NordenBladet – Teletegija ja heategevussaate “Kodutunne” produtsent Kristi Loigo suri pühapäeval, 18. mail 2025 oma kodus 47-aastaselt. Praeguse seisuga ei ole Eesti politsei avaldanud ametlikku teadet Kristi Loigo surma kohta. Tema surma kinnitas meediale vend Kristo Nilov, kes ütles, et õel oli viimasel ajal suur stress ning kahtlustab, et surma põhjuseks võis olla infarkt.
Viimastel aastatel elas ta üle mitmeid isiklikke ja tööalaseid raskusi. Kristi Loigol oli tervisega probleeme juba varem. 2021. aasta oktoobris sattus ta haiglasse ning viibis intensiivravis. 2023. aastal suri ootamatult tema abikaasa Jan Loigo, mis mõjutas Kristit sügavalt nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Lisaks oli ta seotud pikaajalise kriminaalmenetlusega, kus teda kahtlustati annetuste väärkasutamises. Kuigi prokuratuur lõpetas menetluse 2024. aasta septembris, jäi juhtum avalikkuse tähelepanu alla ja mõjutas Loigo tervist ning mainet.
Kristi Loigo oli avalikkusele tuntud kui “Kodutunde” produtsent, mis aitas ligi 250 peret ja kogus üle miljoni euro annetusi.
NordenBladet – Täna, 17. mail 2025, leidis Soomes Eura piirkonnas aset traagiline helikopteriõnnetus, kus põrkasid õhus kokku kaks Tallinnast startinud Robinson R44 tüüpi kopterit. Õnnetuses hukkusid kõik viis pardal olnud inimest, sealhulgas tuntud Eesti ettevõtjad Oleg Sõnajalg (65) ja Priit Jaagant (52).
Siiani avaldatud teabe kohaselt ei ole kinnitust leidnud, et pardal oleks olnud ka Oleg Sõnajala noor elukaaslane Catherine Raudvere (26).
Välisministeeriumi info kohaselt oli kahe Robinson R44 tüüpi helikopteri pardal kokku viis inimest, kellest keegi kahjuks eluga ei pääsenud. Hukkunute nimelisi andmeid ei ole veel ametlikult täies ulatuses avalikustatud, kuid Oleg Sõnajala on tema lähedased juba tuvastanud.
Catherine Raudvere, kes oli Oleg Sõnajala uus, temast tunduvalt noorem elukaaslane, ei ole hetkel meedias ega ametlikus uurimisinfos esinenud võimaliku kaasreisijana. Täpsemad asjaolud ning lõplik reisijate nimekiri selguvad Soome keskkriminaalpolitsei ja lennuõnnetuse uurijate töö käigus.
NordenBladet – Täna, 17. mail 2025, toimus Soomes Eura piirkonnas traagiline helikopteriõnnetus, kus põrkasid õhus kokku kaks Tallinnast startinud Robinson R44 tüüpi kopterit. Õnnetuses hukkusid kõik viis pardal olnud inimest, teiste seas tuntud Eesti ettevõtjad Oleg Sõnajalg (65) ja Priit Jaagant (52).
Üks kopteritest kuulus Eleon RND OÜ-le, mille üks omanik on Oleg Sõnajalg, teine aga NOBE OÜ-le, mille omanikeringi kuuluvad Priit Jaagant, Lilit Jaagant ja Mait Rõõmusaar. Õnnetus juhtus umbes kell 12.35 kohaliku aja järgi, kui kopterid olid teel Kokemäkis asuvasse Piikajärvi lennukeskusesse. Lennuinfoteenistuse andmetel lendasid kopterid samal kõrgusel ja trajektooril, kuni nad ootamatult Eura lennujaamast põhja pool kadusid radarilt.
Soome politsei ja päästeteenistuse esialgse info kohaselt asuvad allakukkunud kopterid metsasel alal üksteisest umbes saja meetri kaugusel. Õnnetuse uurimist juhib Soome keskkriminaalpolitsei.
Eesti välisministeerium on kinnitanud, et kõik pardal viibinud inimesed hukkusid, ning on pidevas kontaktis Soome kolleegide ja politseiga. Õnnetuse täpsemad asjaolud on hetkel veel selgitamisel.
