NordenBladet – Igal kevadel elavneb tööturg noorte tööotsijate lisandumisega. Gümnaasiumi- ja üliõpilased, kes otsivad suvetöökohta, seisavad silmitsi nii palgasoovide ja tööandjate ootuste kui ka piiratud pakkumiste reaalsusega. Suveks tööd otsivate noorte võimalused on viimastel aastatel muutunud – mõjutatud nii majandustingimustest, tööjõupuudusest kui ka tööandjate kohanemisvõimest.
Tööandjate huvi noorte vastu on kasvanud, kuid nõudmised on tõusnud
2024. aasta lõpus avaldatud Eesti Töötukassa analüüs näitab, et noorte (vanuses 15–24) osakaal hooajaliste tööde kandideerijate seas on pidevalt suurenenud. Samas on ka tööandjate ootused professionaalsele suhtumisele ja oskustele tõusnud.
Tööandjate levinumad ootused noortele:
1. Täpsus ja kohusetundlikkus – eriti teeninduses ja kaubanduses.
2. Elementaarsed suhtlemisoskused ja viisakus.
3. Tööaja kokkulepetest kinni pidamine.
4. Algatusvõime ja õppimisvalmidus.
Paljud tööandjad on siiski valmis pakkuma väljaõpet, kui noorel on õige suhtumine. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja märkis 2025. aasta mais antud intervjuus, et „suveabiline ei pea kõike oskama – aga ta peab tahtma õppida“.
Noorte ootused: rohkem kui lihtsalt taskuraha
Eesti Noorteühenduste Liidu 2023. aasta uuringust selgus, et noored ei otsi suvetööd vaid rahateenimise eesmärgil:
78% vastanutest pidas oluliseks tööalaste oskuste õppimist.
65% hindas võimalust praktikakogemuse ja CV-täienduse jaoks.
53% otsis tööd, mis oleks tähenduslik või sobiks tulevase erialaga.
Ka töötingimuste läbipaistvus, tööpäeva pikkus ja juhendamine mõjutavad oluliselt noorte rahulolu.
Väljakutsed, millega noored silmitsi seisavad
1. Vanusepiirangud
Alla 18-aastastele kehtivad ranged töö- ja puhkeaja piirangud. Näiteks alla 15-aastased ei tohi töötada rohkem kui 7 tundi päevas ega teha füüsiliselt või psüühiliselt koormavat tööd.
See piirab oluliselt valikuid just põhikooli lõpetanutele.
2. Töökohtade vähesus maapiirkondades
Linnades on valik suurem, kuid väiksemates omavalitsustes sõltuvad noored transpordist, lähedalasuvatest ettevõtetest ja omavalitsuse aktiivsusest tööpakkumiste loomisel.
3. Palgaootused ja tegelikkus
Kuigi palgad on viimastel aastatel kasvanud, ei vasta need sageli noorte ootustele. Eriti teeninduses ja põllumajanduses on miinimumpalga tase jätkuvalt valdav.
Töötukassa ja omavalitsuste roll noorte suvetöös
Eestis on mitmeid toetatud tööhõiveprogramme:
Noorte Töömalevad (nt Tallinn, Tartu, Rakvere) – pakuvad töölepingulist tööd koos juhendamise ja koolitusega.
Töötukassa „Minu esimene töökoht“ programm – aitab 16–29-aastaseid noori tööle asumisel, kattes tööandjale osa kuludest.
Kohalikud praktikaprogrammid – näiteks “Suvekool linnavalitsuses” ja “Noor oma vallas” Harjumaal.
Suvine töö – rohkem kui lihtsalt töö
Noortele pakub suvine tööturg võimaluse iseseisvuseks, tööharjumuste kujundamiseks ja oskuste arendamiseks. Samas nõuab see tööturult suuremat paindlikkust, juhendamist ja mõistmist, et noor inimene ei ole veel valmis täiskasvanu, vaid õppija.
Tööandjad, kes investeerivad noorte väljaõppesse ja suhtuvad neisse kui tulevastesse kolleegidesse, võidavad lojaalsuse ja tuleviku tööjõu. Noored omakorda, kes võtavad suvetööd kui võimalust areneda, saavad kogemuse, mis võib olla määrav kogu karjääri kujundamisel.
Avafoto: Unsplash
