NordenBladet – Soomes valmib lähiajal nii-öelda loorikeelu eelnõu. Keeld puudutaks ka mosleminaiste burkasid ja nikaabe, mis katavad näo osaliselt või täielikult. Põlissoomlaste erakonda kuuluv siseminister Mari Rantanen peab avalikes kohtades nägu katva maski või katte seaduslikku keelamist vältimatuks, vahendab MTV.
“Me peame suutma kaitsta Soome kultuuri ja võrdõiguslikku ühiskonda, kus kõigil naistel on õigus liikuda avalikus ruumis, nägu nähtaval, sõltumata nende kultuuri- või perekondlikust taustast,” ütles Mari Rantanen MTV uudistele.
Loorikeeld ei ole kirjas valitsusprogrammis ning valitsuses puudub selles küsimuses üksmeel, märgib MTV.
Põlissoomlaste esimees ja rahandusminister Riikka Purra ning sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen (Koonderakond) on öelnud, et burkad ja nikaabid ei sobi koolidesse. Purra tegi juulis ettepaneku keelata need täielikult.
NordenBladet — Riigikogu esimehe Lauri Hussari sõnul on Põhja- ja Baltimaade tihe infovahetus ja viljakas koostöö praeguses keerulises julgeolekupoliitilises olukorras ülioluline.
„Kohtumisel arutame parlamentide tasemel uute koostööformaatide sisseviimist ning komisjonidevahelise koostöö tõhustamist,“ lausus Hussar. Ta märkis, et homsel kohtumisel kavandatakse edasisi ühiseid tegevusi, et pakkuda Ukrainale vajalikku toetust. „Arutelu keskmes on Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtt Ukraina abistamiseks ja ülesehitamiseks,“ ütles Hussar.
Arvestades Venemaa agressioonisõja jätkumist Ukrainas ja Euroopa riikide vastu suunatud hübriidohtude suurenemist, arutavad spiikrid eraldi ka parlamentide toimepidevuse tagamist võimalikes kriisiolukordades. „Parlamendid peavad ka kriisis tõhusalt toimima ja täitma oma põhiseaduslikke ülesandeid, sealhulgas tegema riigikaitselisi otsuseid. Riigikogu juhatus on heaks kiitnud toimepidevuse plaani ja eri olukordi läbi harjutanud. Kohtumisel arutame ka teistes riikides tehtud ettevalmistusi ja plaane, et võimalikeks kriisideks paremini valmis olla.“
Lisaks Hussarile osalevad reedel Rüütelkonna hoones toimuval spiikrite kohtumisel Þórunn Sveinbjarnardóttir Islandi, Daiga Mieriņa Läti, Andreas Norlén Rootsi ja Jussi Halla-aho Soome parlamendist. Norrat esindab kohtumisel parlamendi aseesimees Svein Harberg ja Leedut aseesimees Juozas Olekas. Samuti kohtuvad parlamentide juhid reedel president Alar Karisega. Eraldi kohtumise peavad spiikrite kohtumise raames Põhja- ja Baltimaade parlamentide kantseleide juhid.
NordenBladet – Gluteen on valk, mida leidub nisus, odras ja rukkis. See annab leivale ja muudele küpsetistele nende struktuuri ja kohevuse. Osade inimeste jaoks on gluteen ohutu, kuid teistele võib see põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, mis ulatuvad seedetraktist kaugemale ning mõjutavad ka vaimset tervist.
Gluteen ja organismi reaktsioonid
Gluteenitundlikkus võib avalduda puhituse, kõhulahtisuse, kõhukinnisuse, väsimuse, pea- ja liigesevaluna.
Tsöliaakia on autoimmuunhaigus, kus keha peab gluteeni kahjulikuks ning tekitab immuunvastuse, mis kahjustab peensoolt ja võib häirida toitainete imendumist. See võib omakorda mõjutada aju talitlust.
Gastroenteroloog dr Emeran Mayer on rõhutanud, et gluteenist põhjustatud põletik ei piirdu ainult soolestikuga – vagusnärvi ehk uitnärvi kaudu võib see saata signaale ajju ja vallandada väsimuse, depressioonilaadse käitumise ning kognitiivsed häired.
Gluteen võib esile kutsuda või süvendada mitmesuguseid psühholoogilisi sümptomeid, sealhulgas depressiooni, ärevust ja isegi skisofreeniat.
Mõju vaimsele tervisele
Uuringud on näidanud, et gluteeniga seotud probleemid võivad olla seotud mitmete psühholoogiliste seisunditega:
Depressioon – tsöliaakiaga inimestel on suurem risk depressiooni tekkeks, mõnede uuringute järgi kuni 30%.
Ärevus ja paanikahäired – sageli esinevad koos gluteenitundlikkuse või tsöliaakiaga.
