NordenBladet – Täna hommikul puhkes tulekahju Stockholmi lõunaosas Enskedes asuvas vanadekodus, mille tagajärjel viidi neli inimest haiglasse.
Tulekahju Enskede uues teenindusmajas
Tulekahju leidis aset Enskede uues teenindusmajas (Enskede nya servicehus) Handelsvägenil.Päästeteenistus, politsei ja kiirabi reageerisid kiiresti.Tulekahju puhkes hoone seitsmendal korrusel asuvas korteris ning põhjustas märkimisväärset suitsu.Päästetöötajad suutsid tule kiiresti kustutada ning elanikud said hakata naasma oma korteritesse pärast ruumide tuulutamist.
Neli inimest viidi haiglasse
Neli inimest toimetati haiglasse, peamiselt suitsu sissehingamise tõttu.Vanurid viidi haiglasse hapnikravi ja täiendava jälgimise jaoks.
Võimalik põhjus: toiduvalmistamine
Esialgse teabe kohaselt võis tulekahju alguse saada toiduvalmistamise käigus.Täpsed asjaolud selgitatakse välja käimasoleva tehnilise uurimise käigus.
Täiendavad meetmed elanike toetamiseks
Enskede-Årsta-Vantöri linnaosa vanem Leif Kananen teatas, et päeva ja õhtu jooksul lisatakse vanadekodusse täiendavat personali, et pakkuda elanikele tuge ja võimalust juhtunust rääkida.
Enskede uus teenindusmaja
Enskede uus teenindusmaja on kaasaegne vanadekodu, mis pakub hooldust ja tuge eakatele inimestele.Asudes Stockholmi lõunaosas Enskede piirkonnas, on see osa linna vanurite hooldussüsteemist, pakkudes turvalist elukeskkonda ja vajalikku hooldust.
NordenBladet – Rootsi poliitikas puhkes skandaal, mille keskmes on kogenud diplomaat Tobias Thyberg. Aftonbladeti ja Dagens Nyheteri teatel omas Thyberg kasutajakontot geide kohtingurakenduses Grindr, mille ta kustutas vahetult enne uue ametikoha – riikliku julgeolekunõuniku – vastuvõtmist. Kuigi konto kustutamine toimus väidetavalt sisejuhiste tõttu, on küsimusi tekitanud väidetav info varjamine peaminister Ulf Kristerssoni eest.
Kes on Tobias Thyberg?
Tobias Thyberg on Rootsi karjääridiplomaat, kes on teeninud mitmetes tähtsates välislähetustes. Ta on varasemalt olnud Rootsi suursaadik Ukrainas ning on tuntud kui kogenud ekspert Venemaa ja Ida-Euroopa küsimustes. Tema ametisse nimetamine riiklikuks julgeolekunõunikuks pidi tooma tugeva välispoliitilise ja julgeolekualase kogemuse peaministri lähikonda.
Grindr ja info varjamine
Skandaal sai alguse teabest, et Thybergil oli kasutajakonto Grindris, populaarses LGBTQ+ kogukonnale suunatud kohtingurakenduses. Enne ametisse astumist kustutas ta konto – väidetavalt vastavalt valitsuskantselei soovitusele, mille kohaselt pidid kõik uued töötajad enne ametisse asumist oma sotsiaalmeedia jälje puhastama.
Vaatamata sellele sattus Thyberg peaminister Kristerssoni kriitika alla, kuna väidetavalt ei olnud ta konto olemasolust ega kustutamisest peaministrile teada andnud. Kristersson pidas seda info varjamiseks, mis seadis kahtluse alla Thybergi usaldusväärsuse.
Julgeolekurisk või mitte?
Arutelu keskmes on küsimus, kas sellise konto olemasolu kujutab endast julgeolekuriski. Mõned eksperdid on märkinud, et niisugused rakendused võivad olla haavatavad infolekke või kompromiteerimise suhtes, eriti kui tegemist on kõrgema taseme julgeolekuametnikuga. Samas on kriitikud hoiatanud ka võimaliku diskrimineerimise eest – ei tohiks eeldada, et kellegi seksuaalne orientatsioon või platvormi kasutus automaatselt seab teda ohtu.
Praeguseks on Tobias Thyberg ametis ning skandaal pole toonud kaasa tema tagasiastumist. Kuid juhtum on tõstatanud küsimusi ametiisikute ja nende tausta läbipaistvuse, ametkondliku kommunikatsiooni ja eraelu puutumatuse piiri kohta avalikus teenistuses.
