NordenBladet -Tehnoloogiaaktsiad juhtisid USA aktsiaturu selle aasta suurimat langust, kuna investorid müüsid maha pikaajalisi turuliidreid kartuses, et majandus liigub languse suunas.
S&P 500 indeks langes 2,6%, samas kui tehnoloogiaettevõtted selles indeksis kaotasid hetkeks kuni 4,7%. Nasdaq 100 kukkus 3,8%, mis on suurim päevane langus alates 2022. aastast. Alates 19. veebruari rekordtasemest on indeks langenud 12% ning esmaspäeva müügilaine kustutas üle 1 triljoni dollari väärtusest.
Tesla Inc. aktsia kukkus 14%, laiendades aasta algusest saadik kogunenud kaotust 43%-ni. Nvidia Corp. kaotas 5% ja on kahe kuu jooksul kaotanud üle 1 triljoni dollari turuväärtusest. Bloomberg’i Magnificent Seven tehnoloogiaaktsiate indeks, mis hõlmab ka Alphabet Inc., Amazon.com Inc., Apple Inc., Meta Platforms Inc. ja Microsoft Corp., langes esmaspäeval 5,8% ning on 2025. aastal kaotanud juba 16%.
Tehnoloogiasektori müügilaviin järgnes nädalavahetusele, mil Trumpi administratsiooni ametnikud ja president Donald Trump andsid märku, et USA majandus võib aeglustuda. Kampaania käigus lubatud esimesel päeval kehtestatavad tariifid, mis pidanuksid katma maksukärpeid majanduskasvu ohustamata, on nüüd viinud riskivarade ümberhindamiseni.
“Müüge oma võitjad maha, võtke vastu karuturu stsenaarium ja hoiduge madalale,” ütles Fulton Breakefield Broenniman’i uurimisjuht Michael Bailey.
Tehnoloogiasektoris on seni olnud suured võitjad megakorporatsioonid nagu Nvidia ja Apple, mille turuväärtus ületas 3 triljonit dollarit. Meta ja Microsoft ei jäänud kaugele maha ning isegi Tesla väärtus tõusis kunagi üle 1 triljoni dollari.
Wall Street on juba mõnda aega liikunud tehnoloogiasektorist kaitsvamate sektorite suunas, kuna ebaühtlane kaubanduspoliitika ja püsiv inflatsioon on investoreid ärevile ajanud. See suundumus kiirenes esmaspäeval pärast majanduskasvu puudutavaid murettekitavaid kommentaare.
Kõige spekulatiivsemad tehnoloogiaettevõtted on langenud veelgi järsemalt – kasumita tehnoloogiaettevõtteid koondav indeks Goldman Sachs Non-Profitable Tech Index kukkus esmaspäeval 5,3% ning on aasta algusest langenud 14%. Indeks on teel halvima kvartali suunas alates 2022. aastast.
Goldman Sachs Non-Profitable Tech Index jälgib tehnoloogiaettevõtteid, mis ei ole veel kasumlikud, kuid millel on kõrge kasvupotentsiaal. Indeksisse kuuluvad peamiselt idufirmad ja noored tehnoloogiaettevõtted, mis investeerivad tugevalt arendusse ja turu laiendamisse ning millel pole veel positiivset netotulu.
See indeks sai eriti tuntuks 2021. aastal, kui spekulatiivsete tehnoloogiaaktsiate hinnad kasvasid kiiresti, kuid langesid järsult 2022. aastal kõrgemate intressimäärade ja majanduslike muutuste tõttu.
Kui Trumpilt küsiti, kas ta ootab sel aastal majanduslangust, vastas ta: “Ma vihkan selliseid ennustusi. See on üleminekuperiood, sest see, mida me teeme, on väga suur.” Lisaks rääkis USA rahandusminister Scott Bessent reedel “puhastusperioodist”, kuna USA majandus liigub uude faasi.