Skisofreenia – tsöliaakiaga inimestel on leitud kolm korda suurem risk selle haiguse tekkeks.
Laste vaimne tervis – gluteenitalumatus võib väljenduda ärrituvuse või ADHD sarnaste sümptomitena.
Lisaks on avastatud, et gluteenitundlikkus võib takistada oluliste toitainete, nagu B-vitamiinide, raua, D-vitamiini, magneesiumi ja tsingi imendumist. Nende puudus võib omakorda süvendada vaimseid häireid.
Kas gluteenivaba dieet aitab?
Teadusuuringute tulemused on vastuolulised:
Mõned uuringud kinnitavad, et gluteenivaba dieet leevendab ärevust ja depressiooni tsöliaakiaga patsientidel.
Teised näitavad, et psühholoogilised sümptomid võivad püsida ka pärast gluteeni menüüst eemaldamist.
Eksperdid juhivad tähelepanu, et dieet ise võib olla psühholoogiliselt koormav, sest pidev valvsus ja hirm gluteeniga kokku puutuda võivad põhjustada lisastressi.
Kui levinud on tsöliaakia ja gluteenitundlikkus?
Tsöliaakiat esineb umbes 1%-l elanikkonnast – USA-s hinnanguliselt 2 miljonil inimesel. Rootsi lastel on tsöliaakia risk ligi kaks korda kõrgem kui Ameerika lastel — ligikaudu 3% esinemissagedus. Süüdlasteks peetakse geneetika ja keskkonna interaktsiooni. Euroopa ja globaalne kontekst näitab aga, et tsöliaakia on suhteliselt haruldane, kuid siiski märkimisväärne (0,7–1,4%).
Gluteenitundlikkus võib mõjutada kuni 6% elanikkonnast ehk umbes 20 miljonit inimest.
Gluteen ei põhjusta enamikul inimestel terviseprobleeme, kuid osadel võib see vallandada keerulisi ja tõsiseid sümptomeid. Gluteenitundlikkus ja tsöliaakia võivad olla seotud mitte ainult seedetrakti vaevustega, vaid ka vaimse tervise häiretega – alates depressioonist ja ärevusest kuni raskemate seisunditeni. Gluteenivaba dieet võib mõnele pakkuda leevendust, kuid teadus ei anna veel ühest vastust kõigile.
Seega on oluline pöörduda arstiga nõu pidama, kui kahtlustate, et gluteen mõjutab teie tervist. Ainult professionaalne diagnoos ja juhendatud toitumine aitavad vältida asjatuid piiranguid või vastupidi – märkamata jäänud terviseriske.
NordenBladet – 2011. aasta 22. juuli terrorirünnaku toimepanija Anders Behring Breivik*, kes tappis kokku 77 inimest, viibib endiselt vanglas range turvarežiimi all. Tänaseks on ta talle määratud 21-aastasest karistusest 13-aastat vangis olnud. Ta kannab karistust Norra Ringerike vanglas, kus tema vangistus toimub erirežiimiga üksuses. Tegemist on nn ennetava vangistusega (preventive detention), mis tähendab, et karistus võib korduvate hindamiste järel pikeneda seni, kuni teda peetakse ühiskonnale ohuks.
46-aastane Breivik on viimastel aastatel korduvalt vaidlustanud nii oma vangistustingimused kui ka isolatsiooni, väites, et need rikuvad tema inimõigusi. Norra kohtud on siiski leidnud, et eritingimused on õigustatud tema jätkuva ohtlikkuse tõttu. Ka 2024. ja 2025. aastal lükkasid kohtud tagasi nii tema katse vabaneda kui ka kaebused vanglarežiimi leevendamiseks.
Vanglas elab Breivik jätkuvalt isolatsioonis teistest kinnipeetavatest, kuid tal on juurdepääs eraldi eluruumidele, treeningvahenditele ja meelelahutusele. Samas on tal keelatud vabam suhtlus teiste vangidega. Norra ühiskonnas peetakse teda jätkuvalt väga suureks turvariskiks ning ükski vabastamispalve pole seni edu toonud.
2017. aastal taotles Breivik endale uueks ametlikuks nimeks Fjotolf Hansen. See nimi on tänaseni tema registrites olemas, kuid avalikkuse ees ja meedias kasutatakse endiselt peamiselt tema sünninime Anders Behring Breivik, kuna just selle nime all on ta tuntud seoses 2011. aasta rünnakutega.
Samal ajal kui Breivik jätkab oma õiguslikke vaidlusi, on Norra riik keskendunud ohvrite ja ühiskonna mälestuse hoidmisele. 2025. aastal valiti välja uus riiklik mälestusmärk 22. juuli Utøya terrorirünnakute ohvritele, mille autor on kunstnik Matias Faldbakken. Mälestusmärk avatakse Oslo lähistel ning see sümboliseerib habrast vastupidavust ja ühiskondlikku ühtsust pärast ränka tragöödiat.
