Eesti: Värskas mälestati 1941. aastal küüditatud ja hukatud Eesti ohvitsere

„Oleme kogunenud Värskas mälestuskivi juurde, et meenutada ja meeles pidada 82 aastat tagasi 14. juunil Värskas Eesti ohvitseridele osaks saanud koledusi,“ ütles Kaitseväe Akadeemia veebel staabiveebel Andri Harkmann tseremoonial peetud kõnes. „Me mõistame üheselt hukka Nõukogude võimu inimsuse vastased kuritööd, kuid jäägu toonased traagilised sündmused meile meelde tuletama, et vajadusel tuleb Eesti riigi eest igal juhul koos ja otsustavalt võidelda.“

Lisaks Kaitseväe Akadeemia ülemale võttis sõna ka Setomaa valla vallavanem Raul Kudre, Kaitseliidu Võrumaa maleva kaplan Mait Mölder ning hingepalvuse küüditatud ja hukatud Eesti ohvitseride mälestuseks pidas Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku ülempreester Andreas Kaupo Põld.

Tseremoonia auvahtkonnas olid Kaitseväe Akadeemia kadetid ning pärast tseremooniat asetati 1941. aastal nõukogude võimu poolt represseeritud Eesti ohvitseride mälestuskivi jalamile pärjad.

Nõukogude võim vangistas ja küüditas 1940.-1941. aastatel sadu Eesti ohvitsere, kellest enamus hukati või surid vangistuses. 13. juunil 1941 vangistati Värska õppelaagris üle 200 Eesti ohvitseri. Nad koguti Petserisse Kaitseliidu majja, kust järgmisel päeval viidi juba edasi Venemaa vangilaagritesse. 1941. aasta juuniküüditamise käigus küüditati okupeeritud Eestist kokku ligi 10 000 inimest.

Küüditatud ja hukatud ohvitseride auks peetud mälestustseremoonia korraldamist alustas Eesti vabadusvõitlejate liit ja Eesti eruohvitseride kogu, alates 2017. aastast korraldab tseremooniat Kaitseväe Akadeemia.