NordenBladet – Tänavune ootamatult soe talv on tekitanud rahvuslikus energiafirmas ajaloolise olukorra. Esimest korda ületas jaanuaris taastuvenergia toodang Narva elektrijaamade oma. Mullu oli Eesti Energial keeruline aasta ning suvel hoiatati, et ettevõte peab koondama 1300 töötajat. Kuna valitsus otsustas, et julgeolekukaalutlustel peab energiafirmal olema reservvõimekus ehk suutlikus toota riigile keskmise tarbimise võrra elektrit 1000 megavatti aastani 2023, siis koondati kokku vaid 324 töökohta.
Majandustulemuste avaldamiseni on veel aega, kuid Sutter ütles, et ettevõte lõpetas siiski kasumis. Eesti Energia juht lisas, et mullu toodeti põlevkivielektrit üle kahe korra vähem kui 2018. aastal, kuid taastuvenergiat see-eest ligi kolm korda rohkem. “Müüsime oluliselt rohkem energiat kui me ise tootsime. Meie elektrimüük kõikidel uutel turgudel on kiiresti kasvanud,” lisas ta.
Palju räägitud Enefit Greeni börsidebüüdi kuupäeva ei soovinud Sutter avaldada. «Ma juba andsin siin väikeseid vihjed, et ettevõte on väga heas vormis. Enefit Green on väga korralik ettevõte, nii et oodake uudiseid. Õigel ajal need tulevad,» ütles ta.
Lisaks CO2 kvootide kiirele hinnatõusule, on energiafirmal olnud pinnuks silmas Venemaalt tulev elekter, mis pääseb börsile kvoodivabalt; Sutter võrdleb seda alkoralliga. Küsimusele, kas seadusandjad ei ole leidnud olukorrale lahendust, kehtestades venemaisele elektrile maksud, vastas Sutter eitavalt. Tema sõnul tuli praegune turuolukord ka poliitikakujundajatele ootamatult, sest CO2 kvoodi hind tõusis üheksa kuuga viis korda.
Praegu kavandab Eesti Energia uut õlitehast ja samaaegselt käivad eelrafineerimistehase eeluuringud, mille tulemused peaksid valmima mais. Kahe tehase kogumaksumus on ligemale 900 miljonit eurot ning õlitehase jaoks on valitsus riigieelarvest raha eraldanud. Kuid arvestades, et erainvestoreid suunatakse üha enam tegema investeeringuid jätkusuutlikkust silmas pidades, võib rafineerimistehase finantseerimine muutuda ettevõtte jaoks keeruliseks.
“On tõsi, et investeerimismaailm on muutunud. Ühtepidi on taastuvenergiaprojektide jaoks raha väga odav. Teistele, klassikaliste energeetikaprojektidele on raha aga kallim ja kohati keerulisem leida. Jätkusuutlikkust vaadatakse üha enam ja paljudel Euroopa fondidel on omad kriteeriumid, mida nad investeeringute tegemisel jälgivad,” rääkis Sutter. “Kui võtame õlitootmise, siis võrreldes taastuvenergiaga on see kasumlikum ja seal on korralik rahavoog. 2050. aastaks, mil peame olema süsinikuneutraalsed, on õlitootmine ennast kuhjaga ära tasunud. Tõde on vahepeal,” lisas ta.
Allikas: Tuuleliit.ee