Õnneraport: SELGITUS, miks just Soome on juba 8. aastat järjest maailma kõige õnnelikum riik

Soome on õnnelik riik

NordenBladet — Tänasel õnnepäeval 20. märtsil avaldati maailma õnneraport, mille kohaselt on Soome juba 8. aastat järjest maailmas kõige õnnelikum riik. Soome mudel ei tähenda, et kõik oleks täiuslik – ka seal esineb probleeme nagu vaimse tervise mured või üksildus –, kuid ühiskonna alusstruktuurid on väga tugevad, mis annab inimestele turvatunde ja rahulolu ka keerulisematel aegadel.

See, et Soome on juba 8. aastat järjest maailma kõige õnnelikum riik, tuleneb mitmest tegurist, mida arvestatakse Maailma Õnneraportis (World Happiness Report). Raport põhineb peamiselt elanike enesehinnangulisele heaolule, aga võetakse arvesse ka objektiivseid tegureid. Siin on mõned olulisemad põhjused, miks Soome nii stabiilselt tipus püsib:

1. Kõrge usaldustase ühiskonnas

  • Soomes usaldavad inimesed nii riigiasutusi kui ka üksteist. See tähendab, et nad tunnevad end turvaliselt ja kindlalt, isegi kriisiaegadel.
  • Korruptsioonitase on väga madal, mis suurendab inimeste usku õiglasusse ja läbipaistvusse.

2. Tugev sotsiaalsüsteem

  • Soomes on toimiv sotsiaalkaitsesüsteem, mis aitab inimesi rasketel aegadel – näiteks töökaotuse, haiguse või muude probleemide korral.
  • Haridus, tervishoid ja sotsiaalabi on kergesti kättesaadavad ning kvaliteetsed.

3. Hea töö- ja eraelu tasakaal

  • Soomlased väärtustavad vaba aega, loodust ja isiklikku ruumi. Töö ei ole ainus elu keskpunkt.
  • Paindlik töökorraldus ja tööandjate toetus aitavad vältida läbipõlemist.

4. Looduslähedus ja lihtne eluviis

  • Soomes on palju puhast loodust, järvi ja metsi – see soodustab vaimset heaolu.
  • Inimesed hindavad lihtsat ja rahulikku elu, mis vähendab stressi.

5. Hea haridustase ja võrdõiguslikkus

  • Kõrge haridustase ja ligipääs kvaliteetsele haridusele loovad võrdsed võimalused elus edasi liikumiseks.
  • Sooline ja sotsiaalne võrdsus aitavad kaasa ühiskonna üldisele rahulolule.

6. Kõrge elukvaliteet ja rahulolu eluga

  • Kui inimesi küsitakse, kuidas nad oma elu hindavad skaalal 0–10, siis soomlased annavad sageli väga kõrgeid hinnanguid.
  • Nad tunnevad, et nende elul on mõte, nad on toetatud ja turvaliselt hoitud.

Teisel kohal on Taani, kolmandal Island, edasi tulevad Rootsi, Holland, Costa Rica, Norra, Iisrael, Luksemburg ja Mehhiko.

Balti riikidest ja Ida-Euroopa riikidest on esikohal Leedu 16. kohal, Eesti on 39. kohal ja Läti 51. kohal.

Eesti on tabelis aasta-aastalt langenud: veel 2023. aastal oli Eesti 31. kohal ja 2024. aastal 34. kohal. Läti on samuti pidevalt tahapoole langenud. Leedu on seevastu oma positsiooni aasta-aastalt parandanud.

Kõige vähem õnnelikud riigid on Kongo, Iraan, Elevandiluurannik, Gabon, Mosambiik, Lõuna-Aafrika ja Türgi.

Avafoto: Unsplash

Mees küsib: Aga kuidas pesu pestakse üldse? PESU PESEMISE JUHEND ALGAJALE

NordenBladet – Sa pole kunagi varem ise masinaga pesu pesnud aga nüüd on nii, et tuleks see keeruline asi ette võtta. Ära muretse, kõigil meil on olnud kunagi see hetk, et teeme midagi esimest korda ja kuna seda varem teinud pole, siis tundub see hirmutav.

