olulisema muudatusettepanekuga täiendatakse tuleohutuse seadust sätetega, millega määratakse väärteokoosseisud, millele on kohustuslik kohaldada lühimenetlust.

Riigikogu katkestas ühe eelnõu teise lugemise:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE) näeb ette muuta nii elektrooniline valimine kui ka pabervalimine ühetaolisemaks. Eelnõu kohaselt ühtlustatakse valimisseadustes eelhääletamise periood, olenemata sellest, kas hääletamine toimub elektrooniliselt või valimisjaoskonnas. Eelhääletamine hakkab toimuma kuuendast kuni neljanda päevani enne valimispäeva.

Teise lugemise käigus tehti eelnõule üks muudatusettepanek. Muudatusettepanekuga lüheneb valimisperiood alates 2021. aastast ühe nädala pikkuseks. Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda saaks kava kohaselt hääletada esmaspäevast neljapäevani, elektrooniliselt esmaspäevast laupäevani ja kodus hääletamise aeg pikeneb reedest pühapäevani. Lisaks tahetakse muudatusega kasutusele võtta elektrooniline valijate nimekiri, mis laiendab valija hääletamisvõimalusi. Kuna valija andmed on olemas elektrooniliselt, mitte paberkandjal, saab valija edaspidi hääletada elukohast sõltumatult kõigis oma ringkonna valimisjaoskondades.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist, Mart Helme Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Arto Aas Reformierakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu teine lugemine katkestada.

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 9. mai 2018 kell 17.15.

Riigikogus läbis esimese lugemise kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (613 SE) käsitletakse pensioniea ja pensionivalemiga seotud muudatusi ning paindliku pensioni loomist, samuti II pensionisambaga liitumise taasavamist. Muudatuste eesmärk on muuta pensionid solidaarsemaks, rahvastikutrende arvestavaks ja piisavalt paindlikuks, et inimene saaks teha ise valiku, millal ta soovib pensionile jääda.

Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt neid isikuid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga seotakse pensioniiga alates 2027. aastast eeldatava elueaga. Kehtiva korra kohaselt sõltub pensioniiga inimese sünniaastast ja on käesoleval ajal 63 aastat ja 6 kuud. Üleminekuaeg kestab 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat. Eelnõu seob pensioniea muutuse 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni 3 kuud kalendriaastas.

Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ja saada sel ajal ka paindlikku pensioni.

Pensionide adekvaatsuse tagamiseks muudetakse pensionivalemit. See tähendab, et töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed aastatel 2021–2036 ühendosa, mis koosneb pooles ulatuses kindlustusosast, mis sõltub töötasust, ja pooles ulatuses staažiosast. Alates 2037. aastast sõltub I samba pensioni suurus üksnes töötatud aastatest. Seos töötasu suurusega säilib II samba kaudu, kuhu teevad makseid nii töötaja kui riik, mis on töötasult praegu vastavalt 2 protsenti ja 4 protsenti. II sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti 1970–1982 aastal sündinud isikutele. Tuleviku pensionisüsteem koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest sambast, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest sambast ja vabatahtlikust, inimese panusel põhinevast kolmandast sambast.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsioonist, Monika Haukanõmm Vabaerakonna fraktsioonist, Henn Põlluaas Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (607 SE) annab võimaluse piirata ajateenistusest ja õppekogunemisest kui põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmisest kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust või taotlemist.

Eelnõu kohaselt saavad Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet lisaks sunniraha ning väärteokaristuste määramisele hakata halduskohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist. Kavandatavad meetmed on sarnased elatisabi võlglastele juba kehtivate meetmetega.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.

Valitsuse algatatud relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (615 SE) kehtestatakse õiguslik raamistik, et Eesti ettevõtjad saaksid hakata valmistama, hooldama, importima ja eksportima sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja lahingumasinaid. Kehtivad õigusaktid seda ei võimalda.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti kaitsetööstus on tegemas jõudsaid samme, et muutuda maailma mastaabis tõsiselt võetavaks partneriks nii riikide erinevatele julgeolekujõududele kui ka teistele kaitsetööstusettevõtjatele. Eesti kaitsetööstusettevõtjad on valmis tootma mitmeid kaitsevaldkonna tooteid ning paistab silma niinimetatud tarkade lahenduste arendaja ja valmistajana. Samas on Eesti sõjalise kaitse seisukohast kriitilise tähtsusega, et kaitsmiseks vajalike sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona valmistamiseks ning sõjarelvade hoolduseks oleks suutlikkus ka Eestis paiknevatel ettevõtjatel. Eesti õigusruum seda aga praegu ei võimalda või võimaldab suurte piirangutega.

Eestis paiknevatel ettevõtjatel sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise võimaluse tekkimine lubab ühelt poolt Kaitseväel kestlikumalt hallata oma relvastust ning teisalt kaitsetööstusettevõtjatel laiendada oma tegevust ja pakkuda oma tooteid ka väljapoole Eestit.

Läbirääkimistel võttis sõna Igor Gräzin Reformierakonna fraktsioonist.

Tänase istungi alguses andsid ametivande riigihalduse minister Janek Mäggi ning tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Täiskogu istungi alguses andis ametivande tervise- ja tööminister Riina Sikkut (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)

Täiskogu istungi alguses andis ametivande riigihalduse minister Janek Mäggi (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)

Istung lõppes kell 19.20.

Allikas: Eesti Riigikogu