______________________________
* Anders Behring Breiviki 2011. aasta terrorirünnaku motiiviks oli tema enda sõnul “Euroopa kaitsmine islami ja multikultuursuse eest”. Ta pidas Norra Töölispartei noorteorganisatsiooni ja selle poliitikat süüdlaseks sisserände ning ühiskonna mitmekesistumise soodustamises. Oma manifestis esitas ta äärmusrahvuslikke ja islamofoobseid vaateid, mille ajel ta kavandas rünnaku, et külvata hirmu ja edendada oma ideoloogiat.
NordenBladet – Ööl vastu pühapäeva (24. augusti öösel) toimus Oslo Kampeni linnaosas traagiline sündmus: 34-aastane etiooplane Tamima Nibras Juhar, kes töötas Gemt-is, tapeti töö ajal. Gemt tegutseb Norra laste- ja noortekaitsesüsteemi (norra keeles barnevern*) tellimusel, pakkudes noortele tuge elamise ja iseseisvaks eluks valmistumise juures.
Juhtunu tõttu on politsei esitanud Norras hooldusperes üles kasvanud 18-aastasele Saksamaal sündinud Serbia juurtega noormehele Djordje Wilms-ile süüdistuse nii tapmises kui ka terroriaktis. Politsei andmetel tegutses ta üksi ning tema motiiviks kahtlustatakse paremäärmuslust ja islamofoobiat. Norra julgeolekuteenistus PST oli tema äärmuslikest seisukohtadest juba varem teadlik. Wilms oli seotud paremäärmuslike vaadetega: osales Telegrami kanalis, mis on seotud paremäärmusliku erakonnaga Alliansen („Liit“), kus ta väljendas viha sisserändajate, valitsuse ja islami vastu. Noormees on juhtunuga seotust tunnistanud, kuid ei ole võtnud seisukohta oma süü kohta.
Hukkunud naise perekonna esindaja, advokaat Anette Skjerven Arnkværn, on kinnitanud, et Tamima Nibras Juhar oli varem väljendanud muret oma tööga seotud turvariskide pärast. Lähedased soovivad selgust, kas tööandja või teised asutused oleksid saanud traagilist sündmust ennetada. Politsei on algatanud eraldi uurimise Gemt-i suhtes, et kontrollida võimalikke rikkumisi tööohutuseeskirjades.
Oslo Bjerke linnaosa, kes sõlmis Gemti ettevõttega lepingu noormehele nn elamisoskuste arendamise toetamiseks (norra keeles botreningstiltak), teatas pärast juhtunut, et vaatab senised otsused ja riskihinnangud uuesti läbi. Norra meedias on juba tõstatatud küsimus, miks pidi töötaja öösel üksi valves olema noorega, kelle puhul oli varem ilmnenud ohtlikku käitumist.
Peaminister Jonas Gahr Støre nimetas tapmist sügavalt traagiliseks ning rõhutas, et poliitiliselt motiveeritud vägivald ei kuulu Norra ühiskonda. Samal ajal on Oslo elanikud ja kolleegid avaldanud austust Tamima Nibras Juhari mälestusele, süüdates küünlaid ja tuues lilli tema töökoha juurde Kampenis.
Hetkel on Djordje Wilms isoleeritud ja teda peetakse kinni kuni kohtumenetlus on lõppenud. Teda süüdistatakse poliitiliselt motiveeritud mõrvas. Sellise mõrva eest võib Norra kohus tema süü tõendamise puhul talle määrata kuni 21 aastat vanglakaristust.
____________________________________
* Norra keeles “barnevern” tähendab lastekaitset – see on riiklik süsteem, mis hoolitseb laste ja noorte turvalisuse eest. Kui vanemad ei saa või ei suuda pakkuda lapsele turvalist ja stabiilset keskkonda, siis barnevern sekkub.
Norra riik kasutab sageli erafirmasid või organisatsioone, kes pakuvad konkreetseid teenuseid barneverni nimel. Näiteks:
eluaseme ja toetuse pakkumine noorele, kes ei saa kodus elada,
botreningstiltak – nn “elamisoskuste treening”, kus noor elab väiksemas korteris või ühiselamus ning tal on juhendaja või töötaja, kes teda igapäevaselt toetab
** Paremäärmuslikud vaated (Paremäärmuslus) on poliitilised või ideoloogilised seisukohad, mis rõhutavad sageli tugevat rahvuslust, vaenulikkust sisserändajate või vähemuste suhtes ning soovi piirata nende õigusi.