Pesu pesemine võib esmapilgul tunduda liialt keeruline, kuid tegelikult on sellel oma reeglid ja nipid, mida tasub teada, et riided püsiksid kauem ilusad ja puhtad. Kui sa pole kunagi varem pesumasinat kasutanud, siis see juhend aitab sul samm-sammult selgeks saada, kuidas pesu pesta.


1. Sorteeri pesu

Enne pesemist on oluline pesu sorteerida, et vältida värvide määrdumist ja tagada õige pesurežiimi valik. Sorteeri pesu järgmiselt:

  • Värvide järgi: Valged, heledad ja tumedad riided tuleb pesta eraldi. Ära selle reegli vastu eksi!

    Tavaliselt kogutakse musta pesu kuni saadakse masinatäis kas siis heledat või tumedat pesu. Keegi ei keela sul vajadusel ka pooltühjana masinat käivitada (see on lihtsalt kulukas, kui seda liiga tihti teed). Samuti ära pane masinasse liiga palju pesu, siis ei jõua masin sinu pesu korralikult puhtaks pesta.

  • Materjali järgi: Puuvill, vill, sünteetika ja muud kangad vajavad erinevaid pesurežiime.

    On soovituslik, et kampsunid ja just villased asjad pestakse eraldi, sest need võivad kokku tõmmata – vale reziimiga pestes võid kergelt XXL kampsunist M suuruse saada. Teiste materjalidega üldiselt on see pigem soovituslik, mitte otseselt vajalik.

  • Mustuse taseme järgi: Väga määrdunud riided tasub pesta eraldi või kasutada eelpesu.

    Kui sul on väga mustad või porised tööriided, siis pese neid õrnadest asjadest eraldi. Need vajavad pikemat pesu.

Märkus: Vaata alati rõivaste sees olevaid hooldusjuhiseid, et teada saada, kuidas konkreetset eset pesta.

Eriline märkus punaste riiete kohta: Punased rõivad võivad värvi anda ja määrida teisi kangaid. Seetõttu pese neid alati eraldi või koos teiste sarnaste värvidega.


2. Kontrolli taskuid ja sulge tõmblukud

Enne pesumasinasse panemist:

  • Kontrolli taskuid – väldi pabertaskurätikute ja muude esemete sattumist pesu sekka.
  • Sulge tõmblukud, et need ei kahjustaks teisi riideid.
  • Keera õrnad ja trükiga rõivad pahupidi, et need säiliksid paremini.

3. Vali õige pesuvahend

Erinevate kangaste ja värvide jaoks on erinevad pesuvahendid:

  • Universaalne pesupulber või -geel – sobib enamike kangaste jaoks.
  • Õrn pesuvahend – villastele ja siidistele kangastele.
  • Valgendajaga pesuvahend – valgele pesule (kasuta ettevaatlikult, et mitte kahjustada kangast).
  • Värvikaitsevahend – aitab hoida värvilisi riideid säravana.

Lisaks võib kasutada loputusvahendit, mis muudab pesu pehmemaks ja meeldivalt lõhnavaks.

Kui sa ei tea kuhu pesuvahend käib võid pesukapsli või padjakese lihtsalt koos musta pesuga trumlisse panna.


4. Pane pesu masinasse ja vali sobiv programm

Kui pesu on sorteeritud ja pesuvahend lisatud, vali sobiv pesuprogramm:

  • Puuvill (40–60°C) – tugevamatele kangastele, nt voodipesu, rätikud ja teksad.
  • Õrnpesu (30°C) – sünteetilistele ja õrnadele kangastele.
  • Villapesu (külm vesi või max 30°C) – villastele riietele.
  • Kiirpesu – sobib vähe määrdunud riietele.