Praeguste ametlike andmete kohaselt ei ole kinnitatud, et Oleg Sõnajala uus, temast pea 40-aastat noorem naine Catherine Raudvere (26) oleks olnud Soomes toimunud kopteriõnnetuse pardal. Välisministeeriumi esindaja teatas, et ühe helikopteri pardal oli kaks ja teise pardal kolm reisijat ning kinnitamata andmetel ei ole teateid ühestki ellujäänust. Hukkunute isikute väljaselgitamine on jätkuvalt käimas.
Oleg Sõnajala lähedased on kinnitanud tema hukkumist õnnetuses, kuid teiste pardal olnud isikute, sealhulgas võimalike pereliikmete kohta ei ole avaldatud täiendavat teavet.
————————————
Oleg Sõnajalg (sünninimi Vitjuk; sündinud 5. oktoobril 1959) oli Eesti ettevõtja, muusik ja taastuvenergia edendaja.
Muusikukarjäär: 1980. aastate lõpus tõusis ta tuntusele pereansamblis Sõnajalg, kus osales koos oma venna Andrese ning abikaasade Viivi ja Siiriga. Ansambel oli populaarne kristliku popmuusika esitaja Eestis.
Ettevõtlus: 1990. aastatel asutasid vennad Sõnajalad sõltumatu telekanali TV1, mis lõpetas tegevuse 2001. aastal.
Hiljem keskendusid nad taastuvenergia arendamisele, eriti tuuleenergia valdkonnas. Nende juhtimisel rajati Aidu tuulepark, mille ehitus sattus konflikti riigiasutustega, kuid lõpuks jõuti kompromissile ja park avati.
Isiklik elu: Oleg oli abielus Viivi Sõnajalaga, kellega neil oli viis last. Viivi suri 10. augustil 2021. Hiljem oli Oleg suhtes 26-aastase Catherine Raudverega.
Priit Jaagant (sündinud 31. juulil 1972) oli tunnustatud Eesti ehitusettevõtja ja ärijuht, kelle karjäär ulatus üle kolme aastakümne.
Haridus ja varajane karjäär Jaagant lõpetas 1990. aastal Nõo Reaalgümnaasiumi ning 1995. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ehituse erialal. 1990ndate lõpus alustas ta karjääri ehitussektoris, töötades kuni 2010. aastani Nordecon Ehituse juhatuse esimehena.
Ettevõtlus Pärast Nordeconist lahkumist keskendus Jaagant oma ettevõtetele. Ta oli Mapri Ehitus OÜ juhatuse esimees ja suuromanik, samuti seotud mitmete teiste ettevõtetega, sealhulgas Mapri OÜ, Varavalvur OÜ ja Materra OÜ. Mapri Ehitus kasvas tema juhtimisel üheks Eesti juhtivaks ehitusettevõtteks, teostades projekte nii Eestis kui Lätis.
Lisaks oli Jaagant seotud NOBE OÜ-ga, mille omanikeringi kuulusid ka tema ja tema abikaasa Lilit Jaagant.
Isiklik elu ja huvid Jaagant oli abielus Lilit Jaagantiga ning NordenBladetile teadaolevalt oli neil vähemalt üks laps. Ta oli aktiivne ka spordis, olles seotud mittetulundusühinguga Eesti Karate-Do Shotokai.
Avafoto: Avafoto on illustreeriv, tegu pole reaalse õnnetuspaigaga
NordenBladet – Norra tähistab igal aastal 17. mail oma iseseisvuspäeva – põhiseaduse päeva (norra keeles Grunnlovsdagen), mis on üks silmapaistvamaid ja unikaalsemaid rahvuspühasid maailmas.
Erinevalt paljude riikide iseseisvuspäevadest, mis sageli keskenduvad militaarvõidule või revolutsioonile, on Norra 17. mai tähenduslik just seetõttu, et see rõhutab rahumeelset demokraatia sündi. See päev sümboliseerib norralaste rahvuslikku identiteeti, uhkust oma ajaloo üle ja pühendumust vabadusele ning põhiseaduslikule korrale.
Ajalooline taust
Norra põhiseaduse päev tähistab 17. mail 1814 Eidsvollis vastu võetud põhiseadust. Pärast Napoleoni sõdu, mille tagajärjel Taani pidi loovutama Norra Rootsi kuningriigile (Kieli rahulepinguga), otsustasid norralased keelduda passiivsest võimuvahetusest.