NordenBladet — Vilniuses kogunevad täna Eesti, Leedu, Läti, Poola, Ukraina, Soome ja Islandi spiikrid, kes arutavad Ukraina edasist toetamist ja Euroopa julgeolekut. „Meie ülesanne on hoida kokku ja teha kõik võimalik, et suurendada sõjalist toetust Ukrainale, tugevdada sanktsioone ja võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad ning investeerida oma julgeoleku tagamiseks ja agressori heidutamiseks oluliselt rohkem kaitsesse,“ lausus Lauri Hussar.
Peale Riigikogu esimehe osalevad kohtumisel Leedu Seimi esimees Saulius Skvernelis, Läti Seimi esimees Daiga Mieriņa, Poola Seimi marssal Szymon Hołownia, Ukraina Ülemraada esimees Ruslan Stefanšuk, Soome Eduskunna esimees Jussi Halla-aho ja Islandi Althingi aseesimees Bryndís Haraldsdóttir. Spiikrid võtavad vastu ühisavalduse Ukraina toetuseks ning annavad seejärel ühise pressikonverentsi.
Homme osalevad parlamentide esimehed Leedu 35. taasiseseisvumispäeva tähistamisel ja peavad kõne Leedu Seimi pidulikul istungil.
Visiidi jooksul külastavad spiikrid Vilniuses ka kultuuriruumiks ümber kujundatud Lukiškėsi vanglat ja Vilniuse teletorni.
NordenBladet – Rikkus ja vabadus on kaks fundamentaalset ideed, mis tihtipeale käivad käsikäes avalikus diskursuses. Tavaline on väljend: Tahan saada rikkaks, et olla vaba. Siiski, mida enam vaadelda „ultrarikaste” elu, seda enam ilmneb paradoks: mida suuremaks paisub varandus, seda enam kitsenevad tegelikud vabadused. On piirid, kus sa kaotad oma sõna, oma mina ja oma elu – äärmuslikult rikas võib sattuda või astuda pooltahtlikult manipulatsiooni, surve ja poliitiliste jõudude mängukanniks.
Kas liiga palju raha on kui narkosõltuvus, mänguline rikkus, mis viib inimese vabadusest hoopis kaugemale? Või on õigem püstitada küsimus, kas megarikkaks saab ainult moraalitu?
Teatud summast algab isegi ülirikastel pugemine, lipitsemine, enda arvamuse allasurumine, kompromisside leidmine, käsi-peseb-kätt teooria ja muu ahistav tegevus, kõik ikka suurema kasu nimel.
Usun, et tõeliselt rikas ja vaba on see, kellel on piisavalt vahendeid aga kes saab öelda, mida ta tegelikult mõtleb, teha seda, mida ta tegelikult tahab ja kõike seda teha sel ajal kui tahab.
Toome näite hetkel Skandinaavia meedias kõige loetuma ja kommenteerituima trio Trump-Zelenskyy-Lutnick kohta.
Kas miljardärist investeerimispankur, Cantor Fitzgeraldi tegevjuht ja Ameerika Ühendriikide 41. kaubandusminister Howard William Lutnick on oma sõnades ja tegudes vaba mees? Ei ole. Ta on president Trumpi ees psüühiliselt tõenäoliselt sama tavaline ja allasurutud, nagu kõik need, kes kaheksast-viieni oma ülemusele alluma peavad. Vahe on siin aga selles, et paljud heas mõttes tavainimesed, teevad seda vabatahtlikult. Osad sellepärast, et nad ei oska teisiti. Osad, sellepärast, et nad ei taha teisiti. Aga Lutnick sellepärast, et ta ei saa enam teisiti. Ta on ärimees, kes soovib et business oleks great again. Lutnicki ettevõte on seotud USA poliitilise ja majandusliku eliidiga. Kui ta surub Ukrainale peale kaheldavaid lepinguid, saab ta varakult kontrolli kaevanduste ja sadamate üle. Liitium, rauamaak ja teised haruldased metallid – see, mille pärast tegelikult Ukrainas sõda käib – on talle siis kandikul ette kantud. Samuti nagu teistele sama mängu mängijatele.
