NordenBladet – Suurbritannia peaminister Keir Starmer on täna 02. aprillil kutsunud kokku 35 riigi esindajad, et arutada strateegiliselt kriitilise tähtsusega Hormuzi väina taasavamist.
Hormuzi väin on olnud suletud enam kui kuu aega pärast USA ja Iisraeli sõjategevuse algust Iraani vastu, mis on seisatanud märkimisväärse osa rahvusvahelisest nafta- ja gaasikaubandusest. Starmer rõhutas, et vabade laevateede taastamine ja meresõitjate turvalisuse tagamine on äärmiselt keeruline ülesanne, mis nõuab nii diplomaatilisi pingutusi kui ka edasist sõjalist planeerimist pärast lahingutegevuse lõppemist.
Euroopa riigid on hetkel keerulises geopoliitilises dilemmas: ühelt poolt soovitakse tagada vaba kaubavahetus ja leevendada energiakriisi, kuid samas püütakse vältida otsest sekkumist USA ja Iraani vahelisse konflikti. Peaminister Starmer kinnitas, et Suurbritannia eesmärk ei ole sõtta astuda, vaid keskenduda deeskaleerimisele ja majandusliku kahju piiramisele. See positsioon on teravas vastuolus USA presidendi Donald Trumpi retoorikaga, kes on kritiseerinud NATO liitlasi tegevusetuse eest ja teatanud, et USA ei võta pärast sõda vastutust väina turvamise eest.
Ekspertide hinnangul on 35 riigi kohtumisel arutlusel olevad lahendused tõenäoliselt piiratud laevade eskortimisega, mitte ründavate sõjaliste operatsioonidega Iraani vastu. Kuigi riikidel on suur huvi stabiilse energiaturu taastamise vastu, eeldab igasugune reaalne sekkumine esmalt vaherahu sõlmimist piirkonnas. Järgmiste sammudena plaanib Suurbritannia tihendada koostööd Euroopa Liidu partneritega, et tugevdada julgeolekualast ja majanduslikku ühistegevust pärast kriisi lõppu.
Põhjamaade seisukoht on selles küsimuses üsna ühtne
Skandinaavia riikide arvamus on, et väin peab olema avatud ja turvatud, kuid seda tuleks teha rahvusvahelise koostöö, mitte USA ühepoolse sõjalise surve raames. Nad eelistavad lahendust, mis toob kaasa pingete leevendamise (deeskaleerimise), mitte konflikti laiendamise.
-
Meresõiduvabadus on prioriteet: Taani ja Norra on maailma suurimate laevastikuriikide seas. Nende jaoks ei ole Hormuzi väina sulgemine ainult teoreetiline mure, vaid otsene oht nende majandusele ja meremeeste turvalisusele. Nad toetavad kindlalt rahvusvahelistel reeglitel põhinevat korda ja õigust vabale läbisõidule.
-
Diplomaatiline tasakaalustamine: Sarnaselt Suurbritanniale ja teistele Euroopa riikidele rõhutavad ka Skandinaavia maad (eriti Rootsi ja Taani), et nad ei soovi saada osaliseks USA ja Iraani vahelises otseses sõjas. Nende fookus on “kaitsvatel operatsioonidel” (laevade eskortimine), mitte ründerünnakutel.
-
Trumpi surve ja NATO suhted: Donald Trumpi terav kriitika NATO ja liitlaste aadressil on pannud Skandinaavia riigid ebamugavasse olukorda. Kuna Norra ja Taani on NATO liikmed (ning Rootsi ja Soome värskelt liitunud), on neile oluline säilitada head suhted Washingtoniga, kuid nad ei poolda Trumpi “tehke ise või ostke meilt kütust” tüüpi nõudmisi.
-
Osalemise ebakindlus: Kuigi on teada, et kohtumisel osalesid Prantsusmaa ja Saksamaa, on näiteks Taani puhul veel selgusetu, kas nad osalevad Suurbritannia poolt kokku kutsutud virtuaalses arutelus täies mahus. Taani välisministeerium on olnud vastuste andmisel kidakeelne, mis viitab sisearuteludele selle üle, kui kaugele ollakse valmis sõjaliselt minema ilma ametliku vaherahuta, vahendab dr.dk.
Avafoto: Keir Starmer
Vaata ka:
Loe ka:
Trump ähvardab USA lahkumisega NATO-st, nimetades allianssi „paberist tiigriks”
Trumpi sõnumid paiskasid börsid langusesse: Helsinki ja Stockholmi börsid tugeva surve all