NordenBladet — Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvates Eesti käitistes vähenes CO2-heide 2020. aastal 33,8% võrreldes 2019. aastaga ehk ligikaudu 2,9 mln tonni CO2 võrra. Nii selgub Eestis kauplemissüsteemi kuuluva 46 elektri- ja soojusenergia-, põlevkiviõli-, tsemendi-, paberi- ja pabermassi-, telliste-, lubja- ja klaasi- ning ammoniaagitootja märtsi lõpuks esitatud aruannete põhjal.

Keskkonnaameti kliima- ja välisõhubüroo peaspetsialist Annika Konovalov selgitab, et ELi HKSi käitiste CO2-heide on olnud langustrendis alates 2017. aastast. Kui 2017. aastal oli käitiste koguheide ligi 14,7 mln tonni CO2, siis 2020. aastal oli see umbes 5,6 mln tonni CO2. „Kui võrrelda 2020. aasta heidet 2013–2020 kauplemisperioodi algusega, siis näeme, et kauplemissüsteemi käitiste heide on vähenenud 10,3 mln tonni CO2 võrra ehk 64,7%,“ märkis Konovalov.

Võrreldes 2019. aastaga on CO2-heide vähenenud umbes 3/4 ELi HKSi käitistes, kuid kõige enam Enefit Power ASile kuuluvates Balti elektrijaamas ja Eesti elektrijaamas.

Konovalovi sõnul on lubatud heitkoguse ühiku hind samuti järk-järgult tõusnud ja on jõudnud tasemele, mis üha enam mõjutab ettevõtete majandusotsuseid – kui 2019. aasta keskmine ühiku turuhind oli umbes 25 eurot t CO2, siis 2021. aasta esimestel kuudel oli see juba 40 eurot t CO2.

„Nii mängibki 2020. a heitkoguse vähenemises rolli ka asjaolu, et AS Kunda Nordic Tsement lõpetas eelmise aasta märtsis klinkritootmise Kundas, tuues põhjusena välja hüppeliselt kasvanud ühiku hinna,“ lausus Konovalov.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialisti Imre Banyaszi sõnul on hinnamuutuse olulise tõusu üheks põhjuseks uus Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk saavutada aastaks 2030 vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemist võrreldes 1990. aasta tasemega. „Hetkel prognoosid näitavad, et lubatud heitkoguse ühikute hind jätkab ka tulevastel aastatel pigem kasvamist,“ nendib Banyasz.

Euroopa Komisjon on lubanud suvel esitada ettepaneku ELi HKSi muutmiseks, et viia see vastavusse uute Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkidega. „Euroopa Komisjoni ettepanek direktiivi muutmiseks näeb ilmselt ette ka ELi HKSi kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi tõstmist. See tähendab, et süsteemis olevaid ühikuid hakatakse vähendama senisest kiiremini, mis omakorda suurendab nõudlust ja ühikute hinda“, selgitab Banyasz.

Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHGde koguheide vähenenud (2019. a seisuga) 64% võrra tasemeni 14,7 miljonit tonni CO2 ning sellest ligi 58% tuleneb ELi HKSi käitistest.