Kuidas pesumasina programme lugeda? Enamikul pesumasinatel on programmivalik tähistatud sümbolite või sõnadega. Vaata masina kasutusjuhendit, et mõista, milline programm sobib sinu pesule kõige paremini. Kui kahtled, vali pigem madalam temperatuur ja õrn pesurežiim, et vältida riiete kahjustamist. 30-40°C on alati kindla peale minek.

Oluline: Pesumasinat ei tohi pesemise ajal lahti teha! Ukse avamine keset programmi võib põhjustada vee väljavalgunud ning kahjustada masinat ja riideid.


5. Tsentrifuugimine ja pesutsükli lõpetamine

Mis on tsentrifuugimine? Tsentrifuugimine on pesumasina protsess, kus riided keerlevad suurel kiirusel, et neist eemaldada võimalikult palju vett. Mida suurem on pöörete arv (nt 400, 800, 1000, 1200 või 1400 p/min), seda kuivemad on riided pärast pesemist.

  • Kõrgemad pöörded (1200–1400 p/min) – sobivad tugevamatele kangastele nagu teksad ja voodipesu.
  • Madalad pöörded (400–800 p/min) – sobivad õrnadele kangastele, et vältida riiete kahjustamist.
  • Ilma tsentrifuugita – villased ja väga õrnad rõivad, mida tuleks kuivatada tasapinnal.

Kui programm lõppeb, oota veidi, kuni masin peatub täielikult, ja võta pesu välja.

Kui soovid kindla peale minna, siis ära  tsentrifuugi suuremal tugevusel kui 400 p/min, sest paljud kangad võivad tugeva tsentrifuugi järel lihtsalt katki minna, eriti siis, kui tegu juba “päevi näinud” riietega.


6. Võta pesu välja ja kuivata õigesti

Pärast pesutsükli lõppu:

  • Võta pesu kohe välja, et vältida hallituse ja ebameeldiva lõhna tekkimist.
  • Riputa riided sirgelt kuivama või kasuta kuivatit, kui see on lubatud (kontrolli hooldussiltidelt!). Mida sirgemalt ja korralikumalt riided kuivama paned, seda sirgemad ja ilusamad nad peale kuivamist on.Nipp: Raputa rõivaid enne kuivama panemist, et need jääksid sirgemad ja vajaksid vähem triikimist.

 

Pesu pesemine ei ole keeruline, kui järgida õigeid samme. Kui oled selles alles algaja, siis aja jooksul muutub see rutiinseks ja lihtsaks tegevuseks. Pea meeles, et riiete hooldamine pikendab nende eluiga ja hoiab need värskena. Edukat pesupäeva!

Avafoto: NordenBladet

TURUD KUKUVAD: Nasdaq 100 kogeb suurimat langust alates 2022. aastast

NordenBladet -Tehnoloogiaaktsiad juhtisid USA aktsiaturu selle aasta suurimat langust, kuna investorid müüsid maha pikaajalisi turuliidreid kartuses, et majandus liigub languse suunas.

S&P 500 indeks langes 2,6%, samas kui tehnoloogiaettevõtted selles indeksis kaotasid hetkeks kuni 4,7%. Nasdaq 100 kukkus 3,8%, mis on suurim päevane langus alates 2022. aastast. Alates 19. veebruari rekordtasemest on indeks langenud 12% ning esmaspäeva müügilaine kustutas üle 1 triljoni dollari väärtusest.

Tesla Inc. aktsia kukkus 14%, laiendades aasta algusest saadik kogunenud kaotust 43%-ni. Nvidia Corp. kaotas 5% ja on kahe kuu jooksul kaotanud üle 1 triljoni dollari turuväärtusest. Bloomberg’i Magnificent Seven tehnoloogiaaktsiate indeks, mis hõlmab ka Alphabet Inc., Amazon.com Inc., Apple Inc., Meta Platforms Inc. ja Microsoft Corp., langes esmaspäeval 5,8% ning on 2025. aastal kaotanud juba 16%.