NordenBladet – Maailma tubakavaba päev (World No Tobacco Day) on iga-aastane rahvusvaheline kampaaniapäev, mida tähistatakse 31. mail. Selle algatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) eesmärgiga suurendada teadlikkust tubaka tarvitamise kahjulikkusest ning edendada tõhusaid poliitikaid, mis aitavad vähendada tubakatarbimist ja päästa elusid.
Kust ja kuidas sai Maailma tubakavaba päev alguse?
WHO kehtestas Maailma tubakavaba päeva ametlikult 1987. aastal, kui Maailma Terviseassamblee kuulutas 7. aprilli 1988 esimeseks tubakavabaks päevaks. Idee sai nii laialdast toetust, et juba järgmisel aastal määrati 31. mai iga-aastaseks tähtpäevaks, mil kogu maailm keskendub suitsetamisvastasele teadlikkusele ja tegevusele.
Maailma Terviseorganisatsioon kehtestas Maailma tubakavaba päeva ametlikult 1987. aastal, kui WHO Maailma Terviseassamblee võttis vastu resolutsiooni nr WHA40.38. Esimene tähistamine leidis aset 7. aprillil 1988, WHO 40. sünnipäeval, ning selle eesmärgiks oli suunata maailma tähelepanu suitsetamise laastavale mõjule. Järgmisel aastal (1989) otsustati kuupäeva muuta, et Maailma tubakavaba päev saaks iseseisva tähelepanu – ning alates sellest ajast ongi 31. mai olnud selle ametlik toimumispäev.
Päeva eesmärgid on:
Suurendada teadlikkust tubaka tarbimise mõjudest tervisele.
Edendada poliitilisi ja seadusandlikke meetmeid tubakatarbimise vähendamiseks.
Toetada suitsetamisest loobumist.
Vähendada tubakatoodete reklaami ja kättesaadavust, eriti noorte seas.
Igal aastal on päeval kindel teema või fookus. Näiteks:
2022: „Tobacco: Threat to our environment“ – rõhutas tubakatööstuse keskkonnakahju. 2023: “Kasvata toitu, mitte tubakat” – keskendudes sellele, kuidas tubakakasvatus kahjustab põllumajandust ja toidujulgeolekut. 2024: “Protecting children from tobacco industry interference” – rõhuasetusega noorte kaitsmisel tubakatööstuse sihitud turunduse eest.
Tubakatööstus on aastakümneid kasutanud massilist reklaami, tootesõltuvust ja poliitilist mõjuvõimu, et oma äri laiendada. WHO andmetel sureb igal aastal üle 8 miljoni inimese tubakatarbimise tõttu, millest umbes 1,3 miljonit on mittesuitsetajad, kes puutuvad kokku passiivse suitsetamisega. Üle 80% suitsetajatest elab madala ja keskmise sissetulekuga riikides, kus ennetus ja ravi pole piisavalt kättesaadavad.
WHO FCTC leping (2005) – esimene rahvusvaheline tervisealane leping, mille on ratifitseerinud üle 180 riigi (sh Eesti).
Suitsetamiskeeld avalikes kohtades
Hoiatuspildid ja pakendi standardiseerimine
Reklaami- ja sponsorluskeelud
Tubakatoodete maksustamine
Eesti Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel:
Suitsetajate osakaal on viimastel aastatel vähenenud, kuid 2022. aastal suitsetas igapäevaselt veel ca 20% meestest ja 10% naistest.
Noorte seas on levimas e-sigarettide ja nikotiinipadjade kasutamine, mis vajab samuti tähelepanu.
Eestis reguleerib tubakatoodete kasutamist tubakaseadus ning 2019. aastast kehtib suitsetamiskeeld kõikidel haridusasutuste territooriumidel, sealhulgas e-sigarettide kasutamisele. Tubakatoodete reklaam on Eestis keelatud.
Suitsetamine on kahjulik! Tubakasuits sisaldab üle 7000 kemikaali, millest vähemalt 70 on teadaolevalt kantserogeensed. PS! Suitsetamine on peamine välditav surmapõhjus maailmas. (NordenBladet)
Miks suitsetamine on kahjulik?
Suitsetamine mõjub hävitavalt tervisele, majandusele ja keskkonnale.
1. Tervisemõjud: Suitsetamine põhjustab või soodustab:
Kopsuvähki, suu- ja kurguvähki, põie- ja kõhunäärmevähki.
Kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK), astmat ja bronhiiti.
Infarkti, insulti ja veresoonkonnahaigusi.
