NordenBladet — Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu liikmesriikidele suunatud konsultatsiooni kohta, mis hindab senist alternatiivkütuste taristu väljaehitamist ja kasutuselevõttu ELis ning vajalikke poliitikamuudatusi tulevikuks.
Eesti on seisukohal, et 2014. a vastuvõetud alternatiivkütuste direktiiv on üldiselt tõhus olnud ja aidanud vähendada transpordisektori naftasõltuvust ning leevendada transpordi keskkonnamõju.
Direktiivi ülevaatamisel toetab Eesti kohaldamisala laiendamist ka lennu- ja raudteetranspordile. Täiendavate tankimis- ja laadimispunktide numbriliste eesmärkide asemel eelistab Eesti lahendust, mille järgi saavad riigid ise kujundada vajalikud poliitikaraamistikud tulenevalt riigi eripäradest.
Eesti teeb ettepaneku, et ka erasektori alternatiivkütuste laadimisvõrkude omanikud liituksid riiklike ühtsete andmeväravatega ja teeksid kättesaadavaks info laadimispunkti asukoha, seisukorra, kasutusvalmiduse ning hindade kohta. Selline lahendus aitaks kaasa piiriülesele koostööle.
Eesti on seisukohal, et lisaks ELi transpordi põhi- ja üldvõrgukoridoridele peaks alternatiivkütuste taristu olema rajatud ka üle riigi. Vajalik on transpordi põhikoridoridel leppida Euroopa Liidu tasemel kokku ühistes alternatiivkütuste taristu arendamise põhimõtetes, erinevate kütuste prioriteetsuse ajakavas ja toetusmeetmetes. Oluline on järgida tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet.
Eesti peab tähtsaks gaasi rolli kliimaneutraalsele majandusele ülemineku toetamiseks. Seejuures tuleb tagada taastuvast energiaallikast või süsinikneutraalselt toodetud gaasi üha suurem osakaal gaasitaristus. Gaasil on oluline roll nii energiavarustuskindluse tagamisel kui ka elektrisüsteemi tasakaalustamisel. Euroopa Liidu tasemel tuleb toetada vesiniku- ja muude taastuvate gaaskütuste tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõtmist ning luua võimalused muuta vesinikutehnoloogia kättesaadavamaks ja konkurentsivõimelisemaks.