NordenBladet – Lofoteni vesinikupraamide projekti on esitletud kui Norra rohepöörde üht olulisemat sümbolit, kuid nüüd on selle tehnilise töökindluse kohta kerkinud tõsised küsimused – kavandatud vesinikutehnoloogia ei pruugi toimida nii, nagu on lubatud, ilmneb NRK ja SVT uurimusest. See seab tähelepanu alla nii projekti elluviija Torghatteni kui ka tehnoloogiatarnija PowerCelli rolli. Juhtum tõstatab laiema küsimuse, kui kindlale alusele saab rajada avaliku raha toel ellu viidavaid rohetehnoloogilisi suurprojekte.
NRK ja SVT uurimus keskendub Lofoteni ja Bodø vahel kavandatavale vesinikupraamide projektile, mida on esitletud kui Norra rohepöörde ja tulevikumerenduse üht olulisemat ettevõtmist. Projekt hõlmab Norra pikimat ja ilmastikule kõige enam avatud riiklikku parvlaevaühendust Bodø–Røst–Værøy–Moskenes ning lepingu kogumaksumus ulatub ligi 4,98 miljardi Norra kroonini. Kava järgi peaks liinile tulema kaks uut vesinikul töötavat parvlaeva, mille eesmärk on vähendada märkimisväärselt heitkoguseid.
Uurimus seab aga küsimärgi alla, kas projekti jaoks valitud vesinikutehnoloogia suudab täita sellele seatud ootusi ka pikaajaliselt. Loos viidatakse tehnilistele testidele ja PowerCelli sisemistele dokumentidele, mille järgi ei pruugi süsteem olla projekti vajaduste jaoks piisavalt küps ning selle töökindlus võib osutuda loodetust nõrgemaks. Samuti väidetakse, et sellist teavet ei olnud varem edastatud ei laevaoperaatorile Torghattenile ega Norra ametiasutustele.
Kahtlusi süvendavad viited PowerCelli teistele projektidele Austraalias, Rootsis ja Walesis, kus sama tehnoloogia kasutamisel on samuti ilmnenud probleeme. Nii tõstatab lugu laiema küsimuse, kas avaliku raha toel ellu viidav prestiižne rohetehnoloogiline suurprojekt toetub piisavalt töökindlale ja küpsele lahendusele.
PowerCell lükkab kriitika tagasi ja kinnitab, et ettevõtte tehnoloogia töötab nõuetekohaselt, vastab kokkulepitud tehnilistele nõuetele ning täidab klientide ootusi. Ettevõtte sõnul ei kajasta ajakirjanike käsutuses olnud sisemised andmed nende tänaseid tooteid ega anna õiget pilti süsteemi tegelikust võimekusest. Samuti märgitakse, et ühe olulise komponendi valmistamisse on kaasatud uus tööstuspartner.
Ettevõtete taust
Torghatten on üks Norra suuremaid meretranspordikontserne. Ettevõte opereerib 47 parvlaeva- ja kiirreisilaevaliini, annab tööd enam kui 1600 inimesele ning selle aastakäive on ligikaudu 4 miljardit Norra krooni. Torghatteni emaettevõtte all tegutsevad kolm piirkondlikku üksust, nende seas Torghatten Nord, mis vastutab Põhja-Norra ja osa lääneranniku ühenduste eest. Ettevõtte omanikud on EQT Infrastructure ja Nysnø Klimainvesteringer.
Lofoteni vesinikupraamide projektis on just Torghatten Nord operaator, kes sai Norra teedeametilt lepingu selle liini teenindamiseks. Ametlike kirjelduste järgi on projekt mõeldud olema suure mõjuga kliima- ja innovatsioonialgatus ning vesinik peaks katma vähemalt 85% kahe põhilaeva energiatarbest.
PowerCell Sweden AB on Rootsi vesinikkütuseelementide tootja, mis asutati 2008. aastal Volvo Groupi tööstusliku kõrvalharuna. Ettevõtte peakontor asub Göteborgis, tal on tegevus neljas riigis ning 2024. aasta aruande järgi 147 töötajat. PowerCell arendab ja toodab kütuseelemendi mooduleid ning süsteeme merenduse, lennunduse, energiatootmise ja maismaarakenduste jaoks. Alates 2023. aastast on ettevõtte aktsia noteeritud Nasdaq Stockholmil.
PowerCelli roll Lofoteni projektis seisneb kütuseelemendisüsteemide tarnimises. Ettevõtte enda teatel hõlmas 2023. aastal sõlmitud leping kahe laeva jaoks vesinikulahendusi, mille väärtus oli 19,2 miljonit eurot, ning seda esitleti kui üht maailma suurimat merenduse vesinikkütuseelemendi projekti.
Avafoto: Lofoten, Norra (Unsplash)