Viljatust, raseduse tüsistusi ja enneaegseid sünnitusi.
Kiirendatud vananemist ja naha elastsuse kadu.
Passiivne suitsetamine on samuti äärmiselt kahjulik, eriti lastele ja eakatele, põhjustades hingamisteede haigusi ja südameprobleeme.
2. Majanduslikud ja ühiskondlikud kahjud:
Suitsetamine toob kaasa kõrged ravikulud, töövõimetuse ja töölt puudumise.
Tubakaga seotud haigused maksavad maailmale kokku üle triljoni dollari aastas (WHO hinnang).
3. Keskkonnakahju:
Tubakatootmine vajab palju maad ja vett, tihti metsade hävitamise arvelt.
Sigaretikonid on maailma enimkorjatud prügiliik, saastades pinnast ja vett toksiliste kemikaalidega.
Miks suitsetamisest loobumine tasub end kohe ära?
Suitsetamisest loobumise positiivne mõju algab juba minutite jooksul:
20 minuti jooksul: vererõhk ja pulss langevad.
12 tunni jooksul: süsinikmonooksiidi tase veres normaliseerub.
2 nädala – 3 kuu jooksul: vereringe ja kopsufunktsioon paranevad.
1 aasta jooksul: südamehaiguste risk väheneb poole võrra.
5–10 aasta jooksul: insuldirisk langeb mittesuitsetaja tasemele.
15 aasta jooksul: südamehaiguste risk muutub võrdseks eluaegse mittesuitsetajaga.
Suitsetamisest loobumine pikendab eluiga, parandab elukvaliteeti, säästab raha ning vähendab riski raskete haiguste tekkeks nii endal kui ka lähedastel.
Miks peaks loobuma juba täna?
Tubakatoodete tarvitamine ei ole lihtsalt isiklik harjumus – see on globaalne terviseoht. Maailma tubakavaba päev tuletab meelde, et iga suitsetaja loob võimaluse tervemaks eluks mitte ainult endale, vaid ka oma perele, lastele ja ühiskonnale.
Suitsetamisest loobumine on kõige tõhusam otsus, mida inimene saab oma tervise heaks teha. See ei ole lihtne, kuid see on võimalik – ning tänapäeval on olemas palju tuge ja nõustamist loobumiseks.
NordenBladet – 21. mail on tähistatakse Eestis looduskaitsepäeva! See päev on pühendatud looduse hoidmisele, kaitsmisele ja keskkonnateadlikkuse tõstmisele. See päev kutsub üles märkama meie looduslikku mitmekesisust, hindama seda kui rahvuslikku rikkust ning tegutsema selle nimel, et säilitada looduskeskkond ka tulevastele põlvedele.
Looduskaitsepäev on saanud kindla koha meie ühiskondlikus kalendris, olles sümboliks eestlaste sügavale loodusearmastusele ja keskkonnahoiu traditsioonidele.
Kuidas ja millal sai looduskaitsepäev Eestis alguse?
Looduskaitsepäeva tähistamise traditsioon Eestis ulatub tagasi 1950. aastatesse. Esimene looduskaitsepäev korraldati 1957. aastal, toonase Eesti NSV looduskaitse komisjoni eestvedamisel. Päeva eesmärk oli algselt peamiselt loodushoiuteadlikkuse suurendamine koolides ning üldsuse kaasamine looduse kaitse tegevustesse.
Tollal keskenduti looduslike väärtuste tutvustamisele, matkapäevadele ja loodusobjektide korrastamisele. Aja jooksul on päeva tähendus süvenenud – muutudes rohkem laiemaks keskkonnateadlikkuse, elurikkuse ja vastutustundliku käitumise edendamise päevaks.
Eesti on Euroopa mõistes erandlikult rikka loodusega riik: meil on üle 50% maapinnast kaetud metsaga, sadu rabasid ja soid, tuhandeid kilomeetreid rannajoont ning väga suur liikide mitmekesisus.
Eestis on looduskaitse all:
Üle 4 000 kaitstava looduse üksuse (nt rahvuspargid, maastikukaitsealad, hoiualad, püsielupaigad)
6 rahvusparki, sh Lahemaa, Soomaa, Matsalu jt
Rohkem kui 600 kaitsealust liiki (nt lendorav, suur-konnakotkas, käpalised)
Looduskaitsepäeva kaudu tuuakse esile nende väärtuste säilitamise vajadus.
