NordenBladet — 2025. aastal jäi õppelaenu võlglastel tasumata enam kui 100 miljoni euro väärtuses õppelaene. Täitemenetlusse jõudis ligi 9000 õppelaenu võlglast – praegust või endist üliõpilast –, kes ei suutnud möödunud aastal oma makseid pangale tasuda, vahendab Yle.
Õppelaenude riikliku käendajana tegutsev Kela katab tasumata jäänud laenumaksed esmalt panga ees ning nõuab seejärel võla võlgnikult sisse. Viimastel aastatel on sissenõudmisse jõudnud õppelaenude summad kasvanud varasemast märksa suuremaks.
2025. aasta lõpuks oli Kelal sissenõudmises kokku üle 36 000 õppelaenu võlglase. Nende tasumata kohustuste kogusumma ulatus ligikaudu 343 miljoni euroni.
Makseraskused süvenesid märgatavalt 2023. aastal, eeskätt intressimäärade kiire tõusu tõttu. Kui 2022. aastal olid intressimäärad veel negatiivsed, siis 2023. aastal kerkisid need üle nelja protsendi. Sama trend kajastus ka täitemenetluste arvus: enne 2023. aastat jõudis õppelaenudega seotud täitemenetlusse kuni 4000 inimest aastas, kuid 2023. aastal juba üle 8000. 2024. ja 2025. aastal sattus makseraskustesse igal aastal ligikaudu 9000–10 000 õppelaenu võlglast.
2025. aastal pidi Kela tasuma pankadele 108 miljonit eurot õppelaene, mida laenuvõtjad ise tagasi maksta ei suutnud. Üle-eelmisel aastal oli summa veel veidi suurem.
Taustal on ka õppelaenude mahu kasv. Pärast 2017. aasta reformi on võimalik võtta varasemast oluliselt rohkem õppelaenu ning sellest ajast on võetud laenusumma enam kui kahekordistunud. Kui nullintressi perioodil oli viivises alla ühe protsendi õppelaenu võtjatest, siis viimastel aastatel on laenu tagasimaksmisega hätta jäänud ligi kaks protsenti laenuvõtjatest.
2025. aasta keskpaigaks oli õppelaen enam kui poolel miljonil inimesel ning õppelaene oli kokku võetud ligikaudu 6,5 miljardi euro ulatuses.
Avafoto: Unsplash