Suured ärimehed armastavad end näha mitte ainult miljardäridena, vaid ka ajalugu kujundavate tegelastena. Kas Lutnick uskus, et ta ei kahjusta oma mainet, vaid positsioneerib end julge rahuvahendaja ja majanduse ülesehitaja rolli kui surus Zelenskile peale „rahuplaani”?
Peaaegu kõik inimesed on pragmaatilised ja manipuleeritavad – väga vähesed inimesed suudavad olla PÄRISELT VABAD JA RIKKAD. Paljud suudavad olla vabad, aga pole rikkad, paljud on rikkad aga ei suuda olla vabad. Vaid üksikud väljavalitud on sääraste munadega, mis löövad isegi maailma esirikkurid oimetuks – vaid väga vähesed suudavad tõsta oma päris vaated ja arvamuse rahast ettepoole.
Raha iseenesest ei ole loomulikult halb. Vastupidi, see on väga kasulik vahend, mis võimaldab inimestel edendada ühiskonda, lahendada probleeme, elada mugavat elu, arendada teadust, tõsta sotsiaalset heaolu jne. Kuid eksisteerivad piirid, kust alates raha kogunemine ei täienda enam inimlikke vajadusi, vaid hakkab toimima eesmärgina omaette.
Kui inimese sissetulek kasvab üle teatud taseme, ei suurenda see enam tema elukvaliteeti, vaid tekitab hoopis uusi muresid: varade kaitsmine, poliitiline mõju, konkurents, manipulatsioonid ja pidev sotsiaalne kohanemine, et mitte kaotada positsiooni.
Suur osa megarikaste elu on seotud kompromisside ja kohandumisega. Kui tavainimene võib väljendada oma arvamust vaba inimesena, siis megarikkad peavad pidevalt mõtlema, kellele nad meeldima peavad ja milliseid tagajärgi nende seisukohad võivad omada. Mida suuremaks paisub varandus, seda enam peab inimene osalema mängudes, mida dikteerivad poliitilised ja majanduslikud jõud, kus iga otsust tuleb hinnata mitte isikliku vabaduse, vaid kasumi ja mõju aspektist. See viib olukorrani, kus isiklik mina taandub ja inimene muutub poliitiliste juhtide või teiste majanduslikult võimsate osapoolte mängukanniks.
Ultrarikkus on ka kui tippsport, kus kõige olulisem pole enam tervis, vaid tulemused. Tippsportlased võivad väljaspoolt paista sportlikud ja terved. Tegelikkuses ei eksisteeri tippsportlast, kes oleks terve – nad kõik on katki kas füüsiliselt või vaimselt. Tippsportlased võivad paista edukad ja vabad, kuid tegelikult on nad pideva surve all: vigastused, doping, meditsiiniline manipuleerimine, sotsiaalne pinge ja sponsorite nõuded. Nende elus on vaid kuulekus, sõltuvus, nõudmised, piirangud. Sama kehtib ka paljude ultrarikaste puhul.
Mul tekib sageli tekib küsimus: raha on küll mõnus aga kas tõesti sellise hinnaga? miks paljud megarikkad on nõnda selgrootud “poliitiliselt korrektsed” tegelased, kes harva avaldavad tõelist arvamust? Põhjus on loomulikult lihtne: mida suurem on varandus, seda suuremaks on kasvanud ahnus ja seda enam on seda vaja kaitsta. Tänane maailmamajandus on ehitatud sõltuvussuhetele, kus võim ja raha eksisteerivad sümbioosis ning see võib viia inimesed põhimõtteliste väärtuste kaotamiseni.