Allikad: EELIS andmebaas (Keskkonnaagentuur): Kaitstavad loodusobjektid Eesti Rahvusraamatukogu keskkonnaandmed
21. mai – miks just see kuupäev?
Eestis on looduskaitsepäeva tähistatud mitmel kuupäeval, kuid alates 2000. aastatest on see kinnistunud 21. maile. Valik langeb kokku rahvusvahelise looduskaitsehooaja algusega ning kevadise looduse tärkamisega, mil elurikkus on kõige nähtavam.
Sama kuupäeva läheduses (22. mai) tähistatakse ka ÜRO poolt välja kuulutatud rahvusvahelist bioloogilise mitmekesisuse päeva, mis annab looduskaitsepäevale ka globaalse mõõtme.
Kuidas looduskaitsepäeva tänapäeval tähistatakse?
Tänapäeval on looduskaitsepäev seotud paljude hariduslike ja kogukondlike ettevõtmistega:
Koolides ja lasteaedades korraldatakse loodusteemalisi õppepäevi ja viktoriine.
Rahvusparkides ja looduskeskustes toimub matku, talguid, loodusretki ja giidituure.
Mitmed organisatsioonid (nt RMK, Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaamet) viivad läbi teavituskampaaniaid ja üritusi.
Eesti looduskaitsepäev on oluline ühiskondliku teadlikkuse kasvatamiseks, rõhutades, et igaühe panus – olgu see liigirikka niidu niitmine, pesakasti riputamine või prügi koristamine – on osa terviklikust loodushoiust.
Eestlaste side loodusega on sügav – me elame metsade ja rabade keskel, looduse keskel toimuvad meie tähtsamad rituaalid, sh jaanipäev ja hingedepäev. Looduskaitsepäev on võimalus tuletada meelde, et loodus ei ole midagi eraldiseisvat, vaid osa meie igapäevaelust ja kultuurist.
Looduslik mitmekesisus on ohus mitte ainult kaugetes troopilistes metsades, vaid ka Eestis. Sellest arusaamine ja oma käitumise kohandamine on keskkonnateadliku ühiskonna tunnus.
21. mai – looduskaitsepäev ei ole lihtsalt kalendris märgitud tähtpäev. See on kutse märgata, väärtustada ja kaitsta elukeskkonda, mis on meile kõigile koduks. Eesti on väike, kuid looduselt suur maa – ja selle hoidmine on meie ühine vastutus. Looduskaitsepäev aitab seda meelde tuletada.
NordenBladet – Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) jääb igal aastal üle kuni viiendik puuistikuid, mis ei vasta kvaliteedistandarditele ning seetõttu hävitatakse. Tänavu on tekkinud lisajääk ka istutusmahu vähenemise tõttu, mistõttu kaalub RMK ülejääkide pakkumist ka eraisikutele.
Riigikogu liige Peeter Ernits pööras sotsiaalmeedias tähelepanu asjaolule, et Ida-Virumaal Iisaku taimlast on hävitamisele määratud suur kogus kuuseistikuid. Tema sõnul oleks mõistlik istikud inimestele anda, ent väitis, et see pole lubatud ja istikud tuleb hävitada. Ernits avaldas, et töölistel on kästud miljon istikut mullast välja tõmmata ja hunnikusse mädanema viia.
RMK juhatuse liige Erko Soolmannkinnitas, et Iisaku taimla lõpetab tegevuse ning uusi taimi sinna enam ei istutata. RMK keskendub järjest enam potitaimedele ja tootmisraskus on liikunud suurematesse taimlatesse nagu Marana ja Tartu.
Iisaku põldudel ootab istutamist veel umbes 400 000 taime, kuid osa neist ei vasta standardile (liiga suured või väikesed). Selliseid praagiks minevaid istikuid on aastati 15–20% ehk tänavu kümneid tuhandeid. Neid komposteeritakse või purustatakse.
Lisaks standardivälistele istikutele jäi tänavu üle ka istutuskõlblikke taimi, kuna istutusmaht oli väiksem. Männitaimede müük enampakkumistel õnnestus, kuid kuusetaimede vastu huvi nappis. RMK plaanib peagi anda infot, kuidas eraisikud saaksid istikuid soetada.
Tänavu istutab RMK riigimetsa üle 20 miljoni puuistiku, kasvatades need ise oma üle-eestilistes taimlates.
Suitsetamine on kahjulik! Tubakasuits sisaldab üle 7000 kemikaali, millest vähemalt 70 on teadaolevalt kantserogeensed. PS! Suitsetamine on peamine välditav surmapõhjus maailmas. (NordenBladet)
