Reklaam:

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastas arupärimisele Tallinna-Tartu maantee projekteerimise kohta

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastas arupärimisele Tallinna-Tartu maantee projekteerimise kohta

NordenBladet Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastas Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Martin Helme, Uno Kaskpeiti, Jaak Madisoni, Raivo Põldaru ja Arno Silla 18. detsembril 2017 esitatud arupärimisele Tallinn-Tartu maantee projekti normidele mittevastavuse kohta (nr 407).

Arupärijad viitasid asjaolule, et Tallinna-Tartu maantee Kose-Ardu teelõik ja Ardu-Võõbu teelõik on ette nähtud I klassi maanteena, kus projektkiiruseks on arvestatud 120 km/h. Vastavalt tee projekteerimise määrusele peab vastavate teelõikude ristlõige olema iga sõiduraja kohta 3,75 meetrit ning kindlustatud peenra laius 2,5 meetrit. Arupärijad juhtisid tähelepanu, et kõnealuste teelõikude projektides on aga iga sõidurada hoopis 3,5 meetrit, mis on 25 cm võrra kitsam kui peaks. Sama lugu on kindlustatud peenra laiusega, mis on 2 meetrit, kuid peaks olema 50 cm laiem. Kummagi projekti raames on projekteeritud jätta välja ehitamata viimane kiht asfaltbetooni.

Arupärijad märkisid, et tegemist on kehtivate normide rikkumisega, mille tagajärjel kannatab oluliselt valmiva teelõigu kvaliteet, vastupidavus ja liiklusohutus. Tulenevalt sellest sooviti ministrilt saada selgitusi.

Simson märkis, et majandus- ja taristuministri määrus “Tee projekteerimise normid” lubab kasutada teede projekteerimisel Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale, kui sellega luuakse tingimused ohutuks liiklemiseks. „Otsimaks võimalusi piiratud vahendite olukorras saavutada maksimaalset tulemust, on Maanteeamet aastate jooksul uurinud paljude erinevate riikide praktikaid. Sageli kasutatakse Eestis teede projekteerimiseks Rootsi norme, mis tagavad Põhjamaade tasemel liiklusohutuse,“ ütles Simson. Ta selgitas, et Tartu maantee projekti tegemisel on tee ristlõike valimisel aluseks Rootsis kehtivates teeprojekteerimist käsitlevates juhendmaterjalides toodud sõiduraja ja kindlustatud peenra laiused. „Sõiduradade laius 3,5 meetrit ning kindlustatud peenra laius 2 meetrit võimaldab analoogselt Aruvalla–Kose lõiguga hooajalise lubatud suurima piirkiiruse suurendamist,“ põhjendas minister. Ta lisas, et Euroopa maanteeametite peadirektorite nõukogu koostatud juhendmaterjalis, mis käsitleb ohutu teega külgnevate alade projekteerimist, on esitatud informatsioon eri riikides kasutatavate teepeenarde laiuste kohta. Ka antud kokkuvõttest selgub, et teepeenar laiusega 2 meetrit on antud lahenduse puhul piisav.

Simson viitas ka Tallinna Tehnikaülikooli ekspertide seisukohale otstarbekusest lähtuvalt võimalusele maanteekiirustel rajalaiuse vähendamiseks 25 sentimeetri võrra senise 3,75 asemel 3,5 ja senise 3,5 asemel 3,25.  „See võimaldaks vähendada ehituskulusid, seejuures liiklusohutust halvendamata,“ märkis Simson.

Minister selgitas, et tänaste väiksemate koormuste juures on võimalik loobuda kõige pealmisest asfaldikihist ning ehitada see siis, kui liikluskoormus seda nõuab. Seega tähendab viimase asfaltbetoonikihi ehitamise edasilükkamine sisuliselt etapiviisilist ehitamist. See omakorda võimaldab otstarbekamalt kasutada teehoiuvahendeid. Ministri sõnul vastab rajatav konstruktsioon tänastele koormustele ning pealmise asfaldikihi ehitamine tulevikus ei põhjusta täna tee läbivajumist.

Simson viitas Riigikontrolli tehtud auditile, kuidas saab tõsta Eesti teede kvaliteeti, tõsta Eesti teede liiklusohutust, aga samas teha seda võimalikult säästlikult. Selles auditis on näha, et Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid on välja toonud erinevaid otstarbekaid lahendusi. Üks neist on ülemise kihi etapiviisiline ehitamine. „Nii et kui me teedeehituses üldse raha ei loeks, kui meil oleks võimalik ellu viia ideaalprogramm, siis kahtlemata ehitataks need teed välja vähemalt põhimaanteede ulatuses, kolmes suunas ja 2 + 2 laiuses kohe. Paraku isegi Mäoni neljarealise tee ehitamisel ei ole praegusel hetkel pooles mahus veel rahalist katet olemas, ütles minister.

 

Avafoto: Kadri Simson (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 


Tags assigned to this article:
EestiKadri Simsonriigikogu

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2018 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee