NordenBladet — Mulluse aprilliga võrreldes olid kaubad 0,2% ja teenused 1,8% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta sama kuuga võrreldes 7,3% ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 0,9%.
Eelmise aasta aprilliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transport. Ligi kaks kolmandikku sellest andis mootorikütuse odavnemine. Bensiin oli 12,4% ja diislikütus 8,8% odavam. Kodudesse jõudnud elekter oli 15,1% ja soojusenergia 3,4% mullusest odavam. Suurem mõju indeksi muutusele oli veel toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemisel. Põhiosa sellest andis puuvilja 21,3% ning liha ja lihatoodete 8,4% hinnatõus. Lisaks nimetatutele on toidukaupadest sama ajaga enam kallinenud veel krõpsud (12%) ning odavnenud kartul (28%), värske kala (19%) ja värske köögivili (18%).
Märtsiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse 6% odavnemine ning peamiselt liha ja lihatoodete (3%), puuvilja (3,6%) ja köögivilja (2,2%) hinnatõusudest tekkinud toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul tehti aprillis seoses kogu kuu kehtinud eriolukorraga tarbijahinnaindeksi tootmise protsessis mõningaid muudatusi. „Palju hindu võtsime kaupluste külastamise asemel nende e-poodidest ning seda eriti ajutiselt suletud müügikohtade puhul. Suletud olid spordisaalid, mängutoad ning kultuuriasutused, kus kasutasime eelmise perioodi hindu. Praktiliselt katkes lennuliiklus ning ei toimunud puhkusereise, mistõttu on neis alagruppides hinnaarengud ennustamatud. Kuumuutuse saamiseks arvutasime välja tarbijahinnaindeksi muutuse, kasutades tegelikult müügil olnud kaupade ja teenuste indekseid ning rakendasime seda lennu- ja puhkusereisidele. Veel tasub silmas pidada, et hariduse ja lasteasutuste indeksi langus aprillis on tingitud kohalike omavalitsuste otsusest jätta eriolukorras võtmata lasteaia kohatasu,“ selgitas Trasanov.
Vaata ka tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit.
Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti riigi hetkeseisust, mille põhjal langetavad ministeeriumid meie elu edasi viivaid otsuseid.