NordenBladet – Jaanuarikuine ekstreemne külmalaine pani Norra Buskerudi maakonna elektribussid tõsisele proovile. Hoolimata temperatuuridest, mis langesid kohati kuni –32 kraadini, läbisid sõidukid „külmatesti“ edukalt ja püsisid liinil.
Stabiilne liikumine ka miinus 32 kraadi juures
Buskerudi maakonnavalitsuse teatel toimis ühistransport Hallingdali piirkonnas ja mujal maakonnas eeskujulikult ka siis, kui termomeetripost näitas enam kui 30 külmakraadi. Enamik bussiliine teenindati plaanipäraselt, mis lükkab ümber levinud müüdi, nagu ei sobiks elektritransport põhjamaisesse kliimasse.
„See on olnud nõudlik kuu, kuid tulemused näitavad, at elektriline ühistransport võib toimida väga hästi ka karmis talvekliimas, kui ettevalmistused, kompetents ja pingutus on paigas,“ sõnas kohaliku transpordiettevõtte Brakar osakonnajuhataja Terje Sundfjord.
Edu taga oli tihe koostöö bussijuhtide, mehaanikute ja dispetšerite vahel, kes kohandasid rutiine vastavalt ilmastikuoludele ja lahendasid jooksvalt tekkivaid tehnilisi väljakutseid.
Kuidas ekstreemne külm mõjutab akutehnoloogiat?
Elektribusside käitamine miinuskraadidega on tehnoloogiline väljakutse, kuna madalad temperatuurid mõjutavad otseselt liitiumioonakude keemilisi protsesse ja energiatarbimist.
1. Aeglasem keemiline reaktsioon
Akudes liiguvad liitiumioonid anoodi ja katoodi vahel läbi elektrolüüdi. Külmaga muutub see vedelik viskoossemaks (pakseneb), mis takistab ioonide liikumist. See tähendab:
-
Vähenenud võimsus: Aku ei suuda kiirendamisel korraga nii palju energiat välja anda.
-
Aeglasem laadimine: Külma akut ei tohi laadida täisvõimsusel, et vältida püsivaid kahjustusi, mis muudab laadimisprotsessi pikemaks.
2. Salvestusmahu kahanemine
Külm ei „hävita“ elektrit aku sees, küll aga muudab selle kättesaamise raskemaks. Takistuse suurenemise tõttu läheb osa energiast kaotsi soojusena aku sisemuses, mistõttu väheneb sõiduulatus tavapäraselt 20–40%.
3. Salongi kütmise energiakulu
Erinevalt sisepõlemismootorist, mis toodab sõites jääksoojust, peab elektribuss kulutama akuenergiat salongi kütmiseks. Ekstreemse pakase korral võib kütteks kuluda peaaegu sama palju energiat kui bussi liigutamiseks. Norra edukas kogemus näitab aga, et kaasaegsed soojuspumbad ja akude eelsoojendussüsteemid suudavad selle kao kontrolli all hoida.
Buskerudi näide tõestab, et elektribusside töökindlus talvel ei sõltu ainult tehnikast, vaid eelkõige targast haldusest: akude soojendamisest enne liinile minekut, laadimisstrateegia kohandamisest ja personali koolitamisest.
