NordenBladet  – 2011. aasta 22. juuli terrorirünnaku toimepanija Anders Behring Breivik*, kes tappis kokku 77 inimest, viibib endiselt vanglas range turvarežiimi all. Tänaseks on ta talle määratud 21-aastasest karistusest 13-aastat vangis olnud. Ta kannab karistust Norra Ringerike vanglas, kus tema vangistus toimub erirežiimiga üksuses. Tegemist on nn ennetava vangistusega (preventive detention), mis tähendab, et karistus võib korduvate hindamiste järel pikeneda seni, kuni teda peetakse ühiskonnale ohuks.

46-aastane Breivik on viimastel aastatel korduvalt vaidlustanud nii oma vangistustingimused kui ka isolatsiooni, väites, et need rikuvad tema inimõigusi. Norra kohtud on siiski leidnud, et eritingimused on õigustatud tema jätkuva ohtlikkuse tõttu. Ka 2024. ja 2025. aastal lükkasid kohtud tagasi nii tema katse vabaneda kui ka kaebused vanglarežiimi leevendamiseks.

Vanglas elab Breivik jätkuvalt isolatsioonis teistest kinnipeetavatest, kuid tal on juurdepääs eraldi eluruumidele, treeningvahenditele ja meelelahutusele. Samas on tal keelatud vabam suhtlus teiste vangidega. Norra ühiskonnas peetakse teda jätkuvalt väga suureks turvariskiks ning ükski vabastamispalve pole seni edu toonud.

2017. aastal taotles Breivik endale uueks ametlikuks nimeks Fjotolf Hansen. See nimi on tänaseni tema registrites olemas, kuid avalikkuse ees ja meedias kasutatakse endiselt peamiselt tema sünninime Anders Behring Breivik, kuna just selle nime all on ta tuntud seoses 2011. aasta rünnakutega.

Samal ajal kui Breivik jätkab oma õiguslikke vaidlusi, on Norra riik keskendunud ohvrite ja ühiskonna mälestuse hoidmisele. 2025. aastal valiti välja uus riiklik mälestusmärk 22. juuli Utøya terrorirünnakute ohvritele, mille autor on kunstnik Matias Faldbakken. Mälestusmärk avatakse Oslo lähistel ning see sümboliseerib habrast vastupidavust ja ühiskondlikku ühtsust pärast ränka tragöödiat.

______________________________

* Anders Behring Breiviki 2011. aasta terrorirünnaku motiiviks oli tema enda sõnul “Euroopa kaitsmine islami ja multikultuursuse eest”. Ta pidas Norra Töölispartei noorteorganisatsiooni ja selle poliitikat süüdlaseks sisserände ning ühiskonna mitmekesistumise soodustamises. Oma manifestis esitas ta äärmusrahvuslikke ja islamofoobseid vaateid, mille ajel ta kavandas rünnaku, et külvata hirmu ja edendada oma ideoloogiat.