NordenBladet – 21. juulil 2020 tähistab Fotomuuseum 40. sünnipäeva. Fotomuuseum kannab Eesti kultuurimaastikul meie fotoajaloo talletaja ja mõtestaja tähtsat rolli ning ühendab siinset fotokogukonda meediumi väärtustamiseks ja arendamiseks.
Kuigi fotoajalooga hakati Tallinna Linnamuuseumis tegelema juba 1960. aastate teises pooles, sündis Fotomuuseumi mõte 1973. aasta paiku legendaarse fotokunstniku Peeter Toominga peas. Olukord oli soodne uue filiaali loomiseks, kuna Vene tänav 17 ruum oli kitsaks jäänud – tollases Linnamuuseumi 4. korruse raamatukogus olid foto- ja fototehnika kogud oma füüsilise raskuse tõttu alumistele korrustele ohtlikuks muutunud. Lisaks tuli 1980. aasta Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati lähenemisel vanalinn üles vuntsida. Muuhulgas võeti ette Raekoja taga asuv raevangla ja vanglaülema maja, mida linnarahvas tundis tollal vaid Tallinna vanalinna ainukese avaliku käimlana. Nii sai poolakatest ehitajate abiga selles kireva ajalooga hoones avada 21. juulil 1980 Tallinna Linnamuuseumi uue filiaali. Algselt kandis see küll Raemuuseumi nime, kuna kultuurielu kontrolliva võimu tsensuur keelas “valede nägude” näitamise hirmus fotoekspositisiooni avamise ära. Nii sai muuseumi sisukohane nimi ja väärtus piiranguteta esile kerkida alles alates 1991. aastast tänu esimese ja kauaaegse juhataja Mall Parmase ja aktiivse fotoringkonna pingutusele.
600-aastases raevanglas asuva 40 aastase Fotomuuseumi ajalugu täidavad sajad toimunud näitused ja fotoüritused, mida on külastanud sajad tuhanded fotohuvilised. Olles Eesti fotograafia ajaloo lõimpunkt, talletatakse ja mõtestatakse siin Eesti fotograafiakultuuri selle muutumises. Siin asub fotokogu, mis sisaldab umbes 67000 fotot, negatiivi ja digitaalset kujutist. Kogu aareteks on autorikollektsioonid Eesti kuulsate fotograafide – vendade Parikaste, Nikolai Nyländeri, Johannes Mülberi, Carl Sarapi, Peeter Toominga jt töödega. Lisaks säilitatakse siin 1400 ajaloolist fotoeset, nende hulgas kuulsat Eestis leiutatud spioonikaamerat “Minox”. Dokumentaalkogu sisaldab 2100 trükist ja käsikirja.
Fotomuuseumi juubeliaasta tähtsündmuseks on 2020. kevadel alanud portreeaasta, mille põhinäituseks on “Eesti portreeavangard 1980–2000” (kuraatorid Tanel Verk ja Annika Haas). Seda saadavad väiksemad autorinäitused ja hariduslikud kõrvalprogrammid, mis sisaldavad avalikke loengusarju, töötube, kohtumisi fotokunstnikega ja koostööprojekti fotokunsti ajakirjaga “Positiiv”.