Neid, kes väljendavad oma arvamust liiga otsekoheselt, ootavad skandaalid, boikotid ja isegi majanduslikud kaotused. Seega ultra rikkad kohanevad olukorraga ja eelistavad pigem vaikselt kasumit koguda, kui riskida oma varandusega. Jah, nad on suures hädas, sest nad ei saa enam elada iseseisvalt ja ausalt, ilma et nende finantsimperiumid ei satuks ohtu. Vaadake kasvõi Vene oligarhe, kes paljud täna on nagu miinimumpalka saavad 40-aastaseid laene omavad reatöölised, kes töökohta kaotada kardavad (tegelikult täna vist kardavad isegi rohkem elu kui raha pärast). Ja võib-olla isegi põhjusega, sest enamus nende raha on sõltuvussuhetes.
Usun, et vähem ja sõltumatut raha omada on kordades parem! Võib-olla pole isegi õige ütelda “vähem”. Palju raha on ka väga hea aga see peab olema sõltumatu!
Sõltumatus üldse on üks tänuväärt asi. Paradoksaalselt on reaalselt kõige õnnelikumad ja vabamad just need inimesed, kellel on piisavalt raha elamiseks, kuid mitte nii palju, et nad peaksid oma vara kaitsma keeruliste poliitiliste ja majanduslike mängude eest.
Rohkem iseseisvust, rohkem sõltumatust ja sõltumatut raha!
NordenBladet – Kas oled kunagi unistanud oma idufirma loomisest ja sellest, et see kasvaks miljardifirmaks ehk ükssarvikuks? Start-up maailm on täis edulugusid, kuid ka ohtralt väljakutseid. Siin on põhjalik juhend, mis aitab mõista, kuidas viia idee edukaks ettevõtteks ja jõuda ükssarviku (inglise keeles unicorn) staatusesse.
1. Tugev ja innovaatiline idee
Iga edukas start-up algab ainulaadsest ja väärtuslikust ideest. Ükssarvikuks saamise eelduseks on:
Probleemi lahendamine – Kas sinu idee lahendab olulise ja massidele vajaliku probleemi?
Turupotentsiaal – Kas turg on piisavalt suur ja kasvav?
Konkurentsieelis – Mis teeb sinu lahenduse unikaalseks?
2. Tugev meeskond ja õiged partnerid
Hea idee vajab suurepärast meeskonda, kes selle ellu viib. Olulised tegurid:
Mitmekesine oskuste pagas – Tehniline, äriline ja turundusalane kompetents.
Ühine visioon – Kas meeskond jagab sama suurt ambitsiooni ja kirge?
Võime juhtida ja skaleerida – Kas olete valmis kasvama ja juhtima suurettevõtet?
3. Rahastus ja investorite leidmine
Miljardifirma ülesehitamine nõuab märkimisväärseid ressursse. Peamised rahastamisvõimalused:
Edukad start-up’id kasvavad kiiresti ja jõuavad suurte kliendimassideni. Edu saavutamiseks:
Kasvustrateegia – Kasutajate kiire kaasamine ja hoidmine.
Bränding ja turundus – Tugev kaubamärk ning sihitud turundustegevused.
Data-driven otsustamine – Kasutajate käitumise ja tagasiside analüüs.
5. Skaaleerimine ja rahvusvaheline laienemine
Kasv on ükssarvikuks saamise vältimatu osa. Olulised aspektid:
Automatiseerimine ja tehnoloogia – Kas ettevõtte operatsioonid on skaleeritavad*?
Uued turud ja ekspansioon (laienemine) – Millistel turgudel on suurim potentsiaal?
Regulatsioonide ja kohalike eripärade mõistmine
6. Vastupidavus ja kohanemisvõime
Tee ükssarvikuks on täis takistusi, kuid edukad ettevõtjad suudavad kohaneda:
Kiire otsustusvõime – Kriiside ja väljakutsete lahendamine.
Pidev innovatsioon – Uute lahenduste ja ärimudelite loomine.
Õppimine ebaõnnestumistest – Edukad ettevõtjad ei karda eksida.
Kokkuvõte
Ükssarvikuks saamine nõuab kirge, pühendumist ja õigeid strateegiaid. Edukas start-up peab lahendama olulise probleemi, omama tugevat meeskonda, leidma investorid ning suutma kiiresti kasvada ja skaleerida. Kui suudad need sammud edukalt läbida, võib ka sinu ettevõte jõuda miljardiklubi hulka!
