NordenBladet – Gröönimaa rahvuslik identiteet on tihedalt seotud nende hümniga, mis kannab nime “Nunarput utoqqarsuanngoravit” (tõlkes: “Sina, meie iidne maa”). Erinevalt paljudest teistest riigihümnidest, mis keskenduvad sõjalisele vaprusele või monarhi ülistamisele, on Gröönimaa hümn sügavalt poeetiline ja ühiskonnakriitiline teos, mis kutsub rahvast üles arengule ja haridusele.

Alates 1979. aasta koduvalitsuse (Hjemmestyre) kehtestamisest on see ametlikult tunnustatud Gröönimaa riigihümnina.

1. Autorid ja loomislugu

Hümn sündis 20. sajandi alguses, ajal, mil Gröönimaal hakkas tekkima rahvuslik ärkamine ja arutelu inuittide tuleviku üle moderniseeruvas maailmas.

• Sõnade autor: Henrik Lund (1875–1948), tuntud ka hüüdnimega Intaleeraq. Ta oli Gröönimaa lüürik, maalikunstnik ja pastor. Lundi peetakse üheks olulisemaks figuuriks Gröönimaa kirjandusloos. Ta kirjutas hümni sõnad 1916. aastal.

• Muusika autor: Jonathan Petersen (1881–1961). Ta oli silmapaistev helilooja ja orelimängija, kes kirjutas muusika paljudele Gröönimaa lauludele ning koostas esimese gröönikeelse lauliku.

• Ametlik staatus: Kuigi laulu lauldi aastakümneid, sai see ametliku riigihümni staatuse 1979. aastal, kui Gröönimaa sai autonoomia.

2. Sõnum ja analüüs: Üleskutse ärkamisele

“Nunarput utoqqarsuanngoravit” on oma sisult üllatavalt progressiivne. Kui esimene salm on traditsiooniline armastusavaldus maale, siis järgnevad salmid sisaldavad Henrik Lundi kriitikat toonase ühiskonna stagnatsiooni kohta ja üleskutset vaimsele arengule.

Lund soovis, et gröönlased ei jääks kinni vaid esivanemate pärandi ülistamisse, vaid omandaksid hariduse ja astuksid julgelt kaasaegsesse maailma.

Hümni struktuur ja sisu (tõlgendus)

Hümn koosneb mitmest salmist, kuid ametlikel tseremooniatel lauldakse tavaliselt esimest ja viimast.

1. Esimene salm: Pöördub personifitseeritud Gröönimaa poole (“Sina, meie iidne maa”), kirjeldades selle vanust ja valgeid juukseid (liustikke ja lund). See on austusavaldus looduse igavikulisusele.

2. Keskmised salmid: Lund noomib leebelt oma rahvast, öeldes, et ei piisa vaid vanadele kangelastegudele toetumisest. Ta kutsub “täiskasvanud lapsi” üles mitte olema väikesed ja lapsikud, vaid tõusma ja tegutsema.

3. Lõpusalm: Väljendab soovi olla väärikas rahvas teiste maailma rahvaste seas, rõhutades keele ja kultuuri säilitamise kõrval vajadust progressi järele.

   Gröönikeelne hümni tekst	Ingliskeelne (poeetiline) tõlge
   I. Nunarput utoqqarsuanngoravit Niaqqut ulissimavoq qiinik. Qitornatit kissumiaannarpatit Tunillugit sineriavit piinik.	I. Our country, which has become so old your head is all covered with white hair.  Always held us, your children, in your bosom  and gave us the riches of your coasts.
   II. Akullequtaasutut merlertutut Illinni perortugut tamaani Kalaallinik imminik taajumavugut Niaqquit ataqqinartup saani.	II. As middle children in the family we blossomed here Kalaallit, we want to call ourselves before your proud and honourable head.
   III. Atortillugillu tamaasa pisit ingerlaniarusuleqaagut, nutarterlugillu noqitsigisatit siumut, siumut piumaqaagut.	III. With a burning desire to develop what you have to give, renewing, removing your obstacles our desire to move is forward, forward.
   IV. Inersimalersut ingerlanerat  tungaalittiterusuleqaarput, oqaatsit “aviisit” qanoq kingunerat atussasoq erinigileqaarput.	IV. The way of matured societies is our zealous goal to attain; the effect of speech and letters we long to behold
   V. Taqilluni naami atunngiveqaaq, kalaallit siumut makigitsi. Inuttut inuuneq pigiuminaqaaq,  saperasi isumaqaleritsi.	V. Humbleness is not the course, Kalaallit wake up and be proud! A dignified life is our goal; courageously take a stand.

    

   Sõnade näide (tõlge)

   Gröönikeelne originaal (esimene salm): Nunarput utoqqarsuanngoravit Niaqqut ulissat qaqqanit. Ajorpaputit suli, taamaattoq Nunarput kigaalluinnarnaveerpoq.

   Eestikeelne otsetõlge: Meie maa, kes sa oled nii vanaks jäänud, Sinu pea on kaetud valgete juustega (liustikega). Oled meid alati hoidnud, siiski Meie maa on endiselt rahutu (elujõuline).

   3. Gröönimaa “teine hümn” – Nuna asiilasooq

   Huvitava faktina on Gröönimaal ametlikult tunnustatud ka teine rahvuslik laul, mida peetakse sageli võrdväärseks hümniga.

   • Pealkiri: “Nuna asiilasooq” (tõlkes: “Suure ulatusega maa” või “Maa, mis on pikk ja lai”).

   • Autorid: Sõnad ja viis on samuti loodud Jonathan Peterseni poolt.

   • Erinevus: Kui Nunarput utoqqarsuanngoravit on pidulik, aeglane ja koraalilik (riiklik hümn), siis Nuna asiilasooq on rütmikam ja seda peetakse sageli rahvushümniks (etnilises mõttes). Seda kasutavad eriti Kalaallit inuitid.

   • Kasutus: Valitsus on ametlikult kinnitanud, et mõlemad laulud on tunnustatud, kuid riiklikel tseremooniatel ja välisvisiitidel on esikohal siiski Nunarput utoqqarsuanngoravit.

   4. Kasutamine ja protokoll

   Gröönimaa hümni esitatakse järgmistes kontekstides:

   • Ullortuneq (21. juuni): Rahvuspühal lauldakse hümni lipu heiskamisel kõikides asulates.

   • Poliitilised sündmused: Gröönimaa parlamendi (Inatsisartut) istungite avamisel ja valitsuse (Naalakkersuisut) vannutamisel.

   • Spordivõistlused: Island Games’il (Saarte mängud) või Arktika talimängudel, kus Gröönimaa osaleb eraldi lipu all, mängitakse võitjatele just seda hümni, mitte Taani oma.

   • Koolid ja kirikud: Laul on osa kooliprogrammist ja seda lauldakse kirikupühadel.

   5. Muusikaline iseloom

   Muusikaliselt on Nunarput utoqqarsuanngoravit läänelik, meenutades 19. sajandi Euroopa kirikukoraale või hümne. See peegeldab asjaolu, et autorid olid saanud Taani-mõjulise hariduse ja olid seotud luterliku kirikuga. Meloodia on väärikas, aeglane ja mõtlik, nõudes esitajalt head hääleulatust ja kontrolli.

   Avafoto: Foto on illustratiivne (NordenBladet)