Tehnoloogiasektori müügilaviin järgnes nädalavahetusele, mil Trumpi administratsiooni ametnikud ja president Donald Trump andsid märku, et USA majandus võib aeglustuda. Kampaania käigus lubatud esimesel päeval kehtestatavad tariifid, mis pidanuksid katma maksukärpeid majanduskasvu ohustamata, on nüüd viinud riskivarade ümberhindamiseni.

“Müüge oma võitjad maha, võtke vastu karuturu stsenaarium ja hoiduge madalale,” ütles Fulton Breakefield Broenniman’i uurimisjuht Michael Bailey.

Tehnoloogiasektoris on seni olnud suured võitjad megakorporatsioonid nagu Nvidia ja Apple, mille turuväärtus ületas 3 triljonit dollarit. Meta ja Microsoft ei jäänud kaugele maha ning isegi Tesla väärtus tõusis kunagi üle 1 triljoni dollari.

Wall Street on juba mõnda aega liikunud tehnoloogiasektorist kaitsvamate sektorite suunas, kuna ebaühtlane kaubanduspoliitika ja püsiv inflatsioon on investoreid ärevile ajanud. See suundumus kiirenes esmaspäeval pärast majanduskasvu puudutavaid murettekitavaid kommentaare.

Kõige spekulatiivsemad tehnoloogiaettevõtted on langenud veelgi järsemalt – kasumita tehnoloogiaettevõtteid koondav indeks Goldman Sachs Non-Profitable Tech Index kukkus esmaspäeval 5,3% ning on aasta algusest langenud 14%. Indeks on teel halvima kvartali suunas alates 2022. aastast.

Goldman Sachs Non-Profitable Tech Index jälgib tehnoloogiaettevõtteid, mis ei ole veel kasumlikud, kuid millel on kõrge kasvupotentsiaal. Indeksisse kuuluvad peamiselt idufirmad ja noored tehnoloogiaettevõtted, mis investeerivad tugevalt arendusse ja turu laiendamisse ning millel pole veel positiivset netotulu.

See indeks sai eriti tuntuks 2021. aastal, kui spekulatiivsete tehnoloogiaaktsiate hinnad kasvasid kiiresti, kuid langesid järsult 2022. aastal kõrgemate intressimäärade ja majanduslike muutuste tõttu.

Kui Trumpilt küsiti, kas ta ootab sel aastal majanduslangust, vastas ta: “Ma vihkan selliseid ennustusi. See on üleminekuperiood, sest see, mida me teeme, on väga suur.” Lisaks rääkis USA rahandusminister Scott Bessent reedel “puhastusperioodist”, kuna USA majandus liigub uude faasi.

Avafoto: Unsplash

Eesti: Riigikogu esimees on Leedu taasiseseisvumispäeval visiidil Vilniuses

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Vilniuses kogunevad täna Eesti, Leedu, Läti, Poola, Ukraina, Soome ja Islandi spiikrid, kes arutavad Ukraina edasist toetamist ja Euroopa julgeolekut. „Meie ülesanne on hoida kokku ja teha kõik võimalik, et suurendada sõjalist toetust Ukrainale, tugevdada sanktsioone ja võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad ning investeerida oma julgeoleku tagamiseks ja agressori heidutamiseks oluliselt rohkem kaitsesse,“ lausus Lauri Hussar.

Peale Riigikogu esimehe osalevad kohtumisel Leedu Seimi esimees Saulius Skvernelis, Läti Seimi esimees Daiga Mieriņa, Poola Seimi marssal Szymon Hołownia, Ukraina Ülemraada esimees Ruslan Stefanšuk, Soome Eduskunna esimees Jussi Halla-aho ja Islandi Althingi aseesimees Bryndís Haraldsdóttir. Spiikrid võtavad vastu ühisavalduse Ukraina toetuseks ning annavad seejärel ühise pressikonverentsi.

Homme osalevad parlamentide esimehed Leedu 35. taasiseseisvumispäeva tähistamisel ja peavad kõne Leedu Seimi pidulikul istungil.

