NordenBladet – Kvívíki vallavolikogu kinnitas eile otsuse hakata nõudma tasu tühjalt seisvate eluruumide eest, Fámjini vald tegi vastava otsuse juba detsembris.

Rohkem kui iga kolmas Fääri saarte omavalitsus on nüüdseks kehtestanud teenustasu oma haldusalas asuvatele tühjadele majadele. Viimaste lisandujatena on selle sammu astunud Kvívíki ja Fámjini vallad.

Kvívíki vallavolikogu võttis vastava otsuse vastu eile (29. jaanuaril). Hinnanguliselt asub Kvívíki vallas umbes 60 tühja eluruumi. Fámjini vallavolikogu langetas oma otsuse juba detsembris; seal on tühje eluruume ligikaudu 20.

Tasu suurus ja maksmise kord

Käesoleval aastal on seadusega lubatud maksimaalne teenustasu, mida omavalitsus võib ühe tühja eluruumi eest nõuda, 7945 Taani krooni.

Seaduse kohaselt on igal omavalitsusel õigus ise otsustada maksegraafiku üle. Tasu võidakse sisse nõuda kas:

  • igakuiselt,

  • kvartaalselt või

  • kord aastas.

Meede laieneb üle riigi

Lisaks värskelt liitunud Kvívíki ja Fámjini valdadele on tühjade eluruumide teenustasu kehtestanud juba paljud teised omavalitsused. Nimekirja kuuluvad:

  • Tórshavnar kommuna (Tórshavni vald)

  • Tvøroyrar kommuna

  • Sunda kommuna

  • Nes kommuna

  • Vága kommuna

  • Skopunar kommuna

  • Hvalbiar kommuna

  • Eiðis kommuna

Tühjade eluruumide teenustasu (tænastugjald fyri tóm býli) on Fääri saartel ja mitmetes teistes riikides kasutatav meede, millel on nii majanduslik kui ka sotsiaalpoliitiline eesmärk.

Mis see täpselt on?

Tühjade eluruumide teenustasu on fikseeritud aastane tasu, mida omavalitsus nõuab eluruumi (maja või korteri) omanikult, kui keegi ei ole sellesse eluruumi rahvastikuregistri andmetel sisse kirjutatud.
Juriidiline sisu: Seda nimetatakse “teenustasuks”, mitte “maksuks”. Loogika on selles, et isegi kui majas keegi ei ela, peab omavalitsus tagama sellele kinnistule ligipääsu ja taristu toimimise (teed on lahti aetud, tänavavalgustus põleb, vee- ja kanalisatsioonitorustik on töökorras, tuletõrje on valmisolekus).

Summa: Fääri saarte näitel on riiklikult kehtestatud piirmäär (2026. aastal 7 945 Taani krooni ehk u 1065 eurot), kuid iga vald otsustab ise, kas ja kui suures ulatuses nad seda rakendavad.

Miks see kehtestatakse?

Lühidalt on see “luksusmaks kasutuselevõtmata ressursi pealt”. Sõnum omanikule on lihtne: kinnisvara omamine on vastutus. Kui sa hoiad elamispinda kinni ajal, mil teised otsivad kodu, pead panustama kogukonna ülalpidamisse rahaliselt.
Sellel meetmel on kolm peamist põhjust:

1. Võitlus eluasemepuudusega (Peamine põhjus)
Paljudes Fääri saarte piirkondades (nagu ka mujal maailmas) on suur puudus elamispindadest. Noored pered ja tööjõud ei leia endale kodu, sest kinnisvaraturg on lukus. Samal ajal seisavad paljud majad tühjana, sest omanikud hoiavad neid investeeringuna, nostalgilistel põhjustel või lihtsalt ei viitsi nendega tegeleda.

Eesmärk: Tasu toimib survestusvahendina. See motiveerib omanikku maja välja üürima või maha müüma, et vältida iga-aastast lisakulu. See toob turule rohkem elamispindu.

2. Omavalitsuse tulubaasi kaitsmine
Omavalitsused saavad oma tulu peamiselt üksikisiku tulumaksust. Kui majas elab inimene (on sisse kirjutatud), laekub vallale makse, millest finantseeritakse teenuseid.

Probleem: Tühi maja on vallale “kuluartikkel”. See nõuab taristut (vesi, teed), kuid ei too sisse tulumaksu.

Lahendus: Teenustasu kompenseerib vallale kulud, mida nad teevad taristu ülalpidamiseks kinnistu jaoks, mis muidu tulu ei too.

3. “Kummituskülade” vältimine
Tühjad majad lagunevad kiiremini ja muudavad naabruskonna ilmet kurvemaks. Kui külas on palju tühje maju, sureb sealne elu välja – koolidesse ei jätku lapsi ja poed pannakse kinni.

Eesmärk: Sundida omanikke kinnisvaraga tegelema, et piirkonnad püsiksid elujõulisena.

Avafoto: Fääri saared (Unsplash)