NordenBladet – Igapäevakeeles öeldakse “emapalk”, ametlik nimetus on vanemahüvitis. Selle eesmärk on hoida lapsevanemale lapsega kodus olles alles tema varasem sissetulek (bruto), et töö- ja pereelu oleks lihtsam ühildada. Vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav ning seda maksab Sotsiaalkindlustusamet.
Vanemahüvitise liigid
Eestis on kolm omavahel sobituvat hüvitist/puhkust:
Ema vanemahüvitis ja emapuhkus – mõeldud lapse emale vahetult sünnituse ümbruses.
Isa vanemahüvitis ja isapuhkus – isale eraldi 30 kalendripäeva.
Jagatav vanemahüvitis ja vanemapuhkus – paindlik periood, mida saavad vastavalt pere valikule kasutada ema või isa (korraga siiski ainult üks vanem).
Kui kaua saab lapsevanem vanemahüvitist?
Ema vanemahüvitis: töötaval emal kuni 100 järjestikust päeva – kuni 70 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega ja 30 päeva pärast seda. Kui ema alustab hiljem (31–69 päeva enne tähtaega), on emapuhkus lühem ning kasutamata emapuhkuse päevad lisatakse jagatavale perioodile; kui alustada ≤30 päeva enne tähtaega, lisamist ei toimu. Kui emal töösuhet pole, on õigus 30 järjestikule päevale alates lapse sünnist.
Isa vanemahüvitis: 30 kalendripäeva (võib võtta paindlikult reeglites sätestatu järgi).
Sotsiaalkindlustusamet
Jagatav vanemahüvitis: üldjuhul 475 kalendripäeva. Kui ema ei kasuta kõiki 100 emapuhkuse päeva (nt alustab 31–69 päeva enne tähtaega), pikeneb jagatav periood vastavalt kasutamata emapuhkuse päevadele.
Kui suur on “emapalk” 2025. aastal?
Vanemahüvitise suurus arvestatakse iga saaja varasema sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi (nn referentsperiood: sünnikuust tagasi 9 “raseduskuud”, seejärel sellele eelnenud 12 kuu tulud).
Olulised perehüvitiste piirmäärad 2025. aastal:
Minimaalne määr (kui 12 kuu jooksul tulu polnud): 820 € kuus (27,33 € päevas).
Kui tulu ≤ alampalk: makstakse kuupalga alammäär – 886 € kuus (29,53 € päevas).
Maksimum: 5265,09 € kuus (175,50 € päevas).
Kõik summad on brutos.
Mis muutub 2026. aastal?
Alates 1. jaanuarist 2026 sündivate laste puhul on jagatava vanemahüvitise maksimum 3806,10 € kuus (126,87 € päevas) ning kaob teenitud tulu piirmäärast tulenev vähendamine – st vanem võib vanemahüvitist saades teenida piiramatut töist tulu, hüvitis ei vähene.
Kuidas arvutatakse?
Võetakse arvesse palgatulu, preemiad ja ettevõtlustulu, millelt on makstud sotsiaalmaks.
Ei võeta arvesse toetusi, pensione, haigus- ja töötushüvitisi, dividende jms.
Ülempiir tuleneb valemist: üle-eelmise aasta Eesti keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav kuusissetulek × 3. Seetõttu on 2025. a ülempiir 5265,09 €.
Töötamine ja tulu saamine hüvitise ajal
Ema/isa vanemahüvitis (emapuhkus/isapuhkus): töösuhe on peatatud, töölepinguseaduse või ATSi alusel töötada ei tohi, kuid teatud töine tulu (nt juhatuse liikme tasu, VÕS-leping) võib laekuda.
Jagatav vanemahüvitis: 2025. aastal võib ilma vähendamiseta teenida kuni pool ülempiirist ehk 2632,55 € bruto kuus. Ületamisel hüvitist vähendatakse vastavalt seadusele. Alates 01.01.2026 tulu piirmäära ei ole (hüvitist ei vähendata).
Maksustamine ja väljamakse
Vanemahüvitised on tulumaksuga maksustatavad; maksuvabastuse kasutamise soovi saab SKA-le esitada.
Väljamakse tehakse iga kuu 8. kuupäeval eelmise kuu eest (kui 8. on puhkepäev/püha, siis eelneval tööpäeval).
Ravikindlustus
Jagatava ja ema vanemahüvitise ajal on ravikindlustus tagatud. Emal on ravikindlustus tagatud ka raseduse ajal ja kolm kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnitähtaega.
Erijuhud
Enneaegne sünnitus: kui laps sünnib varem kui 70 päeva enne tähtaega, tekib töötaval emal ema vanemahüvitise õigus lapse sünnist 100 päevaks. Muidu arvestatakse ikka eeldatava sünnitähtaja järgi.
Raskeim juhtum (surnultsünd või lapse surm 70 päeva jooksul): töötaval emal on endiselt õigus 100 päeva emapuhkusele ja -hüvitisele; ravikindlustus on tagatud.
Järjest sündivad lapsed: kui laste vanusevahe on alla 3 aasta, võrreldakse uue lapse referentsperioodi tulu eelmise lapse alusega ning rakendatakse vanemale soodsamat (ei lange “emapalk” väiksema sissetuleku tõttu).
Kuidas taotleda?
Taotlemine käib Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses. Sama keskkonna kalkulaator (eeltäidetud andmetega) aitab hinnata tulevast hüvitist.
Levinud küsimused
Kas isa võib olla vanemapuhkusel, kui ema töötab?
Jah – jagatava vanemahüvitise ajal võib puhkusel olla korraga üks vanem (pere saab ise valida, kumb).
Kas hüvitise summa kõigub kuude lõikes?
Võib kõikkuda, sest hüvitist arvestatakse päevamääras ja vanem saab ise planeerida, mitme päeva eest kuus hüvitist kasutada. Kalendrikuu erinev päevade arv mõjutab samuti.
Millal pere saab “kõige rohkem päevi”?
Kui töötav ema alustab emapuhkust vähemalt 31 päeva enne tähtaega, kanduvad kasutamata päevad jagatava perioodi pikenduseks. Kui alustada ≤30 päeva enne tähtaega, päevad ei kandu.