Visiidi jooksul külastavad spiikrid Vilniuses ka kultuuriruumiks ümber kujundatud Lukiškėsi vanglat ja Vilniuse teletorni.

 

KAS ultrarikkus röövib miljardäridelt vabaduse ja tihti ka tõekspidamised?

NordenBladet – Rikkus ja vabadus on kaks fundamentaalset ideed, mis tihtipeale käivad käsikäes avalikus diskursuses. Tavaline on väljend: Tahan saada rikkaks, et olla vaba. Siiski, mida enam vaadelda „ultrarikaste” elu, seda enam ilmneb paradoks: mida suuremaks paisub varandus, seda enam kitsenevad tegelikud vabadused. On piirid, kus sa kaotad oma sõna, oma mina ja oma elu –  äärmuslikult rikas võib sattuda või astuda pooltahtlikult manipulatsiooni, surve ja poliitiliste jõudude mängukanniks.

Kas liiga palju raha on kui narkosõltuvus, mänguline rikkus, mis viib inimese vabadusest hoopis kaugemale? Või on õigem püstitada küsimus, kas megarikkaks saab ainult moraalitu?

Teatud summast algab isegi ülirikastel pugemine, lipitsemine, enda arvamuse allasurumine, kompromisside leidmine, käsi-peseb-kätt teooria ja muu ahistav tegevus, kõik ikka suurema kasu nimel.

Usun, et tõeliselt rikas ja vaba on see, kellel on piisavalt vahendeid aga kes saab öelda, mida ta tegelikult mõtleb, teha seda, mida ta tegelikult tahab ja kõike seda teha sel ajal kui tahab.

Toome näite hetkel Skandinaavia meedias kõige loetuma ja kommenteerituima trio Trump-Zelenskyy-Lutnick kohta.

Kas miljardärist investeerimispankur, Cantor Fitzgeraldi tegevjuht ja Ameerika Ühendriikide 41. kaubandusminister Howard William Lutnick on oma sõnades ja tegudes vaba mees? Ei ole. Ta on president Trumpi ees psüühiliselt tõenäoliselt sama tavaline ja allasurutud, nagu kõik need, kes kaheksast-viieni oma ülemusele alluma peavad. Vahe on siin aga selles, et paljud heas mõttes tavainimesed, teevad seda vabatahtlikult. Osad sellepärast, et nad ei oska teisiti. Osad, sellepärast, et nad ei taha teisiti. Aga Lutnick sellepärast, et ta ei saa enam teisiti. Ta on ärimees, kes soovib et business oleks great again. Lutnicki ettevõte on seotud USA poliitilise ja majandusliku eliidiga. Kui ta surub Ukrainale peale kaheldavaid lepinguid, saab ta varakult kontrolli kaevanduste ja sadamate üle. Liitium, rauamaak ja teised haruldased metallid – see, mille pärast tegelikult Ukrainas sõda käib – on talle siis kandikul ette kantud. Samuti nagu teistele sama mängu mängijatele.

Suured ärimehed armastavad end näha mitte ainult miljardäridena, vaid ka ajalugu kujundavate tegelastena. Kas Lutnick uskus, et ta ei kahjusta oma mainet, vaid positsioneerib end julge rahuvahendaja ja majanduse ülesehitaja rolli kui surus Zelenskile peale „rahuplaani”?

Peaaegu kõik inimesed on pragmaatilised ja manipuleeritavad – väga vähesed inimesed suudavad olla PÄRISELT VABAD JA RIKKAD. Paljud suudavad olla vabad, aga pole rikkad, paljud on rikkad aga ei suuda olla vabad. Vaid üksikud väljavalitud on sääraste munadega, mis löövad isegi maailma esirikkurid oimetuks – vaid väga vähesed suudavad tõsta oma päris vaated ja arvamuse rahast ettepoole.