Norras kogunes 112-liikmeline rahvuskogu, mis kuulutas Norra 17. mail 1814 iseseisvaks kuningriigiks ja võttis vastu ühe vanima endiselt kehtiva põhiseaduse maailmas, mis oli tugevalt inspireeritud Ameerika ja Prantsuse revolutsioonide demokraatlikest ideedest. Kuigi Norra ühendati hiljem Rootsi kuningriigiga personaalliiduna (1814–1905), säilitas riik oma põhiseaduse ja ulatusliku sisepoliitilise autonoomia.
17. mail mail 1814 võttis Norra Eidsvollis vastu oma põhiseaduse. Sellega püüti taastada Norra iseseisvus pärast aastasadu kestnud Taani ja Rootsi ülemvõimu. Kuigi Norra liitus hiljem Rootsi kuningriigiga personaalliiduna, jäi põhiseadus kehtima ja seda peetakse iseseisvuse sümboliks.
Tänapäeval on 17. mai Norra tähtsaim rahvuspüha, mida tähistatakse kogu riigis rõõmsameelsete rongkäikude, rahvarõivaste, muusika ja kogukondlike pidustustega. Eriline rõhk on lasterongkäikudel (barnetog), mis väljendavad Norra rahuarmastavat vaimu ja demokraatlikke väärtusi.
Olulised elemendid:
Rahvarõivad (bunad): Kohalikest piirkondadest pärit rahvariided, mida kannavad tuhanded inimesed rongkäikudes.
Lippude rohkus: Norra lippe lehvitatakse igas aknas ja tänaval.
Kuningapere osalus: Oslos tervitavad kuningas Harald V ja kuninganna Sonja rahvast kuningalossi rõdult.
Toit ja traditsioonid: Lapsed söövad jäätist ja viinereid, pered peavad piknikke, tähistamine on väga kodanikukeskne.
Eriliseks teeb Norra 17. mai tähistamise selle rahumeelne ja tsiviilne olemus. Päeva keskmes ei ole sõjavägi ega relvastatud jõud, vaid rahva tahe, laste roll tuleviku kujundajatena ja pühendumus põhiseaduslikule riigikorrale.
Norralaste jaoks on see päev rahvusliku ühtsuse ja vabaduse sümbol. See ei ole ainult ajalooline meenutus, vaid ka iga-aastane kinnitus Norra identiteedile: olla demokraatlik, sõltumatu ja ühtehoidev rahvas.
Norra iseseisvuspäev, 17. mai, on rohkem kui lihtsalt rahvuspüha – see on elav ja kaasav demokraatia tähistamine. See peegeldab norralaste rahulikku võitlust oma suveräänsuse eest ning uhkust oma riikliku ja kultuurilise iseseisvuse üle. Grunnlovsdagen on päev, mil kogu rahvas, vanast nooreni, tuleb tänavatele mitte protestima, vaid pidutsema – rahu, vabaduse ja põhiseaduse nimel.
NordenBladet — Mai alguses hakkas kehtima sotsiaalkindlustusameti Kela eratervishoiu hüvitiste laiendamine. Muudatused puudutavad suutervishoidu, füsioteraapiat, viljakusravi ja günekoloogilist ravi, seisab Kela teates.
Need asjad muutuvad:
Hambaravi
Kela hüvitist suunatakse edaspidi ennetavale suutervishoiule ja sidekoehaiguste ravile. Hambahügienisti juurde pääseb nüüd kaks korda aastas ilma hambaarsti saatekirjata.
Arsti saatekirjaga hüvitatakse suuhügienisti ravi maksimaalselt 15 korda kahe aasta jooksul ja seda ka edaspidi. Samuti on endiselt võimalik hüvitada suu ja hammaste tervisekontrolli igal teisel aastal.
Füsioteraapia
Kela hüvitist saab maksimaalselt nelja füsioteraapiavisiidi eest aastas. Füsioteraapiasse saab pöörduda ilma arsti saatekirjata.
Isegi kui teil on saatekiri, saate ikkagi hüvitist ainult nelja visiidi eest.
Günekoloogiline ravi ja viljakusravi
Kela saab hüvitada günekoloogi määratud viljakusravi kulud, kui viljatus on tingitud haigusest ja isik on alla 43-aastane.
Üle 43-aastastele isikutele võib hüvitist määrata igal üksikjuhul eraldi.
Samuti on suurendatud günekoloogiliste ravide eest makstava hüvitise suurust.