__________________________ * Skaleeritavus (inglise keeles scalability) on süsteemi, mudeli, funktsiooni omadus tulla toime suurenenud töökoormusega.
NordenBladet – Investorite huvi Euroopa aktsiate vastu on märkimisväärselt kasvanud. USA uue administratsiooni poolt valjult levitatud kuulujutud Euroopa hääbumisest sunnivad investoreid järgima kõnekäändu parima ostuaja kohta.
Veebruari kolmandal nädalal registreerisid EPFR-i jälgitavad Euroopa aktsiafondid oma suurima sissevoolu alates 2022. aasta algusest ning Euroopa võlakirjafondid ammutasid uut raha juba 13. nädalat järjest. Ainuüksi nelja nädala jooksul kogusid Euroopa fondid ligikaudu 11 miljardit eurot.
Huvi kasvu Euroopa aktsiate vastu on soodustanud mitmed tegurid:
1. Majandus on taastumas
Euroopa majandus näidanud taastumismärke, mis on suurendanud investorite usaldust.
Euroopa majanduse taastumismärgid:
Saksamaa ja Prantsusmaa majandusaktiivsuse paranemine, eriti tööstussektoris.
Inflatsiooni aeglustumine, mis võimaldab Euroopa Keskpangalt võimalikke intressikärpeid.
Tarbimise ja teenindussektori kasv, eriti Lõuna-Euroopas.
Energiahinna stabiliseerumine, mis toetab ettevõtteid ja tarbijaid.
Aktsiaturgude tugevnemine, mis peegeldab investorite usaldust majanduse suhtes.
2. Euroopa firmade majandustulemused on tõusutrendis
Euroopa ettevõtted näidanud tugevamaid majandustulemusi, mis on muutnud need atraktiivsemaks investeerimisvõimaluseks.
Euroopa ettevõtted on näidanud tugevamaid majandustulemusi tänu:
Kasumite kasvule mitmes sektoris, eriti tehnoloogia- ja tööstusettevõtetes.
Parematele müügitulemustele, mida toetab nõudluse taastumine.
Kulude vähenemisele, eriti tänu energiakulude langusele.
Pangandussektori tugevusele, kus kõrgemad intressimäärad on suurendanud kasumlikkust.
Aktsiahindade tõusule, mis peegeldab investorite usaldust ja paremaid väljavaateid.
3. Paranenud geopoliitiline olukord
Kolmandaks on geopoliitilise olukorra stabiliseerumine ning toormehindade normaliseerumine aidanud kaasa investorite positiivsele meeleolule. Kuigi geopoliitilised riskid püsivad, on turgudel hetkel rohkem kindlust kui eelmisel aastal.
Geopoliitiline olukord on stabiliseerunud tänu mitmele tegurile:
Inflatsiooni aeglustumine ja keskpankade rahapoliitika selgem suund on vähendanud majanduslikku ebakindlust.
Energiakriisi leevenemine Euroopas, kuna gaasi- ja naftahinnad on stabiliseerunud.
USA ja Hiina pingete ajutine vähenemine, mis on vähendanud globaalseid tururiske.
Euroopa majanduse taastumine, eriti Saksamaal ja Prantsusmaal, on suurendanud investorite usaldust.
EPFR-i andmed näitavad, et investorid on taasavastamas Euroopa aktsiate atraktiivsust, mis viitab sellele, et piirkonna majanduslikud väljavaated on paranemas. Investorid otsivad USA ja Aasia kõrval turge, et vähendada oma portfellis volatiilsust.
Kus on sinna tuleb juurde
Investeeringud toetavad ettevõtete kasvu, töökohtade loomist ja tarbimist. Suuremad kapitalivood stimuleerivad omakorda Euroopa majandust – tõstavad ettevõtete väärtust ning aktsiahindu. Tõusvad aktsiahinnad ja tugevnev euro püüavad aga taas uusi investoreid.