Raha iseenesest ei ole loomulikult halb. Vastupidi, see on väga kasulik vahend, mis võimaldab inimestel edendada ühiskonda, lahendada probleeme, elada mugavat elu, arendada teadust, tõsta sotsiaalset heaolu jne. Kuid eksisteerivad piirid, kust alates raha kogunemine ei täienda enam inimlikke vajadusi, vaid hakkab toimima eesmärgina omaette.

Kui inimese sissetulek kasvab üle teatud taseme, ei suurenda see enam tema elukvaliteeti, vaid tekitab hoopis uusi muresid: varade kaitsmine, poliitiline mõju, konkurents, manipulatsioonid ja pidev sotsiaalne kohanemine, et mitte kaotada positsiooni.

Suur osa megarikaste elu on seotud kompromisside ja kohandumisega. Kui tavainimene võib väljendada oma arvamust vaba inimesena, siis megarikkad peavad pidevalt mõtlema, kellele nad meeldima peavad ja milliseid tagajärgi nende seisukohad võivad omada. Mida suuremaks paisub varandus, seda enam peab inimene osalema mängudes, mida dikteerivad poliitilised ja majanduslikud jõud, kus iga otsust tuleb hinnata mitte isikliku vabaduse, vaid kasumi ja mõju aspektist. See viib olukorrani, kus isiklik mina taandub ja inimene muutub poliitiliste juhtide või teiste majanduslikult võimsate osapoolte mängukanniks.

Ultrarikkus on ka kui tippsport, kus kõige olulisem pole enam tervis, vaid tulemused. Tippsportlased võivad väljaspoolt paista sportlikud ja terved. Tegelikkuses ei eksisteeri tippsportlast, kes oleks terve – nad kõik on katki kas füüsiliselt või vaimselt. Tippsportlased võivad paista edukad ja vabad, kuid tegelikult on nad pideva surve all: vigastused, doping, meditsiiniline manipuleerimine, sotsiaalne pinge ja sponsorite nõuded. Nende elus on vaid kuulekus, sõltuvus, nõudmised, piirangud. Sama kehtib ka paljude ultrarikaste puhul.

Mul tekib sageli tekib küsimus: raha on küll mõnus aga kas tõesti sellise hinnaga? miks paljud megarikkad on nõnda selgrootud “poliitiliselt korrektsed” tegelased, kes harva avaldavad tõelist arvamust? Põhjus on loomulikult lihtne: mida suurem on varandus, seda suuremaks on kasvanud ahnus ja seda enam on seda vaja kaitsta. Tänane maailmamajandus on ehitatud sõltuvussuhetele, kus võim ja raha eksisteerivad sümbioosis ning see võib viia inimesed põhimõtteliste väärtuste kaotamiseni.

Neid, kes väljendavad oma arvamust liiga otsekoheselt, ootavad skandaalid, boikotid ja isegi majanduslikud kaotused. Seega ultra rikkad kohanevad olukorraga ja eelistavad pigem vaikselt kasumit koguda, kui riskida oma varandusega. Jah, nad on suures hädas, sest nad ei saa enam elada iseseisvalt ja ausalt, ilma et nende finantsimperiumid ei satuks ohtu. Vaadake kasvõi Vene oligarhe, kes paljud täna on nagu miinimumpalka saavad 40-aastaseid laene omavad reatöölised, kes töökohta kaotada kardavad (tegelikult täna vist kardavad isegi rohkem elu kui raha pärast). Ja võib-olla isegi põhjusega, sest enamus nende raha on sõltuvussuhetes.

Usun, et vähem ja sõltumatut raha omada on kordades parem! Võib-olla pole isegi õige ütelda “vähem”. Palju raha on ka väga hea aga see peab olema sõltumatu!

Sõltumatus üldse on üks tänuväärt asi. Paradoksaalselt on reaalselt kõige õnnelikumad ja vabamad just need inimesed, kellel on piisavalt raha elamiseks, kuid mitte nii palju, et nad peaksid oma vara kaitsma keeruliste poliitiliste ja majanduslike mängude eest.

Rohkem iseseisvust, rohkem sõltumatust ja sõltumatut raha!

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Vaata ka: