OHMYGOSSIP — Pulmade ettevalmistused kestavad kaua ning tihti tekivad sel perioodil kriisid, mille käigus paljastuvad saladused, mida ei ole võimalik aktsepteerida. 5 naist kirjutas Iltalehti´le oma loo, miks nad ei jõudnudki altarini.

“Olin poolteist aastat tagasi abiellumas. Tühistasin pulmad nädal enne tseremooniat. Kõik sõbrad olid kohkunud, kohati ka pahased, et olin asjadega läinud nii kaugele, kui läksin. Sugulased ei kommenteerinud üldse olukorda. Töökaaslased ei küsinud, mis oli juhtunud. Olin esimest korda elus abiellumas. Peigmehele oleks see olnud teine kord. Olime tollal mõlemad veidi üle neljakümnesed. Ma pole kordagi, isegi mitte sekundikski otsust kahetsenud.  Mis siis juhtus? Teadsin algusest peale, et ei saa sellele mehele loota. Vahel mõtlesin rumalalt, et ehk suudab ta nüüd, kui oli leidnud oma kõrvale väidetavalt selle õige naise, elada truu mehena. Ta on ja jääb alati olema mees, kellel on mitu naist. Vahel on ta ka vägivaldne. Olen õnnelik, et me ei abiellunud. Paljud olid ka seda meelt, et see oli minust julge tegu pulmad tühistada. Vastasel juhul elaksin praegu põrgus. Tean, et kohtun kunagi mehega, kes on just minu jaoks.”

Sanna, 44
“Kirik ja pulma toimumispaik oli juba broneeritud. Kihlusest oli möödas juba mitu kuud, kui mees teatas üllatuslikult, et soovib lahku minna, ilma, et meil üldse tõsiseid probleeme oleks. Silmapiiril oli hoopis uus naine. See oli mu jaoks päris raske, aga toibusin mõne kuu pärast. Lähedased olid äkilisest lahkuminekust sama hämmeldunud nagu mina. Nüüd, kui juhtunust on hulka aega mööda läinud, olen isegi seda meelt, et see oli õige lahendus. Olime kohtunud väga noorelt. Suure tõenäosusega oleks lahkuminek nagunii tulevikus ees paistnud. Parem enne pulmi, kui abielus olles. Lahkuminekust on poolteist aastat ja mees on uuesti kihlatud.

Petra, 25
“Poolteist aastat tagasi otsustasime tollase mehega peale 12 aastat kestnud suhet siirduda abieluranda. Pulmapeo koht ja kirik oli planeeritud ja külaliste nimekiri koostatud. Pool aastat hiljem seisime silmitsi ületamatute vastuoludega ning läksime lahku. See oli minu jaoks nii raske tühistada kõik pulmadega seotud broneeringud ja teatada lähedastele, et üritust ei tulegi. Sugulased püüdsid rääkida “mõistuse” häälega, et küll meie meel veel muutub. Ei muutunud. See oli mulle alguses suur šokk, kuna olin kogu suhte jooksul unistanud pulmadest ja seejärel lastest. Praeguseks hetkeks olen raskemast üle saanud, aga tulevasel suvel võib-olla veidi nukrutsen veel. Nimelt päeval, mil pulmapidu toimuma oleks pidanud…”

Senja, 34
“Pulmade tühistamine oli üks alandavamaid kogemusi. Tühistasin 200 inimesega ettenähtud pulmapeo pool aastat enne tähtsat sündmust. Peigmees jäi petmisega vahele ja pikk suhe jooksis karidele. Lähikond võttis asja rahulikult, aga leidus ka neid, kes halvasti ütlesid. Olen otsusega rahul ja asi on pigem positiivne, kui negatiivne. Kuna see oli niivõrd ränk kogemus, ei kavatse ma enam kunagi abielluda.”

Ronja, 29
“Ma olin pruut ja tühistasin pulmad kaks nädalat enne tseremooniat. Leidsin peigmehe tegemast täiesti vastuolulisi asju minu selja taga. Ta isegi ei saanud aru, kui väga mind sellega solvas. Arvasin, et pääsen kergemalt, kui tühistan pigem pulmad, kui et lahutan aasta pärast. Ema ütles hiljem, et langetasin õige otsuse. Teised ei saanud otsusest aru. Sõbrad ütlesid, et ma ikka abielluks, kuna kõik on juba ju korraldatud – alati saab lahutada. Isa ja vennad samuti ei mõistnud; isa käskis mul kõik tema makstud pulmakulutused euro pealt tagastada.
Tagantjärgi mõtlen, et pulmade tühistamine oli mu elu üks parimatest otsustest, et julgesin pärast kõike seda elada üksinda!”

Kristiina, 26

Avafoto: Pilt on illustreeriv. (OHMYGOSSIP)